Feta muffinid

Need olid meie Väikese Härra lemmikud, või siis vähemasti hädaldas ta nii innukalt kui ma talle ahjusoojast muffinist murtud tükikesi piisavalt kiiresti ei suutnud pealepuhudes jahutada, et ta muutus nõudlikuks uute suutäite laekumise kiiruse osas. Minul endal oli muidugi ülimalt hea meel ja rõõm näha, et suutsin talle miskit meelepärast küpsetada! Esimene katse ja kohe täkkesse! (Magusaid küpsetisi ma ei ole talle veel pakkuda tahtnud.) Loodan, et olen tema lojaalsuse ja hea usu oma küpsetiste vastu välja teeninud nendega. :)

Kasutasin feta asemel tegelikult meie kohalikku Beyaz Peynir'i, tõlkes valge juust aga maitselt on ta kõige lähedasem Eestis saadavale Feta juustule. Meil on seda valget juustu siin mustmiljon varianti ja ma tegelikult poest väga ei julge seda pakendatult ostagi kui ennem maitsta pole saanud, seepärast ostan turult hoopis. Sel korral mul ei olnud turgu plaanis aga muffinid küll ja valisime sõbrantsiga poest light variandi välja, sest see pidi vähem soolane olema (osad juustud on siin mu jaoks tulisoolased). Ma üldiselt ei armasta light tooteid osta aga siinkohal oli ost õigustatud, tõesti see ei olnud nii soolane, et väikesele lapsele julgen seda anda küll. Aga, kuna ta oli lahja toode, siis oli seal ka rasva vähe ja seetõttu ka tugeva konsistentsiga, et tainast tehes lõigatud kuubikud eriti väiksemaks ei lagunend ning ka ahjus nad väga ei sulanud. Päris fetaga saab tulemus ilmselt palju parem, et siis oleks meist keegi vist end lõhki söönud...

Tosin muffinit:
200 g feta juustu
60 g maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna (M)
1 dl piima
2 tomatit, kooritud ja kuubikuteks lõigatud
1 tl basiiliku pestot
oleksin olemasolul sama palju ka musta oliivi pestot kasutanud

Juustu lõikasin kuubikuteks ja lasin liigsel veel paberrätile valguda. Keerasin ahju 180 C soojenema.

Vispeldasin kausis kokku maisijahu ja küpsetuspulbri, lisasin ükshaaval munad ja siis ka piima vispeldamist jätkates. Lisasin kõik ülejäänud komponendid ning jaotasin saadud taina muffinivormidesse umbes 2/3 vormi kõrgusest. Tõstsin plaadi ahju ja küpsetasin umbes 40 minutit kuni muffinid olid pealt kenad kuldpruunid.

Minu tainas tuli väga vedel, kui kasutada rasvast (normaalset) fetat, laguneb osa juustu tainasse ja siis on ka küpsetusaeg lühem, võibolla isegi 10 minutit. Minu muffinid ka ei kerkinud vähese rasvasuse tüttu, oleksin pidanud panema piima asemel vahukoort või lisaks võid/õli, järgmine kord olen targem. :)

Rosinatäpilised porgandimuffinid

Esimene nädal Eestis. Väsinud aga õnnelik!

Kohe peale teist satsi kalleid külalisi tulime Eestisse ja olen siin ise külalise rollis põhiliselt olnud.. aga selles mõttes on see veel väsitavam, et "maja" seljas olen külast külasse liikunud. Nigu mustlane tead! Auto pagasiruum pungil täis (käru, reisivoodi, suur spordikott tarvilike asjadega) ja ega salong ka vähem värvikas pole (laps, koer ja veel paar kotti). Iga õhtu uus sihtkoht (Kunda, Peipsi (lõunapoolne külg), Palamuse, Liimala (jälle Lääne-Viru)). Laager lahti, et siis hommikul jälle kõik autosse tagasi laadida. Aitab! Selle nädala oleme kodus ja võtame siin külalisi vastu, kui keegi meid veel näha soovib! :D

