Põldmarjadega jõulukook

Eile oli meie väikesel härral taas kord üks pisike tähtpäev. Kolm kuud ja selle puhul ka kolm kooki! Jah, täpselt nii palju me eile maiustasimegi, mina muidugi kõige rohkem :) ...Ma lihtsalt ei suutnud restoranis peale õhtusööki maiustamisest keelduda ja siis lisanduski see plaaniväline kolmas koogike. Hehee, ma loodan, et see asi niimoodi edasi ei lähe, et neli kuud ja 4 kooki, mis siis üheteistkümnendal kuul küll saab, ah??? :)

Põldmarjakook, millest ma täna kirjutan, valmis tegelikult juba reedel. Samal päeval plaanis olnud jõulukeeks pidi aga järgmist päeva ootama jääma kuna suhkur sai majapidamisest otsa ja poodi ka ei hakanud vastu ööd minema. (Meil siin ka umbes viiest juba läheb pimedaks.) Ja võibolla oligi nii parem, kuivatatud puuviljad said ilusti rummis laagerduda enne keeksi sisse minekut. Sellel aastal on jõulud mulle hinge pugenud kuidagi eriti vara?! Ilmselt oma osa Starbucksi kohvikutel, mis on juba pühaderüüs ja kuuma šokolaadi nautides võib jõululaule taustaks kuulata. Selle pärast siis ka mu koogid nii varakult juba jõulude hõngulised.

Koogi idee tuli Piretilt, aga millegi pärast on minuga ikka nii, et ma võtan retsepti ja siis muudan seda olude sunnil või siis vabast tahtest miskit huvitavat lisada tahtes ja tuleb välja miskit sootuks teist :) Noh, nii läks ka seekord. Aga originaali tahan ikka kaa millalgi ära proovida, sest olen pehme piparkoogi austaja. Võtan selle jõulude ajal Eestis olles ette kui mul on saadaval nii muscovado suhkur, pohlamoos kui ka piparkoogimaitseaine. Otsustatud!

100 g võid
1,5 dl suhkrut
2 muna (L)
0,25 tl soola
3 dl jahu
1 tl ingveripulbrit
1 tl kaneeli
1 tl vanilli suhkrut
0,5 tl kardemoni
0,25tl nelgi pulbrit
natuke musta pipart
1 tl küpsetuspulbrit
~5 dl põldmarju
kaunistuseks pisut tuhksukrut

Mikserdasin toasooja või suhkruga kreemjaks. Lisasin ükshaaval munad mikserdamist jätkates. Lõpuks lisasin maitseainete ja küpsetuspulbriga segatud jahu. Ja kuna kasutasin külmutatud marju, siis marjade sulamisel tekkinud mahla lisasin ka tainale.

Katsin lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaberiga, määrisin servad võiga, valasin taina vormi ja jaotasin marjad ühtlaselt laiali. Küpseasin 170 kraadi juures umbes tund aega.

Jahtunud koogile võib kaunistuseks tuhksuhkrut peale sõeluda.

Minule maitses kook jahtunult ja veel parem oli ta järgmisel päeval.

Astelpajupannkoogid

Meie esimene isadepäev möödus rahulikult ja ilma suuremate pidustusteta, küll aga sepitsesin miskit ikka pliidi taga selleks puhuks valmis - hiliseks hommikusöögiks õhukesed ülepanni koogid astelpajumüsliga ja õhtusöögiks selle hooaja esimesed verivorstid, mis ma üllatusena isadepäevaks Eestist kaasa tirisin.

Kunagi ammu sai Luige laadalt see astelpajumüsli ostetud, aga siiamaani ei olnud me seda pakki lahtigi teinud, nüüd siis tegin otsa lahti ja esimeseks proovisin kasutada seda kasulikku kraami pannkoogitainas. Laadal pakuti seda muidu keefiriga segatuna, mis oli väga maitsev ja veeniski meid ostu sooritama. Peale selle sisaldab see müsli palju vitamiine, mineraalaineid ja oomega rasvhappeid, njah iseenesest palju neist nüüd kuumutades minu pannkookidesse alles jäi, aga maitsesid nad küll hästi.

