Kaera-kookoseküpsised

Kiirelt üks sissekanne, enne kui maja jälle rahvast täis ja pole mahti arvuti taha tullagi...

Lühikokkuvõte: külalistega sai käidud Musta mere ääres, isegi päevitasime mõnikümmend minutit, et saaks linnukese kirja ja vajalikud pildid klõpsitud, ujuma me loomulikult ei tikkunud, olime ainsad rannanautlejad peale tuule :). Kuna hetkel on Istanbulis tulbifestival, siis sai külastatud mitmeid parke ja seda lilleilu nauditud. See on ikka tõesti ilus! Lisaks sai tehtud Bosphoruse väinal kahe silla vaheline laevatripp. Loomulikult ei puudunud meie päevakavast kuulus Sinine mošee, vürtsiturg ja suur turg. Kõige enam meeldisid mu külalistele shopinguks aga kohalikele mõeldud turud, kus lisaks kõigele värskele söögikraamile müüakse ka kõike muud, mida vaid oskad tahta ja seda õige odavalt. Türgi saunas (Hamam'is) käisime ka, see oli endiselt mõnus, minul juba kolmas kord seda nautida, külalistele meeldis ka väga. Ilmaga meil vedas; kuigi päris mitmeks päevaks lubas ilmateade vihmasadu, siis taevaluugid siiski valla ei pääsenud, päike paistis ja saime rõõmsalt kuiva nahaga oma tegemised kõik tehtud. Väga tore oli!

Viimasel hommikul ei olnud meil kodus enam miskit mõistliku söögikraami alles ja siis otsustasingi neid küpsiseid krõbistamiseks teha.

umbes 26 küpsise jaoks:
80 g võid, toasoe
60 ml suhkrut
60 ml demerara suhkrut
natuke meresoola
1 tl vanillisuhkrut
4 spl piima
100 ml jahu
180 ml kaerahelbeid (kergelt röstitud)
180 ml kookoshelbeid

Keerasin ahju 175-180 kraadile soojenema.

Vahustasin või ja suhkrud omavahel. Lisasin piima, soola ja vanilli vahustamise lõpus. Käsitsi segasin juurde kõigepealt jahu ja siis kaerahelbed ja kookose. Tõstsin kuhjaga teelusika suurused kuhjad kahe lusika abil küpsetuspaberiga ettevalmistatud ahjuplaadile (mahutasin 13 tk ühele plaadile) ning küpsetasin neid umbes 15 minutit, kuni servast hakkasid kergelt pruuniks minema, näpuga puutudes tundusid küpsised veel pehmed aga jahtudes läksid kenasti krõbedaks.

Kommentaar minu härralt: "Need olid head küpsised, neid võid veel teha." ...Mhm, kõigest üheks päevaks neid ju jaguski...

Täidetud baklažaan (Karnıyarık)

...Kalleid külalisi oodates...

Pole vist mõtet Eesti külalistele eestipärast toitu valmistada, või mis?! Võtsin seekord käsile väga türgipärase roa - Karnıyarık [karnõjarõk]. Aga nagu minuga ikka juhtub, et miskit koostisosadest mul pole parasjagu käepärast, ja siis tuleb ikkagi miskit niinimetatud minupärast lõpuks välja. :) Seekord puudus mul roheline pipar, mis peaks roale vürtsi andma. Ja see käib nii sinna hakklihasegu sisse kui ka kaunistuseks kirsstomati kõrvale. Proovin järgmine kord end paremini selles osas ette valmistada. Ma usun, et sõbrad annavad mulle selle andeks. ;)

... külalistega seoses tuleb ilmselt mu blogimisele jälle pikem paus sisse. Homme võtan lennujaamast esimese satsi kalleid külalisi vastu. Peale seda tuleb kohe teine sats ja siis lendame ise jälle Eestimaale... niiet arvata võib, et isegi parema tahtmise puhul jääb aega napiks, et end rahulikult arvuti taha sättida ja mõtteid koondada.