Kirjutan veel lühidalt meie värvikast teisest satsist külalistest Istanbulis. Vend perega (2 täiskasvanut ja 2 peaaegu täiskasvanut last) ja ammu-ammune perekonnatuttav/venna lapsepõlvesõber oma peaaegu täiskasvanud lapsega - see teeb siis kokku 6 kallit külalist. Isegi türgi stiilis jäi meile selgelt ühest sõiduautost väheks ja me rentisime 10-kohalise bussi, et siis Istanbuli vahel ja lähiümbruses liigelda. Mis te arvate, kes oli bussijuht/giid? Mhm, arvate õigesti. Igatahes olime väga huvitav vaatepilt kohalike türklaste jaoks, kes näitasid minu kui bussijuhi pihta näpuga ja kihistasid naerda... naine bussiroolis pole siin just igapäevane vaatepilt. Ma pean ütlema, et oma kartustest hoolimata sain oma "tööga" suurepäraselt hakkama seal hullumaja liikluses. Ja suurtele liikumisvahenditele on siiski teatav respekt aga parkimisanduritest tundsin küll suurt puudust. :)

Kui eelmiste küladega sai käidud Musta mere ääres pigem moe pärast ja pilte tegemas, siis seekord käisin päriselt ka vees ära. Ja me olime endiselt rannas ainukesed suvitajad. Siin algab suvitushooaeg alles 1.juuni. Bassein sai meil ka avatud peale seda kui "hullud eestlased" enda tekid laiali laotasid ja ujumas käisid, oli järgmine päev basseini ääres sagimist palju - toodi välja päevitustoolid ja -varjud. Kahjuks meie juba see päev lendasime kõik koos Eestisse.

...Kuidagi on viimasel ajal niimoodi sattnud, et kui ma Eesti kohta miskit blogin, siis on see küpsetatud kolmikute juurde minekuks. Nii ka seekord. Muffinitest ma pilti ei saanudki, sest need kadusid kiirelt. Paar pilti sain klõpsitud kodus nendest nn muffinitest, mida küpsetasin kohvitassis kuna tainast jäi pisut üle.

15 muffini jaoks:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 porgandit (keedetud ja siis riivitud)
3 dl rosinaid

Pinnale:
hapukoor ja suhkur meelepärases vahekorras

Vahustasin munad suhkruga. Lisasin hapukoore miksri aeglasel käigul. Segasin käsitsi juurde sõelutud jahu, mis olin küpsetuspulbriga kokku seganud. Sool. Riivitud porgand ja rosinad. Jaotasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin 20 minutit. (Tassimuffineid küpsetasin paar minutit rohkem kuna need olid pisut suuremad.)

Vahepeal segasin katteks kokku hapukoore ja suhkru. Tõstsin lusikaga igale muffinile kena valge glasuurikihi ja lasin jahtuda.

Rikkalik Inglise jõulukeeks

See rikkalikult marjadeküllane keeks oli siis minu teine jõuluootuse ärevuses tehtud küpsetis. Mari-Liis kirjutas, et see võiks enne sööma asumist õhukindlalt pakituna külmikus paar-kolm nädalat seista ja settida lasta, et selle tõttu ma ka selle keeksitegemise nii varakult ette võtsingi... nojah, tänaseks on muidugi keeks ammu otsas. Peaks vist uue keeksi hakkama panema, et ka settinud keeksi maitsta saaks. See oli tõesti väga mõnus ilma seismatagi! :)

Nii paljudes toidublogides on juba erinevad piparkoogi- ja ingverimaitselised maiustused, et ma vist ei saagi oma jõulutundest üle enne kui jõulud päriselt peetud - verivorstid, seapraad, kapsad ja piparkoogid söödud. Ja kui aus olla siis ega mul selle tunde vastu midagi polegi, täitsa hea tunne, niiet olgu ta pealegi! Siin maal peabki jõulutunnet enda südames kandma, sest õues jõulutunnet küll ei teki - pargid veel ilusates kuldsetes värvides, päike sirab taevas ja soojakraadegi ikka üle kümne.

Paari nädala pärast lendame Eestisse ja siis saame ka teistele meie kätteõpitud keeramist demonstreerida kui just JR üleliia häbelik pole. Esimest korda keeras ta kõhuli salaja, olin ta põrandale mängutekkile pikutama jätnud, ise korraks teise tuppa lipsanud, tagasitulles oli tema võidurõõmsalt juba kõhuli. Varsti roomab salaja kuhugi peitu, et peame teda taga otsima hakkama. Hmmm, peame tal siis nüüd rohkem silma peal hoidma või siis lõnga varba külge siduma ;)

Tarvis läheb:
250 g pehmet toasooja võid
200 g suhkrut (2.5 dl)
4 suurt muna
275 g nisujahu (5 dl)
2 tl küpsetuspulbrit
1.5 dl konjakit või rummi
600 g kuivatatud hakitud puuvilju (umbes 1 liiter) - rosinaid, ploome, kirsse, aprikoose ja ananassitükke, soovi korral ka pähkleid (mina kasutasin rosinaid, viigimarju, aprikoose ja kuivatatud mooruspuu marju).