10 õhukese pannkoogi jaoks:
2 muna (L)
2-3 dl piima (jagatud)
2 spl suhkrut
0.25 tl soola
2 dl nisujahu
2 spl astelpajumüslit
2 spl oliivõli + praadimiseks

Tavaliselt ma kunagi ei mõõda pannkoogitainasse minevaid koostisaineid, kõik käib tunde järgi ja nii juba aastaid. Seekord ma siis mõõtsin, et retsept ühe kalli inimese palvel siia kirja panna. Astelpajumüsli võib välja jätta ja piima lisada juurde kui tainas liiga paks saab, et pannil õhukeselt laiali valguda ei taha.

Esiteks kloppisin munad lahti, lisasin umbes poole piimast, suhkru ja soola, vispeldasin segu ühtlaseks. Lisasin jahu ja astelpajumüsli, vispeldasin edasi, tainas peaks saama selline üsna paks (niimoodi tehes väldin jahutükkide tekkimist), siis alles lisasin õli ja veel piima, et tainas lõpuks ikka suht vedel ja voolav saaks. Nüüd võiks tainas veidi seista, et jahu paisuks ja seoks paremini.

Praadimiseks tõstan väikse kulbi jagu tainast õrnalt õliga kaetud pannile, kallutan ja keerutan panni, et tainas ühtlaselt laiali saada ning praen koogid mõlemalt poolt ilusaks kuldseks. Osavamad võivad pannkooke visates ümber pöörata, õhukese labidaga saab aga ka asja aetud.

Astelpaju pannkooke võiks siis serveerida näiteks astelpajumoosi, astelpajumüsliga segatud hapukoorega või kohupiimaga, et seda maitsenüanssi tugevdada ja toetada.

Ilmselt veel päris mitu aastat pean ma Jan Richardit aitama, et isale selle päeva puhul miskit maitsvat meisterdada aga küll ta kasvab ja lõpuks nakatub minu kokkamispisikutest kui käed sõna kuulama ja jalad kandma hakkavad... :)

Halvaasüdamega ahjuõunad

Juba on kalendris ette keeratud novembri kuu ja aega on läinud viimasest 26. kuupäevast päris palju mööda kui kalleid sünnipäevalisi sai ahjuõuntega kostitatud, tähistamaks siis JR teist elukuud. Vahepeal lihtsalt pole olnud mahti blogisse uusi sissekandeid teha, kas on külalised meile seltsiks või oleme ise kuskil külalistena seltsiks. Siin olles on alati päevakava kuidagi väga tihe, vahvaid tegevusi ja kohtumisi täis.

Saabusime Eestisse ja mulle toodi mitmelt poolt koduaia õunu. No nii kahju, et ma neid värskena krõmpsutada ei saa, puuksutaksime siis väikese härraga üksteisevõidu :) ...pistsin suuremad ubinad ahju, väiksemad jagasin mööda küla laiali ja kõik olid rõõmsad.

7-8 õuna (soovitavalt hapukamad)
150 g meelepärast halvaad
4 tl mandlilikööri

Urgitsesin noaotsaga õunasüdamikud välja ja täitsin tühimiku peeneks hakitud ja likööriga segatud halvaaga. Küpsetasin õunu 160 kraadises ahjus umbes tunni jagu, kuni õunad olid pehmed aga veel mitte laiali lagunenud.

Sünnipäevalistele serveerisin soojasid õunu magusa kohupiima ja jäätisega. Väga maitsev on aga ka lihtsalt hapukoorega, kuhu on magusat mett peale niristatud.

Astelpajumarjadega plaadikook

Mulle toodi hulgim neid astelpajumarju - muist juba puhastatud ja meega purki pistetud, osa veel oksa küljes ja nobedaid näppe ootamas, ning veel lisaks ka astelpaju marjadest mahla. Sellist head kraami ei saa ju raisku lasta, küpsetasin kiirelt koogi veel puhastamata marjadest ja see maitses õige hää! Olen nüüd vist küll vitamiini üledoosi saanud juba... :)

Kui õues enam puud nii värviderohked pole vaid hoopis raagus, siis vähemalt kook pakub seda sügist silmailu.

500 g muretainast (magusat)
2-3 dl astelpajumarju (oleneb kui haput kooki soovitakse)
200 g pekanipähkleid
1 pakend magustatud kondenspiima (300 g vist oli)

Keerasin ahju 175 C kraadile soojenema.

