Vaarikavaht

Palju õnne mulle ja ilusat vaarikavahuroosat elu! :)

Aitäh kõigile kallitele sõpradele, kes mulle täna palju-palju-palju õnne, rõõmu ja kõike muud paremat soovisid, see teeb minust ühe õnneliku ja rõõmsa inimese ikka küll!

Vaarikavahu retsept imeliselt lihtne:

100g vahukoort
2 spl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
100g kohupiima (maitsestamata)
paar peotäit vaarikaid ja mõned veel lisaks kaunistuseks

Vahukoor suhkruga vahule ja ülejäänud asjad ka hulka. Valmis!

Pehmed kõrvitsaküpsised

Jummel, jummel, terve kuu on viimasest postitusest möödunud, olen ma laisaks muutunud!? Või tegelikult ju pole ka, sest käin jälle türgi keele tundides ja alustasin joogatamisega. Nojasiis suvi on meil siin ka täitsa käes, et selle palavaga pole muud kui basseini ääres vedeleda ja vees end jahutada... ja alles on juuni kuu, mis siis veel augustis saama hakkab?

Ja ega ma muidu poleks neid küpsiseid teinud kui kõrvitsapüree poleks realiseerimist vajanud. Tainas sai kokku selline nagu parasjagu juhtus, sest kõrvitsapüree tahtsin kõik ära kasutada ja tükikese võid leidsin ka ja no jahu ja suhkrut meil majas ikka üldiselt leidub. Kaneeli oleksin tahtnud ka lisada aga vot seda polnud ja lisasin kardemoni siis selle asemel.

Mis siis veel ... maasikad on juba meil täitsa hooajas, et esimene ports moosi on juba valmis keedetud (varsti ka ära söödud). Murelid on turul ainult 2 TL/kg (1€), et neid oleme nii palju vintsutanud, et süda paha ja peale seda vorstisaia isu. Siis üks suurem uudis on ka, aga sellest on veel väga-väga vara rääkida, ehk järgmine postitus kui miskit juba kindlamat öelda saan. Ise olen igatahes põnevil, kas tõesti saab unistusest lõpuks reaalsus! :P

u 50 küpsise jaoks:
5 dl kõrvitsapüreed
115 g võid, toasooja
2 muna (L)
1 dl fariinsuhkrut
1 dl suhkrut
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl ingveri pulbrit
1 tl kardemoni (kaneel oleks parem ma arvan)
1 tl vanillisuhkrut
1 tl riivitud muskaati
0,25 tl soola
2 dl rosinaid, soovi korral hakitult

Keerasin ahju 180 C kraadile soojenema.

Ühes kausis ühendasin miksri abil või, munad, püree ja suhkrud. Teise kaussi sõelusin jahu ja segasin ülejäänud kuivad komponendid sinna hulka. Ühendasin käsitsi kaks segu omavahel ning tõstsin teelusikasuurused kuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud plaadile ja küpsetasin 15-20 minutit.

Lasin restil täielikult jahtuda. Tulemuseks on pehmed küpsised, mis jahtudes ka kõvaks ei muutu. Säilitan neid õhukindlas karbis.

Rosinatäpilised porgandimuffinid

Esimene nädal Eestis. Väsinud aga õnnelik!

Kohe peale teist satsi kalleid külalisi tulime Eestisse ja olen siin ise külalise rollis põhiliselt olnud.. aga selles mõttes on see veel väsitavam, et "maja" seljas olen külast külasse liikunud. Nigu mustlane tead! Auto pagasiruum pungil täis (käru, reisivoodi, suur spordikott tarvilike asjadega) ja ega salong ka vähem värvikas pole (laps, koer ja veel paar kotti). Iga õhtu uus sihtkoht (Kunda, Peipsi (lõunapoolne külg), Palamuse, Liimala (jälle Lääne-Viru)). Laager lahti, et siis hommikul jälle kõik autosse tagasi laadida. Aitab! Selle nädala oleme kodus ja võtame siin külalisi vastu, kui keegi meid veel näha soovib! :D

Kirjutan veel lühidalt meie värvikast teisest satsist külalistest Istanbulis. Vend perega (2 täiskasvanut ja 2 peaaegu täiskasvanut last) ja ammu-ammune perekonnatuttav/venna lapsepõlvesõber oma peaaegu täiskasvanud lapsega - see teeb siis kokku 6 kallit külalist. Isegi türgi stiilis jäi meile selgelt ühest sõiduautost väheks ja me rentisime 10-kohalise bussi, et siis Istanbuli vahel ja lähiümbruses liigelda. Mis te arvate, kes oli bussijuht/giid? Mhm, arvate õigesti. Igatahes olime väga huvitav vaatepilt kohalike türklaste jaoks, kes näitasid minu kui bussijuhi pihta näpuga ja kihistasid naerda... naine bussiroolis pole siin just igapäevane vaatepilt. Ma pean ütlema, et oma kartustest hoolimata sain oma "tööga" suurepäraselt hakkama seal hullumaja liikluses. Ja suurtele liikumisvahenditele on siiski teatav respekt aga parkimisanduritest tundsin küll suurt puudust. :)