Tükelda kuivatatud puuviljad ning vala peale konjak või rumm. Lase üleöö kuni 24 tundi maitsestuda.

Vahusta pehme või suhkruga heledaks vahuks. Jätka vahustamist, lisa ükshaaval munad. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu, siis sega juurde alkoholis leotatud puuviljad. Tõsta tainas võitatud 2-liitrisesse vormi. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes tund aega, kuni koogi keskele torgatud puutikk puhtaks jääb. (Minu keeksivorm nii suur ei olnud ning sain veel ka 4 muffinisuurust keeksikest; need küpsesid kiiremini, umbes poole tunni möödudes võtsin ahjust välja.)

Jahtunud keeks keera tihkelt hõbepaberisse ja pane jahedasse jõule ootama.

Keefirikook maitsestatud ploomidega

Täna on siis lõpuks see päev, mida me juba ammu-ammu oodanud oleme! See pisike ootuse- ja lootusetera kolimisest hakkas minus kasvama kui tutvusin 2010 suvel oma toredate Istanbuli sõbrannadega. Peale seda ma hakkasingi rohkem taipama siinsest päris elust-olust, senini olin linnas ikkagi kui turist ning ei osanud paremat tahtagi. Aasta alguses alanud korteriotsingud on lõpuks leidnud oma lahenduse ja ma loodan, et ka õnneliku lõpu. Kolime äärelinnast kesklinna lähedusse. Sinna, kus paljud kohalikud ihkaksid elada. Oleme endiselt Bosphorusest jalutuskaugusel ja elu peaks meil nüüd palju huvitavamaks muutuma, kuna oleme lähemal igasugust meelelahutust pakkuvatele asutustele: restoranid, baarid, ööklubid, spordikeskused, ostukeskused, turud, sadam. Lisaks hakkame elama nüüd turvatud majadekompleksis, kus on meil võimalik kodust lahkumata end vormis hoida. Bassein, jõusaal, tenniseväljak, korvpalliplats - kõike on meil võimalik vabalt kasutada (ma loodan, et me ka aktiivselt neid hüvesid nautima hakkame).

Ja nii tähtsa päeva puhul ka veidi pidulikum koogike kaneeli- ja vanillisiirupiste ploomidega. Õnneks tänane ilm ka soosib minu küpsetamist, päike piilub vaid harva pilve vahelt ja puhub jahutav tuul, et toas on täiesti OK temperatuur (27,7C).

Ploomid siirupis:
10 punast ploomi, poolitatud, kivid eemaldatud (mul olid väiksemat sorti ploomid)
2,5 dl suhkrut
2,5 dl vett
vanillikaun, pikkupidi lõhe sisse lõigatud
kannelikang

Mõõtsin keedupotti suhkru ja vee ning lisasin neile vanillikauana ja kaneelikangi. Kuumutasin segu keskmisel kuumusel, segasin kuni suhkur sulas ja lasin siirupil enne ploomide lisamist umbes 5 minutit rahulikult keeda. Ploomidega koos lasin veel 6-8 minutit tasasemal tulel keeda. Võtsin poti tulelt ja lasin ploomidel siirupis jahtuda.

Koogitainas:
2 muna (M)
145 g suhkrut (~1,8 dl)
2 spl päevalilleõli
150 g keefiri (~1,5 dl)
0,25 tl soola
155 g nisujahu (~2,5 dl)
30 g maisitärklist (2,5 spl)
5 g küpsetuspulbrit (1 tl)

Keerasin ahju 190 C kraadile soojenema, vooderdasin lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaberiga ning küljed määrisin võiga.

Vispeldasin ühes kausis kokku muna, suhkru, õli, keefiri ja soola. Teise kaussi sõelusin jahu ning segasin kokku tärklise ja küpsetuspulbriga. Ühendasin kuivained vedela tainaga.