Terve küpsetusplaadi jagu:
6 baklažaani
4 spl oliivõli
1 sibul, hakitud
2 küüslaugu küünt, hakitud
400 g hakkliha (looma)
3 tomatit, hakitud
soola ja pipart
(2 vürtsikat pipart, hakitud)
kimp peterselli, hakitud
kaunistuseks kirsstomateid, rohelisi piprakaunu ja veel hakitud peterselli lisaks

Keerasin ahju 200C kraadile soojenema.

Pesin baklažaanid, lõikasin pooleks pikkupidi, lusika abil süvendasin neid, ja siis lõikasin ristipidi pooleks. Määrisin oliivõliga kokku ja ladusin küpsetusplaadile. Tõstsin ahju kui hakkasin hakklihatäidist vaaritama. Täidise jaoks kuumutasin pannil õli, lisasin sinna sibula, kuumutasin. Lisasin küüslagu, kuumutasin ja segasin veel. Edasi läks pannile hakkliha ja tomatid, maitsestasin soola ja musta pipraga ning lasin sel vaiksemal kuumusel küpseda. Kunagi vahepeal lisasin hakitud peterselli (ja nüüd peaks ka hakitud pipra lisama). Lasin hakklihasegul nii kaua pliidil podiseda kuni tekkinud vedelik enamvähem ära auras.

Täitsin eelküpsetatud baklažaanid hakklihaseguga, riputasin üle hakitud peterselliga ja sättisin igaühele tomati (ja piprakauna) ning tõstsin tagasi ahju ja küpsetasin veel umbes 15 minutit.

Nätsuküpsised

...ma lihtsalt ei oska paremat nime leida ja tabavamalt seda küpsise olemust eesti keeles edasi anda... Otsustasin, et kui nätsukomm on selline, mis on näritav ja lõpuks sulab suus ära, siis nende küpsistega on sama lugu, ja sellepärast saidki nad nime "Nätsuküpsised".

Niisiis, kes on mu tegemistega kursis... viimaks, peale pikki otsinguid, leidsin poest jälle pähklijahusid (mandli ja sarapuupähkli). Ostsin kohe mõlemat kaks pakki ja pidasin aru, et äkki peaks veel sama palju ostma, noh igaks juhuks. Võtsin siiski selle riski ja jätsin ostmata... :)

Küpsiseisu rahuldamiseks valisin selle retsepti. Päris üks-ühele ma retsepti ei järginud, mugandasin pisut kuna tainana ainult suhkur, kakao ja muna tundus imelik. Võibolla proovin millalgi seda originaalretsepti ka aga olen enda nätsuküpsise tulemusega ka väga rahul. Ainuke asi, et mulle meeldiks originaalretsepti küpsise kuju, sellised kõrged pätsikesed, minu omad vajusid küpsedes laiali. Võibolla vahustasin liiga vähe aega aga pikemalt ka ei saanud, väike härra kardab miksri müra.

u 27 suure küpsise jaoks:

4,5 dl puudersuhkrut

1 dl kakaod

0,5 tl meresoola

3 munavalget (L)

100 g mandlijahu

100 g röstitud mandlilaastusid

Panin ahju 175-180 kraadile soojenema. (mul on raske kraade kindlalt määratleda, sest ahi pole digitaalne)

Segasin tuhksuhkru, kakao ja soola ühes kannumoodi mõõtetopsikus kokku, lisasin sinna munad, ükshaaval, mikserdamist alustades. Pean ütlema, et üsna lendlev oli see segu kui lõpuks sellest tainas kokku tuli. :) Selline üsna paks ja kleepuv mass tuli. Lisasin sinna spaatli abil mandlilaastud ja -jahu. Tõstsin teelusikakuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud küpsetusplaadile (mahutasin 9 tk ühele plaadile). Ahjus olid nad 16 minutit. Lasin täiesti maha jahtuda enne küpsetuspaberilt eemaldamist, sest siis tulid nad sealt paremini lahti.

Head närimist!