Kui eelmiste küladega sai käidud Musta mere ääres pigem moe pärast ja pilte tegemas, siis seekord käisin päriselt ka vees ära. Ja me olime endiselt rannas ainukesed suvitajad. Siin algab suvitushooaeg alles 1.juuni. Bassein sai meil ka avatud peale seda kui "hullud eestlased" enda tekid laiali laotasid ja ujumas käisid, oli järgmine päev basseini ääres sagimist palju - toodi välja päevitustoolid ja -varjud. Kahjuks meie juba see päev lendasime kõik koos Eestisse.

...Kuidagi on viimasel ajal niimoodi sattnud, et kui ma Eesti kohta miskit blogin, siis on see küpsetatud kolmikute juurde minekuks. Nii ka seekord. Muffinitest ma pilti ei saanudki, sest need kadusid kiirelt. Paar pilti sain klõpsitud kodus nendest nn muffinitest, mida küpsetasin kohvitassis kuna tainast jäi pisut üle.

15 muffini jaoks:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 porgandit (keedetud ja siis riivitud)
3 dl rosinaid

Pinnale:
hapukoor ja suhkur meelepärases vahekorras

Vahustasin munad suhkruga. Lisasin hapukoore miksri aeglasel käigul. Segasin käsitsi juurde sõelutud jahu, mis olin küpsetuspulbriga kokku seganud. Sool. Riivitud porgand ja rosinad. Jaotasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin 20 minutit. (Tassimuffineid küpsetasin paar minutit rohkem kuna need olid pisut suuremad.)

Vahepeal segasin katteks kokku hapukoore ja suhkru. Tõstsin lusikaga igale muffinile kena valge glasuurikihi ja lasin jahtuda.

Kaera-kookoseküpsised

Kiirelt üks sissekanne, enne kui maja jälle rahvast täis ja pole mahti arvuti taha tullagi...

Lühikokkuvõte: külalistega sai käidud Musta mere ääres, isegi päevitasime mõnikümmend minutit, et saaks linnukese kirja ja vajalikud pildid klõpsitud, ujuma me loomulikult ei tikkunud, olime ainsad rannanautlejad peale tuule :). Kuna hetkel on Istanbulis tulbifestival, siis sai külastatud mitmeid parke ja seda lilleilu nauditud. See on ikka tõesti ilus! Lisaks sai tehtud Bosphoruse väinal kahe silla vaheline laevatripp. Loomulikult ei puudunud meie päevakavast kuulus Sinine mošee, vürtsiturg ja suur turg. Kõige enam meeldisid mu külalistele shopinguks aga kohalikele mõeldud turud, kus lisaks kõigele värskele söögikraamile müüakse ka kõike muud, mida vaid oskad tahta ja seda õige odavalt. Türgi saunas (Hamam'is) käisime ka, see oli endiselt mõnus, minul juba kolmas kord seda nautida, külalistele meeldis ka väga. Ilmaga meil vedas; kuigi päris mitmeks päevaks lubas ilmateade vihmasadu, siis taevaluugid siiski valla ei pääsenud, päike paistis ja saime rõõmsalt kuiva nahaga oma tegemised kõik tehtud. Väga tore oli!

Viimasel hommikul ei olnud meil kodus enam miskit mõistliku söögikraami alles ja siis otsustasingi neid küpsiseid krõbistamiseks teha.

umbes 26 küpsise jaoks:
80 g võid, toasoe
60 ml suhkrut
60 ml demerara suhkrut
natuke meresoola
1 tl vanillisuhkrut
4 spl piima
100 ml jahu
180 ml kaerahelbeid (kergelt röstitud)
180 ml kookoshelbeid

Keerasin ahju 175-180 kraadile soojenema.

Vahustasin või ja suhkrud omavahel. Lisasin piima, soola ja vanilli vahustamise lõpus. Käsitsi segasin juurde kõigepealt jahu ja siis kaerahelbed ja kookose. Tõstsin kuhjaga teelusika suurused kuhjad kahe lusika abil küpsetuspaberiga ettevalmistatud ahjuplaadile (mahutasin 13 tk ühele plaadile) ning küpsetasin neid umbes 15 minutit, kuni servast hakkasid kergelt pruuniks minema, näpuga puutudes tundusid küpsised veel pehmed aga jahtudes läksid kenasti krõbedaks.

Kommentaar minu härralt: "Need olid head küpsised, neid võid veel teha." ...Mhm, kõigest üheks päevaks neid ju jaguski...

Täidetud baklažaan (Karnıyarık)

...Kalleid külalisi oodates...

