Rosinatäpilised porgandimuffinid

Esimene nädal Eestis. Väsinud aga õnnelik!

Kohe peale teist satsi kalleid külalisi tulime Eestisse ja olen siin ise külalise rollis põhiliselt olnud.. aga selles mõttes on see veel väsitavam, et "maja" seljas olen külast külasse liikunud. Nigu mustlane tead! Auto pagasiruum pungil täis (käru, reisivoodi, suur spordikott tarvilike asjadega) ja ega salong ka vähem värvikas pole (laps, koer ja veel paar kotti). Iga õhtu uus sihtkoht (Kunda, Peipsi (lõunapoolne külg), Palamuse, Liimala (jälle Lääne-Viru)). Laager lahti, et siis hommikul jälle kõik autosse tagasi laadida. Aitab! Selle nädala oleme kodus ja võtame siin külalisi vastu, kui keegi meid veel näha soovib! :D

Kirjutan veel lühidalt meie värvikast teisest satsist külalistest Istanbulis. Vend perega (2 täiskasvanut ja 2 peaaegu täiskasvanut last) ja ammu-ammune perekonnatuttav/venna lapsepõlvesõber oma peaaegu täiskasvanud lapsega - see teeb siis kokku 6 kallit külalist. Isegi türgi stiilis jäi meile selgelt ühest sõiduautost väheks ja me rentisime 10-kohalise bussi, et siis Istanbuli vahel ja lähiümbruses liigelda. Mis te arvate, kes oli bussijuht/giid? Mhm, arvate õigesti. Igatahes olime väga huvitav vaatepilt kohalike türklaste jaoks, kes näitasid minu kui bussijuhi pihta näpuga ja kihistasid naerda... naine bussiroolis pole siin just igapäevane vaatepilt. Ma pean ütlema, et oma kartustest hoolimata sain oma "tööga" suurepäraselt hakkama seal hullumaja liikluses. Ja suurtele liikumisvahenditele on siiski teatav respekt aga parkimisanduritest tundsin küll suurt puudust. :)

Kui eelmiste küladega sai käidud Musta mere ääres pigem moe pärast ja pilte tegemas, siis seekord käisin päriselt ka vees ära. Ja me olime endiselt rannas ainukesed suvitajad. Siin algab suvitushooaeg alles 1.juuni. Bassein sai meil ka avatud peale seda kui "hullud eestlased" enda tekid laiali laotasid ja ujumas käisid, oli järgmine päev basseini ääres sagimist palju - toodi välja päevitustoolid ja -varjud. Kahjuks meie juba see päev lendasime kõik koos Eestisse.

...Kuidagi on viimasel ajal niimoodi sattnud, et kui ma Eesti kohta miskit blogin, siis on see küpsetatud kolmikute juurde minekuks. Nii ka seekord. Muffinitest ma pilti ei saanudki, sest need kadusid kiirelt. Paar pilti sain klõpsitud kodus nendest nn muffinitest, mida küpsetasin kohvitassis kuna tainast jäi pisut üle.

15 muffini jaoks:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 porgandit (keedetud ja siis riivitud)
3 dl rosinaid

Pinnale:
hapukoor ja suhkur meelepärases vahekorras

Vahustasin munad suhkruga. Lisasin hapukoore miksri aeglasel käigul. Segasin käsitsi juurde sõelutud jahu, mis olin küpsetuspulbriga kokku seganud. Sool. Riivitud porgand ja rosinad. Jaotasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin 20 minutit. (Tassimuffineid küpsetasin paar minutit rohkem kuna need olid pisut suuremad.)

Vahepeal segasin katteks kokku hapukoore ja suhkru. Tõstsin lusikaga igale muffinile kena valge glasuurikihi ja lasin jahtuda.

Kaera-kookoseküpsised

Kiirelt üks sissekanne, enne kui maja jälle rahvast täis ja pole mahti arvuti taha tullagi...