Rullisin küpsetuspaberil taina plaadi suuruselt lahti. Eelküpsetasin koogipõhja umbes 10 minutit. Samal ajal võib hakkida pekanipähklid pisut väiksemaks. Katsin koogipõhja ühtlase kihi astelpajumarjadega, puistasin üle pähklitega ja kõige peale niristasin kondenspiima. Tõstsin koogi ahju ning lasin veel umbes 15 minutit küpseda. Kook on valmis kui kergitada küpsetuspaberi servast ja koogipõhi paistab kuldkollane ning küpsenud kondenspiim hakkab äärest ilusat karamellivärvi ilmutama.

Tiramisu tort

Sünnipäev on päev, mis on täis erilist rõõmu.. 

See on päev, mis kinnitab, et oled alati armastatud..

On meeldiv soovida head inimesele, kes seda ka tegelikult on!

Palju õnne kallis!

Tort valmis sama retsepti järgi, mida ma kunagi juba katsetanud olin. Seekord aga lisasin kreemile lõpus 1dl kuuma kohviga lahustatud 2 tl zelatiini, et kreem külmikus üleöö seistes tarretuks.

Pasta Bolognese

Ma ütleks, et see on see The Pasta Bolognese! Esimest korda elus tegin pastat retseptis näpuga järge ajades. Tahtsin lihtsalt teada, kas ja kui suur vahe on poole tunniga valmistatud pastal ja 4-5 tundi vaaritatud bolognese kastmel. Tuleb tunnistada, et vahe on oluline ja kindlasti väärt seda pliidi ees seismist, ootamist ja end kannatlikuks sundimist! Seda viimast mul just tavaliselt ei jagu.

Retsepti, milles ma siis otsustasin näpuga järge ajada, valisin vahva meisterkoka Anne Burrelli retseptikogust. Mulle lihtsalt jubedalt meeldib vaadata kui rõõmsalt ta oma kokasaateid (Secrets of a Restaurant Chef) suudab üles ehitada, mänguliselt kõigesse suhtuda ja valmivad road tunduvad kõik muidugi nii imemaitsvad. Vaadates tundub kõik nii lihtne ja lõbus. Noh, tegelikult, ega selle nn õige bolognese kastme valmistamisel ju midagi keerulist polnudki, lihtsalt teised töövõtted ja AEG. Näiteks, ma ise poleks selle peale tulnud, et köögiviljad algul püreestada... ja juba kui olin selle püree valmis saanud, kuumale pannile pannud, paiskus kööki nii isuäratavaid lõhnu, et härra käis kogu aeg köögis piilumas ja kvaliteedikontrolli teostamas. Tegelikult oli ta väga tubli ja ootas kannatlikult maitsemisega kuni pasta pidulikult taldrikul serveerisin. :)

Ise ma kahjuks ei saanudki jääda seda imelist rooga nautima, võtsin vaid paar kiiret ampsu, jätsin oma kallid härrad omapead koju ja lippasin sõbrannaga tantsufestivalile (Istanbul International Dance Festival) ...njah, oleksime me seda teadnud, et show tervelt kaks tundi algusega hilineb, oleksime võinud kodus kõhu ilusti täis süüa, oleks jaksanud veel pärast ka tantsima jääda... aga teadagi kuidas nende "oleksitega" on... Kohale jõudes selgus esiti, et üritus lükkub edasi ühe tunni jagu... me veel isekeskis naljatasime, et lõpuks sellest tunnist saab kaks... mhm, jah, täpselt nii see läkski! Olgu. Kava lähemalt uurides selgus, et esinejate seas on ka eestlane. Sellega aga väike segadus - Frank Santos ja Julie Camous (EST/FRA) - kumbki nimi just eestipäraselt ei kõla, pealegi noormees veel tumedanahaline... uurisin natuke netist, üks allikas annab noormehe päritoluks hoopis Dominikaani Vabariigi. Siis veel esinesid meile seal Ruben ja Annika - no see viimane kõlab juba küll väga lubavalt Eesti nime moodi, aga päritoluks märgitud hoopis Holland. Võta sa nüüd kinni, kas me seal tegelikult siis eestlast tantsimas nägimegi?? Ma väga pikalt internetist otsida ei viitsinud, aga mingeid seoseid ma Eestiga nendel tantsijatel ei leidnud. OK see selleks, vahva oli ikkagi ja tantsisid nad kõik väga hästi! Mulle meeldis aga selle ürituse ülesehitus - festival kestab kolm päeva, hommikust õhtuni on erinevate tantsustiilide workshopid nii algajatele kui edasijõudnutele; iga päeva hilisõhtul on show; ja päeva lõpetab tants ja trall, pidu hommikuni. Kusjuures eri tantsustiilide jaoks on avatud erineva muusikaga peosaalid. Väga põnev igatahes. Peaks järgmine kord sellest üritusest rohkem osa saama nii hommikustest tantsutundidest kui ka öisest peost, kus saaks siis värskelt õpitut kohe tantsupõrandal katsetada.

