Wednesday, November 28, 2012

Feta muffinid

Need olid meie Väikese Härra lemmikud, või siis vähemasti hädaldas ta nii innukalt kui ma talle ahjusoojast muffinist murtud tükikesi piisavalt kiiresti ei suutnud pealepuhudes jahutada, et ta muutus nõudlikuks uute suutäite laekumise kiiruse osas. Minul endal oli muidugi ülimalt hea meel ja rõõm näha, et suutsin talle miskit meelepärast küpsetada! Esimene katse ja kohe täkkesse! (Magusaid küpsetisi ma ei ole talle veel pakkuda tahtnud.) Loodan, et olen tema lojaalsuse ja hea usu oma küpsetiste vastu välja teeninud nendega. :)

Kasutasin feta asemel tegelikult meie kohalikku Beyaz Peynir'i, tõlkes valge juust aga maitselt on ta kõige lähedasem Eestis saadavale Feta juustule. Meil on seda valget juustu siin mustmiljon varianti ja ma tegelikult poest väga ei julge seda pakendatult ostagi kui ennem maitsta pole saanud, seepärast ostan turult hoopis. Sel korral mul ei olnud turgu plaanis aga muffinid küll ja valisime sõbrantsiga poest light variandi välja, sest see pidi vähem soolane olema (osad juustud on siin mu jaoks tulisoolased). Ma üldiselt ei armasta light tooteid osta aga siinkohal oli ost õigustatud, tõesti see ei olnud nii soolane, et väikesele lapsele julgen seda anda küll. Aga, kuna ta oli lahja toode, siis oli seal ka rasva vähe ja seetõttu ka tugeva konsistentsiga, et tainast tehes lõigatud kuubikud eriti väiksemaks ei lagunend ning ka ahjus nad väga ei sulanud. Päris fetaga saab tulemus ilmselt palju parem, et siis oleks meist keegi vist end lõhki söönud...


Tosin muffinit:
200 g feta juustu
60 g maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna (M)
1 dl piima
2 tomatit, kooritud ja kuubikuteks lõigatud
1 tl basiiliku pestot
oleksin olemasolul sama palju ka musta oliivi pestot kasutanud

Juustu lõikasin kuubikuteks ja lasin liigsel veel paberrätile valguda. Keerasin ahju 180 C soojenema.

Vispeldasin kausis kokku maisijahu ja küpsetuspulbri, lisasin ükshaaval munad ja siis ka piima vispeldamist jätkates. Lisasin kõik ülejäänud komponendid ning jaotasin saadud taina muffinivormidesse umbes 2/3 vormi kõrgusest. Tõstsin plaadi ahju ja küpsetasin umbes 40 minutit kuni muffinid olid pealt kenad kuldpruunid.


Minu tainas tuli väga vedel, kui kasutada rasvast (normaalset) fetat, laguneb osa juustu tainasse ja siis on ka küpsetusaeg lühem, võibolla isegi 10 minutit. Minu muffinid ka ei kerkinud vähese rasvasuse tüttu, oleksin pidanud panema piima asemel vahukoort või lisaks võid/õli, järgmine kord olen targem. :)


Monday, November 26, 2012

Kookose Burfi'd

Paar nädalat tagasi oli mul võimalus käia Pakistani/India-pärasel kokkamise koolitusel. Meie silme all valmisid eelroog, neli põhirooga ja magustoit, seda kõike vaid kahe tunni jooksul. Uskumatu, kuidas need naised olid köögis nii enesekindlad ja osavad, just nagu annaks nad seda tundi iga päev, kuigi tean, et meie tund oli esimene sellesarnane. Super!

...koolitusel...
Ma tean, olen oma blogist juba võõrdunud ja kuidagi uuesti alustamine tundub nii-nii raske. Olen tegelikult igasuguseid uusi asju katsetand ja ka palju isuäratavaid pilte klõpsutand, aga siia kirjapanemiseni kuidagi ei ole jõudnud ning osade retseptide nüansid juba ununenudki...  Nüüd, kui ka Istanbulis on juba mõnda aega sügisilmad valitsend, võiksin ju hakata rohkem tubaseks ning leida aega arvuti taha tulla, et siin paar rida kirja panna, nii koduste rõõmuks kui enda jaoks, sest vahest õnnestub mingi asi superhästi ja no järgmine kord ei ole enam meeles, kuidas ma need asjad täpselt kokku segasin ja mis sinna sisse õieti paningi. Mul on ju see tobe komme, et võtan kellegi retsepti, aga millegipärast ei tule see lõpptulemus kunagi nii välja nagu retseptis kirjas, alati kaldun teelt kõrvale ja mugandan enda maitse järgi.. :)

Seekord sama lugu, kuigi tegu õige väikeste muudatustega, nimelt šokolaadiglasuuri ei näinud algne retsept ette. AGA, kuna täna oli meil peres jälle üks tähtis päev ja ilus ümmargune number 15 kuud vajas tähistamist, siis ilma šokolaadita ei tundunud asi nii korrektne ja vajalikult pidulik.

Ma veidi googeldasin, "burfi" leidis justkui vastukaja, et see on indiapärane roog, otsustasin siis, et see ongi sealt pärit, sest koolituse käigus ei tutvustatud, millised täpselt on Pakistani ja millised India päritoluga road.


umbes 30 tk jaoks:
4,8 dl kookoshelbeid
2,5 dl piima
2,5 dl vahukoort
2 dl puudersuhkrut
2-3 kardemoni kaunast seemned, uhmerdatud

Segasin kõik komponendid keedunõus kokku ning tõstsin tulele. Lasin keema tõusta, alandasin kuumust ning segasin hoolikalt spaatliga, et miskit põhja ei kõrbeks. Lõpuks peaks tekkima selline mass, mis on juba ka nagu kuumast peast kuju hoidev ja lööb panni küljest lahti.

Valmis segu valasin võiga määritud vormi, silusin umbes 2 cm paksuselt laiali ja lasin jahtuda. Enne serveerimist lõika ruutudeks või vormi pallid.

Mina vormisin ruudukesed ja ka glasuurisin 100 g tumeda šokolaadiga, mis oli umbes 10 g võiga koos sulatatud.