Lühikokkuvõte: külalistega sai käidud Musta mere ääres, isegi päevitasime mõnikümmend minutit, et saaks linnukese kirja ja vajalikud pildid klõpsitud, ujuma me loomulikult ei tikkunud, olime ainsad rannanautlejad peale tuule :). Kuna hetkel on Istanbulis tulbifestival, siis sai külastatud mitmeid parke ja seda lilleilu nauditud. See on ikka tõesti ilus! Lisaks sai tehtud Bosphoruse väinal kahe silla vaheline laevatripp. Loomulikult ei puudunud meie päevakavast kuulus Sinine mošee, vürtsiturg ja suur turg. Kõige enam meeldisid mu külalistele shopinguks aga kohalikele mõeldud turud, kus lisaks kõigele värskele söögikraamile müüakse ka kõike muud, mida vaid oskad tahta ja seda õige odavalt. Türgi saunas (Hamam'is) käisime ka, see oli endiselt mõnus, minul juba kolmas kord seda nautida, külalistele meeldis ka väga. Ilmaga meil vedas; kuigi päris mitmeks päevaks lubas ilmateade vihmasadu, siis taevaluugid siiski valla ei pääsenud, päike paistis ja saime rõõmsalt kuiva nahaga oma tegemised kõik tehtud. Väga tore oli!

Viimasel hommikul ei olnud meil kodus enam miskit mõistliku söögikraami alles ja siis otsustasingi neid küpsiseid krõbistamiseks teha.

umbes 26 küpsise jaoks:
80 g võid, toasoe
60 ml suhkrut
60 ml demerara suhkrut
natuke meresoola
1 tl vanillisuhkrut
4 spl piima
100 ml jahu
180 ml kaerahelbeid (kergelt röstitud)
180 ml kookoshelbeid

Keerasin ahju 175-180 kraadile soojenema.

Vahustasin või ja suhkrud omavahel. Lisasin piima, soola ja vanilli vahustamise lõpus. Käsitsi segasin juurde kõigepealt jahu ja siis kaerahelbed ja kookose. Tõstsin kuhjaga teelusika suurused kuhjad kahe lusika abil küpsetuspaberiga ettevalmistatud ahjuplaadile (mahutasin 13 tk ühele plaadile) ning küpsetasin neid umbes 15 minutit, kuni servast hakkasid kergelt pruuniks minema, näpuga puutudes tundusid küpsised veel pehmed aga jahtudes läksid kenasti krõbedaks.

Kommentaar minu härralt: "Need olid head küpsised, neid võid veel teha." ...Mhm, kõigest üheks päevaks neid ju jaguski...

Täidetud baklažaan (Karnıyarık)

...Kalleid külalisi oodates...

Pole vist mõtet Eesti külalistele eestipärast toitu valmistada, või mis?! Võtsin seekord käsile väga türgipärase roa - Karnıyarık [karnõjarõk]. Aga nagu minuga ikka juhtub, et miskit koostisosadest mul pole parasjagu käepärast, ja siis tuleb ikkagi miskit niinimetatud minupärast lõpuks välja. :) Seekord puudus mul roheline pipar, mis peaks roale vürtsi andma. Ja see käib nii sinna hakklihasegu sisse kui ka kaunistuseks kirsstomati kõrvale. Proovin järgmine kord end paremini selles osas ette valmistada. Ma usun, et sõbrad annavad mulle selle andeks. ;)

... külalistega seoses tuleb ilmselt mu blogimisele jälle pikem paus sisse. Homme võtan lennujaamast esimese satsi kalleid külalisi vastu. Peale seda tuleb kohe teine sats ja siis lendame ise jälle Eestimaale... niiet arvata võib, et isegi parema tahtmise puhul jääb aega napiks, et end rahulikult arvuti taha sättida ja mõtteid koondada.

Terve küpsetusplaadi jagu:
6 baklažaani
4 spl oliivõli
1 sibul, hakitud
2 küüslaugu küünt, hakitud
400 g hakkliha (looma)
3 tomatit, hakitud
soola ja pipart
(2 vürtsikat pipart, hakitud)
kimp peterselli, hakitud
kaunistuseks kirsstomateid, rohelisi piprakaunu ja veel hakitud peterselli lisaks

Keerasin ahju 200C kraadile soojenema.

Pesin baklažaanid, lõikasin pooleks pikkupidi, lusika abil süvendasin neid, ja siis lõikasin ristipidi pooleks. Määrisin oliivõliga kokku ja ladusin küpsetusplaadile. Tõstsin ahju kui hakkasin hakklihatäidist vaaritama. Täidise jaoks kuumutasin pannil õli, lisasin sinna sibula, kuumutasin. Lisasin küüslagu, kuumutasin ja segasin veel. Edasi läks pannile hakkliha ja tomatid, maitsestasin soola ja musta pipraga ning lasin sel vaiksemal kuumusel küpseda. Kunagi vahepeal lisasin hakitud peterselli (ja nüüd peaks ka hakitud pipra lisama). Lasin hakklihasegul nii kaua pliidil podiseda kuni tekkinud vedelik enamvähem ära auras.

