Juustusuflee munapesad

Üllatav, aga kui ma täna hommikuks pakkusin pannkoogid välja, sooviti hoopis mune?!? Seda ei ole enne juhtunud, et pannkookidest loobutakse, pigem käib asi vastupidi, et mul palutakse pannakaid teha ja mina püüan nende tegemisest kõrvale nihverdada... hotellis sai vist liiga palju hommikusöögiks pannkooke rohke siirupiga söödud see kaks nädalat, et tükiks ajaks on selles suhtes õnneks rahu majas. :)

Muna mulle meeldib ja kuna internett pakub nii palju erinevaid võimalusi muna valmistamiseks, siis minugi poolest...Täna imelihtsalt valmivad stiilsed juustusufleed, kus munakollane jääb terveks ja on võimalik selle küpsusastet ise valida.

Kahele:

2 muna (L)

0,5 - 1 dl riivitud tugevamaitselist juustu (Cheddar)
maitseks soola ja pipart
pisut võid vormide määrimiseks

Keerasin ahju 180 C soojenema ning valmistasin ette sufleevormid - määrisin võiga kokku ning raputasin riivjuustu peale, ülejäägid kallutasin välja.

Eraldasin munavalge kollasest, kuid kollased jätsin kooretüki sisse ootama. Maitsestasin munavalge ning vahustasin tugevaks vahuks. Segasin ettevaatlikult hulka riivjuustu (osa jätsin ka peale raputamiseks) ning jagasin munavahu vormidesse. Tegin lusikaga väikse lohu munavahu sisse ning libistasin munakollase koorepoolikust sinna sisse. Raputasin riivjuustu peale ja pistsin ahju 10-14 minutiks (oleneb, kas soovid munakollast vedelana või tahkena). Serveerida soojalt.

Lahjad kõrvitsamuffinid väikeste lisadega

Viimased päevad Istanbulis on olnud päikesevaesed ja udused. Vahepeal tulla lubanud Kevad on vist kahtlema löönud ja varju jäänud... õnneks soojakraade on olnud tervelt kümme, et õues jalutamiseks mõnus, ainult et minu tragi jalutuskaalane on Eestis. Kevadet ja eelmise aasta siiakolimist meenutades - ostsime poest eile väikse karbi maasikaid, mis lausa kutsusid end korvi pistma kuna olid nii ilusad ja punased ja lõhnasid täitsa maasika moodi, üllatuseks maitsesid nad ka nagu päris!!! :) ...mälu värskendamiseks sobrasin oma vanades sissekannetes, et millal siin see maasikahooaeg hakkaski... aprillis alles, njah, aega siis on selleni kui maasikakilo saab tänavapealsest kastiautost 2 liiraga. Meie väike maasikakarbike maksis 4 TL (8,25 TL/kg (65 kr/kg)), vähemasti olid nad seda raha väärt!

Tegelt minu retsept ei ole üldse mitte maasikatest vaid kindla eesmärgiga valmistatud kõrvitsapüree muffinitest pisut hulludele finantsosakonna töönarkomaanidele, kes aasta lõpetamise pärast hommikul kuueni töötasid... mul hakkas täitsa kahju nendest kohe, et tekkis soov nende tuju ja ka keha oma küpsetistega pisut turgutada... 

Nii rõõmsad ja oranživärvilised said teised, väikesed päikesed :) Lisaks heale tujule peaks nad ka tervisele kasulikud olema, ei tilkagi rasvainet vaid hoopis igasugust tervislikku kraami, minu arust vähemalt. :)

24 muffini jaoks:
5 dl nisujahu
1,5 spl (15 g) küpsetuspulbrit
1,5-2 dl suhkrut
1 tl kaneeli
1 tl jahvatatud ingverit
1 tl kardemoni
1 tl vanillsuhkrut
1 dl rosinaid
1 dl mandlilaaste
3 dl kaerahelbeid (200 C ahjus 10 min röstitud)
5 dl kõrvitsapüreed
2,5 dl keefiri
3 muna (eraldatud)
0,5 tl soola

Kuumutasin ahju 195C kraadini. Panin muffinipanni -paberitega kenasti valmis.
Ühes kausis segasin kokku kuivained ja maitseained, lisasin rosinad ja pähklid ning jahtunud kaerahelbed ja segasin kõik kenasti läbi. Teises kausis mikserdasin kokku püree keefiriga, lisasin ükshaaval munakollased. Ühendasin omavahel kuivainesegu ja püüreemiksi. Munavalged vahustasin soolaga eraldi kausis kuid mitte kuiva vahu tekkimiseni ning segasin ettevaatlikult tainale hulka. Täitsin muffinivormid kolmveerandtäis ning küpsetasin 195 kraadises ahjus 20 minutit. Lõpuks igaks juhuks proovisin valmidust puutiku abil. Võtsin ahjust välja ja lasin neil jahtuda.