Valasin taina vormi ning lusika ja kahvli abil jagasin siirupised ploomid tainale. Kahvli abil on hea ploome siirupist nõrutada. Küpsetasin kooki 30-35 minutit, ilusaks kuldpruuniks ning testisin valmidust ka puutikuga. Ahjukuuma koogi pintseldasin üle siirupiga ning jätsin jahtuma.

Sama retsepti järgi võib valmistada ka muffineid, siis aga võiks küpsetusaega lühendada 10 minuti võrra.

Suvised punasesõstramuffinid

Mõnus suvi Eestis... naudin täiel rinnal! Kuum rannaliiv ja päike, kallid sõbrad ja toetav pere... mida hing veel ihata oskaks? Kahju aind, et mu kallis härra seda koos minuga nautima ei saanud jääda ja pidi tööle tagasi lendama, just kui ilmad siin suviselt soojaks läksid... Noh ja kui veel pisut nokkida ja nuriseda, siis sooviks, et saaks kuidagi randa dushid organiseeritud, et peale merevees jahutamist oleks võimalik end soolasest veest puhtaks loputada, et siis uuesti end sisse kreemitada ja niimoodi mõnusamalt rannapäeva nautida. Kloogale või Väänasse, ma ei teagi, mis rannas me täna käisimegi, sinna ei hakka neid ilmselt keegi kunagi paigaldama... võta või pudeliga oma dushivesi kaasa. :)

Retsept on ka väga suvine, kuigi minu marjad on pärit hoopiski eelmisest suvest... ootasid mind nii kannatlikult külmikus, et siis muffinite sisse viimaks ilutsema pääseda.

16 muffini jaoks:
50 g võid
2 dl hapukoort (20%)
2 muna (L)
1,5 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl meresoola
5 dl punaseid sõstraid

Glasuur:
3 tl hapukoort (20%)
3 tl suhkrut
peotäis punaseid sõstraid

Muffinite valmistamise jaoks võiksid kõik koostisosad olla toatemperatuuril, mitte otse külmikust võetud.

Keerasin kõigepealt ahju 225 C kraadile soojenema ja valmistasin ette muffinivormi.

Sulatasin või ja lasin sel pisut jahtuda enne kui hapukoorega kokku segasin. Munad vahustasin koos suhkru ja vanilliga kohevaks heledaks vahuks. Eraldi kaussi sõelusin jahu ning segasin kokku küpsetuspulbri ja soolaga. Lisasin kahes jaos kordamööda munavahule kuivained ja hapukoore-võisegu. Kõige viimaks läksid tainasse marjad. Jagasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin ahju keskosas 15 minutit.

Glasuuri jaoks segasin kokku hapukoore ja suhkru ning igale ahjusoojale muffinile jagus peaaegu teelusika jagu glasuuri, lõpuks kaunistasin marjadega.

Kaneeli-suhkru paisukesed

Inglise keeles on selle asja nimi popovers, aga mis see eesti keeles võiks tähendada? Hmm, ei tea. ...Härra küsis, et kas need on pontšikud? Nojah, miks ka mitte, ahjupontšikud. Igatahes mitte kaneeliampsud, nagu ma neid algul ekslikult tahtsin nimetada, sest ühe ampsuga sellist hämmastava kujuga kerkinud asja küll kohe kuidagi süüa pole võimalik. Algul kui ma selle retsepti leidsin, kunagi aasta tagasi, siis ei osanud ma ettegi kujutada, et need nii suureks kerkivad ja panin mustandina kirja kaneeliampsud :) Vot sulle ampsu! Sellegi poolest on need hiiglaslikuks kerkivad kakukesed väärt proovimist sest nad on ahjusoojana meeletult maitsvad ning kui neid teha, saab esimesel korral ikka väga üllatuda, kuidas nii vähesest tainast võiks ahjus midagi nii suurt välja vormuda, ma olin sunnitud igatahes Härrat vahepeal kööki kutsuma, et näidata, mis meil seal ahjus toimub. Lahe!

Kui sul pole kõht hommikul korisevalt tühi, siis miks mitte valmistada neid hommikusöögilauale, sest nad on vahva vaheldus pannkookidele. Sobivad süüa niisama kaneeli-suhkruselt kui ka koos moosi või magusa kohupiimaga või miks mitte ka värskete marjadega. Sest sinna kakukese sisse tekib nii vahvaid lohukesi, et neid võib igasuguse hea kraamiga vahetult enne söömist täita. :)

12 kakukese jaoks:
2 spl võid (sulatatud)
3 muna (L)
2,4 dl piima
1 tl meresoola
1,5 tl suhkrut
2,4 dl nisujahu

Kaneeli-suhkru katte jaoks:
~0,6 dl sulatatud võid
1 dl suhkrut
1 tl kaneeli

Keerasin ahju 205 C kraadile soojenema ja määrisin muffinivormid võiga kokku (mul on silikonist kaks 6-muffini küpsetamise vormi).