Täitsin eelküpsetatud baklažaanid hakklihaseguga, riputasin üle hakitud peterselliga ja sättisin igaühele tomati (ja piprakauna) ning tõstsin tagasi ahju ja küpsetasin veel umbes 15 minutit.

Nätsuküpsised

...ma lihtsalt ei oska paremat nime leida ja tabavamalt seda küpsise olemust eesti keeles edasi anda... Otsustasin, et kui nätsukomm on selline, mis on näritav ja lõpuks sulab suus ära, siis nende küpsistega on sama lugu, ja sellepärast saidki nad nime "Nätsuküpsised".

Niisiis, kes on mu tegemistega kursis... viimaks, peale pikki otsinguid, leidsin poest jälle pähklijahusid (mandli ja sarapuupähkli). Ostsin kohe mõlemat kaks pakki ja pidasin aru, et äkki peaks veel sama palju ostma, noh igaks juhuks. Võtsin siiski selle riski ja jätsin ostmata... :)

Küpsiseisu rahuldamiseks valisin selle retsepti. Päris üks-ühele ma retsepti ei järginud, mugandasin pisut kuna tainana ainult suhkur, kakao ja muna tundus imelik. Võibolla proovin millalgi seda originaalretsepti ka aga olen enda nätsuküpsise tulemusega ka väga rahul. Ainuke asi, et mulle meeldiks originaalretsepti küpsise kuju, sellised kõrged pätsikesed, minu omad vajusid küpsedes laiali. Võibolla vahustasin liiga vähe aega aga pikemalt ka ei saanud, väike härra kardab miksri müra.

u 27 suure küpsise jaoks:

4,5 dl puudersuhkrut

1 dl kakaod

0,5 tl meresoola

3 munavalget (L)

100 g mandlijahu

100 g röstitud mandlilaastusid

Panin ahju 175-180 kraadile soojenema. (mul on raske kraade kindlalt määratleda, sest ahi pole digitaalne)

Segasin tuhksuhkru, kakao ja soola ühes kannumoodi mõõtetopsikus kokku, lisasin sinna munad, ükshaaval, mikserdamist alustades. Pean ütlema, et üsna lendlev oli see segu kui lõpuks sellest tainas kokku tuli. :) Selline üsna paks ja kleepuv mass tuli. Lisasin sinna spaatli abil mandlilaastud ja -jahu. Tõstsin teelusikakuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud küpsetusplaadile (mahutasin 9 tk ühele plaadile). Ahjus olid nad 16 minutit. Lasin täiesti maha jahtuda enne küpsetuspaberilt eemaldamist, sest siis tulid nad sealt paremini lahti.

Head närimist!

Mandli Brownie

Mmmm... ma ei saa kohe mõmisemata jätta ja pean ütlema, et see on minu lemmik kook hetkel! Superlihtne valmistada ja imehea!

Leidsin selle retsepti tänu oma sõbranna Kertule ja kuna mul polnudki veel ideed väikese härra seitsmenda elukuu täitumise puhuks, siis valmiski see Silja blogist pärit maailmaparim brownie. (Kertu, ma tõesti loodan, et seda homseks ka veel jagub, et sa tükikese maitsta saaksid... :))

..Ma olen viimasel ajal mandlijahu lainel, seda aga kahjuks olude sunnil. Täna oli nimelt poes "metsapähkli jahu jaht". Üks vahva blogija Ankarast kommenteeris Türgi kaubandust: Kui sa midagi leiad põnevat ja kuigi sul ei pruugi seda kohe vaja minna, siis tuleb see ikkagi kohe endale soetada. Oleksin pidanud tema nõuannet järgima... Ükspäev, mitte väga ammu, nägin meie kodupoes sarapuupähkli jahu ja loomulikult ma ei ostnud seda otsekohe, sest polnud ju kohe tarvis... täna ma seda aga enam ei leidnud. Otsisime poes kõik nurgatagused läbi ja ka poe personal oli otsingusse kaasatud, mida enam polnud oli pähklijahu. Vot siis, olgu see mulle õpetuseks!