Mustsõstra-mannavaht

...vahelduseks midagi väga lihtsat ja kodust...

Nostalgiline magustoit kas pole?! Lapsepõlves saime seda tihti söödud, mu lemmikud olid maasikavaht ja rabarberivaht. Ja millegipärast tuli mu emal see alati kuidagi kohevam kui minul nüüd on tulnud, olen mitu korda proovind, aga päris sama ei tule... hmmmm, võibolla oli tal mingi salanipp? :) ...ja ta vahustas seda muidugi alati ka käsitsi jõulukuuse ladvast tehtud spetsiaalse haralise vahustiga, mille mu isa oli kenasti valmis meisterdanud ja siledaks lihvinud. Hihihii, naljakas mõelda vispel jõulukuuse ladvast.. kuid samas nii tore, kuidas Eesti inimesed nii leidlikud saavad olla!

Olgu kuidas selle kohevusega on, aga minu mannavaht oli kaa väga nämma, siin see on - ilus mustsõstralilla!

Vaja läks:
~0,75 L vett
~5 spl mustsõstra moosi (mul oli toormoos)
~0,5 klaasi (1,25 dl) mannat
lisaks suhkrut või mett maitse järgi
serveerimiseks külma piima

Lasin veel koos moosiga keema tõusta, lisasin vähehaaval manna moosivett tublisti segades, et mannatükke sisse ei tekiks. Lasin mannal oma 5 minutit vaiksel tulel valmida samal ajal hoolikalt segades. Võtsin tulelt ja lasin veidi jahtuda enne kui vahustasin miksri abil kohevaks mannavahuks.

Mulle maitseb mannavaht siis kui ta on peale vahustamist külmikus pisut seisnud ja söön siis seda külma piimaga.

Piparkoogi-jogurtitort

Sain vahepeal oma kondiitrikätt harjutada... sõbrantsi lapse sünnipäevaks sai tehtud kaks kooki, ühe neist postitan rõõmsalt ka oma blogisse kuna õnnestus kenasti ja maitses ka väga hea!

Niisiis sünnipäevatort väiksele Melisile. Palju õnne veelkord! Väga vahva sünnipäev oli.

Põhjad:
1 kg piparkoogitainast

Rullisin taina küpsetuspaberil paraja suurusega tükiks, et saaks koogivormiga surudes parajad rattad. Mina sain oma kilosest tainast 8 ümmarguse koogivormi suurust ketast (aga võib teha ka 5 paksemat ketast, nii jäävad nad ka hiljem koogi lõikepinnalt paremini näha). Küpsetasin koogipõhjad 200 kraadises ahjus, selleks kulus ligikaudu 12 minutit ühe põhja kohta.

Kreem:
750 g maitsestamata paksu jogurtit (süzme yogurt)
200 g vahukoort
1 dl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

Vahustasin vahukoore ja segasin ülejäänud kreemi komponendid ettevaatlikult hulka ning asusin kooki kokku panema. Kõige põhja piparkoogiketas, kreem, piparkoogiketas jne ning viimase kihi määrisin kreemiga üle ning viimistlesin ka küljed kreemiga, et sai üleni ilus valge kook.

Jätsin koogi külmikusse seisma, et küpsis pehmeneks ja maitsed seguneksid. Iseenesest võib juba sellisena kooki järgmine päev sööma asuda, aga kuna minu koogil oli tähtis sünnipäevaülesanne, siis viimistlesin selle martsipanimassiga. Sinna alla aga peab kindlasti tulema võikreemikiht, et martsipan koogil püsiks ja ära ei sulaks.