Mikserdasin kausis esmalt kokku kõik taina komponendid peale jahu. Kui segu oli ühtlane, lisasin jahu ja mikserdasin veel umbes 10 sekundit kuni jahu tainasse segunes. (Tainas tuleb vedel, ära ehmu.) Jagasin taina vormidesse, täitsin vormid vaid poole jagu ning tõstsin ahju 30-35 minutiks, kuni kakukesed kerkisid ilmatuma suureks vormist välja ning värvusid ilusaks kuldpruuniks.

Ahjus, umbes poole küpsetusaja peal.

Võtsin kakukesed ahjust ning pintseldasin kohe kuumana kokku sulavõiga ja veeretasin neid siis kaneeli-suhkrusegus. Ilma võiga pintseldamata ei jää suhkur kakukeste külge.

Lahjad kõrvitsamuffinid väikeste lisadega

Viimased päevad Istanbulis on olnud päikesevaesed ja udused. Vahepeal tulla lubanud Kevad on vist kahtlema löönud ja varju jäänud... õnneks soojakraade on olnud tervelt kümme, et õues jalutamiseks mõnus, ainult et minu tragi jalutuskaalane on Eestis. Kevadet ja eelmise aasta siiakolimist meenutades - ostsime poest eile väikse karbi maasikaid, mis lausa kutsusid end korvi pistma kuna olid nii ilusad ja punased ja lõhnasid täitsa maasika moodi, üllatuseks maitsesid nad ka nagu päris!!! :) ...mälu värskendamiseks sobrasin oma vanades sissekannetes, et millal siin see maasikahooaeg hakkaski... aprillis alles, njah, aega siis on selleni kui maasikakilo saab tänavapealsest kastiautost 2 liiraga. Meie väike maasikakarbike maksis 4 TL (8,25 TL/kg (65 kr/kg)), vähemasti olid nad seda raha väärt!

Tegelt minu retsept ei ole üldse mitte maasikatest vaid kindla eesmärgiga valmistatud kõrvitsapüree muffinitest pisut hulludele finantsosakonna töönarkomaanidele, kes aasta lõpetamise pärast hommikul kuueni töötasid... mul hakkas täitsa kahju nendest kohe, et tekkis soov nende tuju ja ka keha oma küpsetistega pisut turgutada... 

Nii rõõmsad ja oranživärvilised said teised, väikesed päikesed :) Lisaks heale tujule peaks nad ka tervisele kasulikud olema, ei tilkagi rasvainet vaid hoopis igasugust tervislikku kraami, minu arust vähemalt. :)

24 muffini jaoks:
5 dl nisujahu
1,5 spl (15 g) küpsetuspulbrit
1,5-2 dl suhkrut
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl kardemoni
1 tl vanillsuhkrut
1 dl rosinaid
1 dl mandlilaaste
3 dl kaerahelbeid (200 C ahjus 10 min röstitud)
5 dl kõrvitsapüreed
2,5 dl keefiri
3 muna (eraldatud)
0,5 tl soola

Kuumutasin ahju 195C kraadini. Panin muffinipanni -paberitega kenasti valmis.
Ühes kausis segasin kokku kuivained ja maitseained, lisasin rosinad ja pähklid ning jahtunud kaerahelbed ja segasin kõik kenasti läbi. Teises kausis mikserdasin kokku püree keefiriga, lisasin ükshaaval munakollased. Ühendasin omavahel kuivainesegu ja püüreemiksi. Munavalged vahustasin soolaga eraldi kausis kuid mitte kuiva vahu tekkimiseni ning segasin ettevaatlikult tainale hulka. Täitsin muffinivormid kolmveerandtäis ning küpsetasin 195 kraadises ahjus 20 minutit. Lõpuks igaks juhuks proovisin valmidust puutiku abil. Võtsin ahjust välja ja lasin neil jahtuda.

Jõulused Peedimuffinid

Täna Tartus. 7 kraadi külma ja paks, paks lumi maas. Ilus!