SUUUR potitäis pastat:
1 suur sibul
2 suuremat porgandit
3 sellerivart
4 küüslaugu küünt
Extra-virgin oliivõli
meresoola
1,5 kg hakkliha (loomalihast)
5 dl tomatipastat
7 dl punast veini
vett
3 loorberi lehte
1 punt värsket tüümiani
500 g spagette
~1 dl Parmigiano-Reggiano riivjuustu
kõrgekvaliteedilist extra-virgin oliivõli, viimistluseks

Lõikasin sibula, porgandi, selleri ja küüslaugu väiksemateks tükkideks, ja püreestasin blenderkannus (köögikombainis saab paremini). Katsin panni oliivõliga, valasin püree pannile, lisasin lahkelt soola ja hakkasin toidu pruunistamisega pihta pliidi keskmisel kuumusel. Püreed peaks pannil 15-20 minutit kuumutama, aegajalt segades. Siinkohal tasub siis olla kannatlik, sest maitsed selle pruunistamise käigus tekivadki.

Lisasin hakkliha, jällegi lahkelt soola ja pruunistasin veel oma 15-20 minutit, aegajalt segades. Ka siin tuleb end kannatlikuks sundida ja mitte kiirustada!

Kui liha oli juba piisavalt pruun, lisasin pannile tomatipasta ja pruunistasin edasi, 4-5 minutit. Lisasin veini ja kuumutasin seni kuni vein poole võrra ära oli aurustunud, see tähendab veel oma 5 minutit.

Lisasin vett, nii palju, et see kataks õige pisut liha. Peitsin kastme sisse loorbeerilehed ja nööriga kokkuseotud tüümianipundi. Lasin segul keema tõusta, alandasin kuumust ja lasin kastmel podiseda 3-4 tundi aegajalt segades. Vahepeal lisasin ka veidi vett (ma lisasin kaks korda mõned detsiliitrid). Vee lisamisega peaks olema helde, et lisad vett ja kuumutad selle siis jälle välja, nagu mäng selline. :) Jällegi, see on koht, kus tekivad kastmele rikkalikud maitsed! Ära proovi kogu vett alguses kastmele lisada, siis saad keedetud liha mitte paksu ja küllusliku pastakastme. Kuumuta, sega ja maitse aegajalt ja vajadusel lisa soola. See etapp peaks siis aega võtma vähemalt 3-4 tundi. Ja ausalt, see on oluline - algul maitses kaste väga veiniselt, aina edasi kuumutades ja veega mängides aga juba aina rikkalikumalt.

Viimase poole tunni jooksul panin soolase veega eraldi potti spagetid keema ja keetsin neid umbes minut vähem kui pakil märgitud oli. Pastat kurnates, jäta umbes detsiliitri jagu vett alles.

Seni kuni spagetid keevad, tõsta kulbiga umbes pool bolognese kastet eraldi kaussi. Kurna spagetid ja vala pannile, kastmele lisaks. Sega, et spagetid ja kaste omavahel ühineksid. Vajadusel lisa lihakastet, et pasta ja kastme kogus oleks enamvähem võrdne. Lisa natuke pasta keeduvett ja kuumuta kuni vesi on ära aurustunud. Võta pott tulelt, lisa lahke peotäis riivjuustu ja kvaliteetset oliivõli, sega.

Serveerides tõsta pasta peale lisaks lihakastet ja riputa üle riivjuustuga. Serveeri kohe!

Mmm, kui maitsev!

Sellest kogusest saab ikka kohe väga palju seda pastakastet! Uuesti tehes teeks ma meie perele umbes kolmandiku sellest kogusest (pastasööjaid meil ju ikka veel ainult kaks).

...Ja siis ma veel natuke uurisin ikkagi interneti avarustes... ja see Dominikaani poiss oli mingi lehe andmetel ka kui Eesti riigi esindaja, nii et ilmselt me siis ikkagi nägime eestlast tantsulaval! :)