Pole vist mõtet Eesti külalistele eestipärast toitu valmistada, või mis?! Võtsin seekord käsile väga türgipärase roa - Karnıyarık [karnõjarõk]. Aga nagu minuga ikka juhtub, et miskit koostisosadest mul pole parasjagu käepärast, ja siis tuleb ikkagi miskit niinimetatud minupärast lõpuks välja. :) Seekord puudus mul roheline pipar, mis peaks roale vürtsi andma. Ja see käib nii sinna hakklihasegu sisse kui ka kaunistuseks kirsstomati kõrvale. Proovin järgmine kord end paremini selles osas ette valmistada. Ma usun, et sõbrad annavad mulle selle andeks. ;)

... külalistega seoses tuleb ilmselt mu blogimisele jälle pikem paus sisse. Homme võtan lennujaamast esimese satsi kalleid külalisi vastu. Peale seda tuleb kohe teine sats ja siis lendame ise jälle Eestimaale... niiet arvata võib, et isegi parema tahtmise puhul jääb aega napiks, et end rahulikult arvuti taha sättida ja mõtteid koondada.

Terve küpsetusplaadi jagu:
6 baklažaani
4 spl oliivõli
1 sibul, hakitud
2 küüslaugu küünt, hakitud
400 g hakkliha (looma)
3 tomatit, hakitud
soola ja pipart
(2 vürtsikat pipart, hakitud)
kimp peterselli, hakitud
kaunistuseks kirsstomateid, rohelisi piprakaunu ja veel hakitud peterselli lisaks

Keerasin ahju 200C kraadile soojenema.

Pesin baklažaanid, lõikasin pooleks pikkupidi, lusika abil süvendasin neid, ja siis lõikasin ristipidi pooleks. Määrisin oliivõliga kokku ja ladusin küpsetusplaadile. Tõstsin ahju kui hakkasin hakklihatäidist vaaritama. Täidise jaoks kuumutasin pannil õli, lisasin sinna sibula, kuumutasin. Lisasin küüslagu, kuumutasin ja segasin veel. Edasi läks pannile hakkliha ja tomatid, maitsestasin soola ja musta pipraga ning lasin sel vaiksemal kuumusel küpseda. Kunagi vahepeal lisasin hakitud peterselli (ja nüüd peaks ka hakitud pipra lisama). Lasin hakklihasegul nii kaua pliidil podiseda kuni tekkinud vedelik enamvähem ära auras.

Täitsin eelküpsetatud baklažaanid hakklihaseguga, riputasin üle hakitud peterselliga ja sättisin igaühele tomati (ja piprakauna) ning tõstsin tagasi ahju ja küpsetasin veel umbes 15 minutit.

Nätsuküpsised

...ma lihtsalt ei oska paremat nime leida ja tabavamalt seda küpsise olemust eesti keeles edasi anda... Otsustasin, et kui nätsukomm on selline, mis on näritav ja lõpuks sulab suus ära, siis nende küpsistega on sama lugu, ja sellepärast saidki nad nime "Nätsuküpsised".

Niisiis, kes on mu tegemistega kursis... viimaks, peale pikki otsinguid, leidsin poest jälle pähklijahusid (mandli ja sarapuupähkli). Ostsin kohe mõlemat kaks pakki ja pidasin aru, et äkki peaks veel sama palju ostma, noh igaks juhuks. Võtsin siiski selle riski ja jätsin ostmata... :)

Küpsiseisu rahuldamiseks valisin selle retsepti. Päris üks-ühele ma retsepti ei järginud, mugandasin pisut kuna tainana ainult suhkur, kakao ja muna tundus imelik. Võibolla proovin millalgi seda originaalretsepti ka aga olen enda nätsuküpsise tulemusega ka väga rahul. Ainuke asi, et mulle meeldiks originaalretsepti küpsise kuju, sellised kõrged pätsikesed, minu omad vajusid küpsedes laiali. Võibolla vahustasin liiga vähe aega aga pikemalt ka ei saanud, väike härra kardab miksri müra.

u 27 suure küpsise jaoks:

4,5 dl puudersuhkrut

1 dl kakaod

0,5 tl meresoola

3 munavalget (L)

100 g mandlijahu

100 g röstitud mandlilaastusid

Panin ahju 175-180 kraadile soojenema. (mul on raske kraade kindlalt määratleda, sest ahi pole digitaalne)

Segasin tuhksuhkru, kakao ja soola ühes kannumoodi mõõtetopsikus kokku, lisasin sinna munad, ükshaaval, mikserdamist alustades. Pean ütlema, et üsna lendlev oli see segu kui lõpuks sellest tainas kokku tuli. :) Selline üsna paks ja kleepuv mass tuli. Lisasin sinna spaatli abil mandlilaastud ja -jahu. Tõstsin teelusikakuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud küpsetusplaadile (mahutasin 9 tk ühele plaadile). Ahjus olid nad 16 minutit. Lasin täiesti maha jahtuda enne küpsetuspaberilt eemaldamist, sest siis tulid nad sealt paremini lahti.

Head närimist!