Eile käisime Sulliga pikal-pikal jalutuskäigul, ning siis oli vaid 3 kraadi külma, Sulli keksis rõõmust lumes, mis oli nii mõnus ja pehme nagu puuder, hea, et ta mul rihma otsas oli, muidu oleks vist lume alla võinud ära kaduda... Täna aga 7 kraadi tema jaoks on liiga külm, tõmbas küüru selga ja tahtis kohe tuppa tagasi. No mis siis ikka, tuleb toast akna tagant seda talveilu nautida.

Viimased kaks päeva on olnud elu nigu seiklusfilmis... Saime neljapäeval Riia lennujaamale kahetunnise hilinemisega maandutud, aga enam edasi mitte kuidagi - kõik lennud tühistati. Kuna me ei julenud järgmise päeva lendude peale ka lootma jääda, tahtsime Tallinna või Tartu AirBaltiku bussiga transfeeri ning hea oli, et tulema saime, järgmise hommiku väljalennud olid samamoodi tühistatud. Bussireis Riiast Tartu võttis aega 5 tundi aga vähemalt olime rõõmsalt ja õnnelikult päral. Ühel meie pereliikmel nii hästi sellel neljapäevasel lumetormiööl ei läinud, nimelt istusid terve ööpäeva Padaorus lumevangis, nende buss on vist siiani seal, inimesed aga evakueeriti sõjaväe roomikutega Viru-Nigulasse. Asjaosalise kommentaar: nagu filmis! :) Hea, et nad said säilitatud hea tuju vaatamata sellele, et rinnuni lumevangis istusid, ei süüa, sooja juua ega võimalust tualetti minna, pealegi seljas teatririided ja jalas kõrgete kontstega saapad... Aga lõpp hea - kõik hea! Oleme kõik turvaliselt soojas kodus.

Enne Eestisse lendu oli meil Istanbulis tüdrukute pidzaamaõhtu, terve päev shopingut, lõõgastus maniküüris ning lõpuks pikk ja huvitav vestlusring sõbrannadega kodusohval. Ma veel naljatades ütlesin, et meil on "Peediõhtu" - boršisupp, peedimuffinid ja hõõgvein, mis on ju ka üks nn "peet". Kõik oli väga maitsev igatahes! Kuna mina kostitasin oma sõbrannasid peedimuffinitega, siis siin ka retsept.

20 muffini jaoks:
5 dl nisujahu (sõelutud)
3 dl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
1 tl riivitud muskaati
1 tl nelgi pulbrit
0,5 tl kardemoni
1 tl vanillsuhkrut
0,5 tl soola
2 muna (L)
1,5 dl päevalilleõli
5 dl peedipüreed (1 kg toorest, koorimata peeti)
2 tl värskelt riivitud ingverist pressitud mahla
1 dl rosinaid
1 dl piimašokolaadi täppe

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema. Ja valmistasin ette muffinivormid.

Segasin ühes kausis kokku kõik kuivained.

Teises suures kausis segasin miksri aeglasel käigul omavahel kokku kõigepealt muna ja õli, siis lisasin sinna järgemööda peedipüree, ingverimahla ja kõige lõpuks jahusegu, mikserdasin vaid kuni kuiva jahu enam polnud. Lusika abil segasin tainasse rosinad ja šokolaaditükid. Täitsin vormid kolmveerand täis ja küpsetasin muffineid 30 minutit ja võibolla paar minutit pealegi, ilusaks pruuniks.

Peedipüree:
1 kg toorest peeti (koorimata, pestud)

Küpsetasin 200 C kraadises ahjus 30-60 min, (olenevalt peedi suurusest) pehmeks, lasin jahtuda. Koorisin peedid ning püreestastasin. Lihtsam oleks muidugi poest valmiskeedetud peedid osta või isegi keedetud,riivitud, on püreestamine ja kogu protsess kiirem, lihtsam.

Rikkalikud kõrvitsamuffinid

Ma ikka veel ei lõpeta oma kõrvitsa teemat... Kui eelmistest postitustest mäletate, siis olid mul ju veel ka muffinid päevakavas... Valmis nad nüüd said ja peamine koostisosa on kõrvitsapüree, maitset lisavad jälle vürtsid ja tekstuuri annavad sarapuupähklid, rosinad ja šokolaaditäpid. ...Oehh kui hea!