Pähkli-võikreem:

~100 g võid (päris võid) :)

1 dl puudersuhkrut

1 tl vanillsuhkrut

peotäis röstitud sarapuupähkleid (võimalikult peeneks hakitud)

1 tl konjakit/brändit

Vahustasin toasooja või suhkruga ning lisasin heledale vahule kõik ülejäänud koostisosad. Kandsin võikreemi öö otsa tahenenud koogile. Koogi katsin martsipanimassi ning suhkrumassist lumehaldja ja -helbete ning söödavate pärlitega.

Pošeeritud muna juustusel leival

Ei jõudnudki reisimisest nii ruttu toibuda, et oleks blogisse uue sissekande jaoks mahti olnud ja saanud kõigile õigel ajal "Head uut aastat!" soovida... Soovin siis hoopis: Veel paremat alanud aastat kõigile kallitele lugejatele! :)

...olen oma blogimise ja Daring Kitchen katsetustega lootusetult maas, tegemata oli ikka veel detsembrikuu pošeeritud munad ning nn jõulupärg. Munadega sain nüüd ühele poole aga see jõulupärg tundub ka nii isuäratav, et tahan seda ka veel kindlasti proovida... no eks jõuab, vast... :)

Seekordse challenge' võõrustajateks olid Jenn ja Jill, suur aitäh neile toreda ülesande eest! 

Kui ma hästi järgi mõtlen, siis olen vist kunagi ammu proovinud muna pošeerida aga kuidas ma täpselt seda tegin ja kuidas välja tuli, ei mäletagi enam üldse. Pošeeritud ehk kooreta munade keetmise kohta leidsin ka ühe lihtsa õppevideo, vaatasin seda küll alles peale oma munade valmimist, aga umbes nii ma toimisingi.

Kõigepealt mõned nipid, et pošeerimine paremini õnnestuks:

• Veendu, et kasutad võimalikult värskeid mune. Vanad munad tahavad keeduvees lihtsamalt laiali valguda.
• Lisades keeduveele pisut happelisust (veiniäädikat või sidruni mahla), aitab munavalgel kiiremini valmida ning aitab hoiada keeduvett alla keemispunkti. Tähtis on hoida keeduvett 60°- 82°C vahemikus, et keedumullid muna ei lõhuks. Ära keeduveele soola lisa, see ka aitab munavalge laialivalgumisele kaasa!

• Löö toasoe muna väiksesse kaussi ettevaatlikult lahti (iga muna eraldi kaussi), et munakollast mitte lõhkuda. Kausist on hiljem lihtne muna keeduvette kallutada.
• Pošeeritud muna on valmis kui munavalge on täielikult hüübinud ning kollane hakkab kergelt tahenema kuid on ikka vedel, see võtab aega umbes 3-4 minutit.
• Võid munasid ka päev varem ette pošeerida kui libistad just valminud munad jääkülma vette ning hoiad neid külmkapis. Järgmine päev võid nad keeduvees uuesti üles soojendada (1 min).

Munaga juustuleivad kahele:

2-4 viilu leiba (mul olid pisikesed viilud) :)

1 tomat

maitserohelist maitse järgi (tilli, murulauku jne)

Juustusegu jaoks:

~20 g riivjuustu

1 spl majoneesi

4-5 spl hapukoort

1 küüslauguküüs, peeneks hakitud

0,25 tl sinepit (kange)

soola, pipart

Segasin kõik koostisosad omavahel kokku ning maitsestasin parajaks. Jagasin juustusegu leivaviiludele, sättisin tomativiilud peale, maitsestasin pisukese soola ja pipraga.

Pošeeritud munade jaoks:

2 toasooja ja võimalikult värsket kanamuna

~1,5 L keeduvett 

1 spl veiniäädikat

Lõin munad eraldi kahte väiksesse kaussi lahti.

Kuumutasin vee koos äädikaga peaaegu keemiseni (60°- 82°C). Libistasin muna keeduvette (kasutasin väikest kulpi, hoidsin seda vee sees, ning kummutasin muna sinna sisse, et muna paremini kuju hoiaks, kui muna hakkas hüübima kallutasin muna vabasse vette ning kallutasin ettevaatlikult kulpi järgmise muna). Munasid on parem pošeerida ühekaupa, siis saab neil ajaliselt paremini silma peal hoida. Valmis muna tõstsin vahukulbi abil vees välja, ning asetasin võileivale, natuke soola ja pipar veskist peale ning ka maitseroheline kõige otsa. Serveerisin kohe!