20-30 muffini jaoks:
5 dl nisujahu
3 dl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
1 tl riivitud muskaati
1 tl vanillsuhkrut
0,5 tl soola             
2 muna (L)
1,5 dl päevalilleõli
7 dl kõrvitsapüreed
2 tl värskelt riivitud ingverist pressitud mahla
1 dl rosinaid
1 dl hakitud sarapuupähkleid
1 dl piimašokolaadi täppe

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema. Ja valmistasin ette muffinivormid. (Pean endale siia kaa muffinipanni muretsema, sest muffini pabertopsid ei hoia küpsedes oma kuju ilma muffinipanni toeta.)

Segasin ühes kausis kokku kõik kuivained.

Teises suures kausis segasin miksri aeglasel käigul omavahel kokku kõigepealt muna ja õli, siis lisasin sinna järgemööda kõrvitsapüree, ingverimahla ja kõige lõpuks jahusegu, mikserdasin kuni kuiva jahu enam polnud. Lusika abil segasin tainasse rosinad, pähklid ja šokolaaditükid. Täitsin vormid ja küpsetasin neid 30 minutit ja võibolla paar minutit pealegi, ilusaks pruuniks.

Igat moodi kakaokoogikesi

Sünnipäeva nädalavahetus Çeşme's oli mõnusalt lõõgastav. Korter kuurortkompleksis ja vaid mõnikümmend meetrit merest, puhas rannaliiv, helesinine merevesi, pilvitu taevas, superlahe seltskond - mida rohkemat oleks võinud tahta. Aaa ja no meeletult hea söök oli muidugi kaa - täielik gurmeereis ja paradiis! Õnneks saame sinna õige pea uuesti minna. Kuna Turkish Airlines oli oma reedeõhtuse lennu üle bronnind, siis saime kaks tundi hilisema lennu peale hoopis... aga no uued tasuta piletid selle ootamise katteks!!! superlux ju! võiks teinegi kord oodata :) Augustis pidi Çeşme's olema viigimarja- ja melonihooaeg, selleks ajaks peaks siis end kuidagi sinna sättima jälle.

...tükk aega mõtlesin, et mida küll teha meie toredatele naabritele üllatuseks ning tänuks, et nad nädalavahetusel olid lahkesti valmis nii lühikese etteteatamisega meie koera söötma ja jalutama, samal ajal kui meie saime muretult nautida oma pisikest puhkust, asisest Istanbulist eemal. 

Oehh... tahaks sinna tagasi...

Pehme kakaokook:
2 dl suhkrut

4 dl nisujahu

0,75 dl magustamata kakaopulbrit

1 tl vanillsuhkrut
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl söögisoodat
1 tl meresoola
2 muna (L)
2,5 dl maitsestamata jogurtit
1 dl oliivõli

1 dl mett
2,5 dl keevat vett

Panin ahju 175 kraadile soojenema ning valmistasin ette silikonist muffinivormi, 2 sufleevormi ja 2 ümmargust lahtikäivat koogivormi (diameeter 16 cm). (Tahtsin naabritele üllatuskoogi teha aga ise ju ka ikka vaja maitsta, et siis tegin muffineid ka. Muffineid iseenesest võiks sellest kogusest umbes 30 tk tulla.)

Segasin kuivained ühes suuremas kausis kokku (jahu ja kakao sõelusin, et tükke sisse ei jääks).

Teise kaussi panin munad, jogurti, õli ja mee ning mikserdasin selle ühtlaseks seguks. Ühendasin kuivained vedela seguga ettevaatlikult miksri aeglasel käigul ning kui kõik oli segunenud valasin mikserdamist jätkates hulka keeva vee. (Tainas tuleb selline üsna vedel.) Valasin kõik ettevalistatud vormid kolmveerand-täis ning tõstsin ahju. Muffinid said valmis 25 minutiga. Koogivormidel ja sufleevormidel lasin veel ahjus olla, kokku 35 minutit. Ahjust väljavõttes lasin kookidel vormides u 10 minutit jahtuda, eemaldasin vormist ning lasin täielikult maha jahtuda.

Jahtunud koogi-põhjad ühendasin vahukoore-kohupiimakreemiga (100g vahukoort, 200g kohupiima, u 3 spl suhkrut st maitse järgi, vaniljet, pisut konjakit) ning panin vahele ka värskeid, kooritud ja tükeldatud virsikuid. (...need on siin praegu nii magusad ja mahlased!)