Järgisin peaaegu Silja retsepti, minupoolne versioon siis järgmine:
200 g tumedat šokolaadi
100 g võid
100 g suhkrut
4 muna (L)
100 g tükeldatud valget šokolaadi
180 g mandlijahu

Tükedasin tumeda šokolaadi kaussi ning lisasin sinna ka või. Soojendasin mikrolaineahjus, vahepeal segasin kuni kogu šokolaad oli sulanud. (Viimased järelejäänud šokolaaditükid sulavad soojenenud massis, üle kuumutada ei tasu, siis läheb šokolaad tükki.) Soojale massile lisasin kõigepealt suhkru, alustasin mikserdamist ning lisasin ükshaaval munad. (Silja retsept nägi ette, et munavalged peaks eraldi vahustama, ma ei tea, mis sellisel juhul lõpptulemus oleks või kas see erineks minu omast, aga minu kook sai küll superõhuline.) Lõpuks lisasin spaatliga õrnalt segades valge šokolaadi ja mandlijahu. Küpsetasin koogi 26 cm läbimõõduga madalas tarti vormis, mis oli kortsutatud küpetuspaberiga vooderdatud (nii võtab küpsetuspaber paremini vormi kuju). Ahi oli 180 C kraadile eelsoojendatud ning kook küpses 20-24 minutit.

Palju õnne mu tubli väike mees!

Mandline lor'i kook kirssidega

Palju õnne siis täna kõigile tublidele ja vahvatele naistele! (st mulle endale kaa!!!) :)

Hakkasin jälle võtma türgi keele tunde, osalt ajaveetmise pärast, osalt loomulikult enda harimise pärast, et mõistus tööd saaks, ja suurelt osalt muidugi seltskonna pärast... Seekord siis grupitunnid. Olen ülimalt õnnelik, et sinna minna otsustasin, sest mu grupp on lihtsalt super! Enamjaolt naised, erinevatest maailmanurkadest ja seetõttu ka väga erineva mõtlemisega. Eile olid teemaks erinevad elulised probleemid ja arutluse käigust jäi mulle meelde üks ukrainlanna mõte, mis pole midagi uut ega erakordset aga samas nii tore uuesti tõdeda, eriti tänasel rahvusvahelisel naistepäeval... "Naised on tegelikult tugevad ja väga iseseisvad aga neile on vaja kõrvale head meest, et end nõrgana hästi tunda..." Vot!

600 g lor juustu "tavalist kohupiima"
1 dl maitsestamata jogurtit
2+1 dl suhkrut
2 muna (L)
1 dl juubelitordi pulbrit (0,5 dl jahu + 1 tl küpsetuspulbrit, proovisin ükspäev ka nii)
2 dl mandlijahu
1 tl vanillsuhkrut

peotäis külmutatud kirsse
umbes sama palju mandlilaastusid
natuke suhkrut ka veel lisaks

Nii, lor on mul siin varem ka jutuks olnud, et see on midagi Eesti kohupiima sarnast. Samas lor juustu on saadaval nii palju erinevaid sorte, st iga tootja lor on erinev, ja seepärast osad ei kõlba kahjuks Eesti kohupiima asemele. Osad on soolased näiteks, ja siis osadel on ka spetsiifiline kõrvalmaitse, mis mind härib. Mina ostan seda lahtiselt ja küsin enne ostmist igaks juhuks maitsta. Nagu koostisosadest tähele panete, siis rasvainet ma ei kasutanud, et võiks olla kerge kook... samas mul puudub lori osas ülevaade, et mis selle rasvasisaldus on. Igatahes soovitan kasutada mitte light kohupiima ja jogurtit. Huvi pärast võiksin ju võrdluseks järgmine nädal seda sama kooki Eesti koostisosadega proovida, et kas saab ikka sama hea...

Koogi juurde siis... ühes kausis segasin lor kohupiima, jogurti ja 2 dl suhkrust, miksriga. Teises vahustasin munad, alguses ilma suhkruta ja siis jaokaupa lisasin 1 dl suhkrut ja vahustasin heleda tugeva vahuni. Kolmandas kausis segasin ülejäänud kuivained. (ma tean, jube palju kausse, sorry :)) Kuivainetele segasin hulka kõigepealt lori segu, siis umbes pool munavahust, ettevaatlikult, et vahtu mitte alla lüüa ja siis ülejäänud munavahu, veel ettevaatlikumalt. Valasin taina küpsetuspaberiga ettevalmistatud ja võiga määritud lahtikäivasse koogivormi. Peale riputasin kirsid, mandlilaastud ja igaks juhuks ka natuke suhkrut, selle viimase võib muidugi ka ära jätta, mina kartsin, et äkki lor on pisut soolane ja kirsid hapud... Küpsetasin kooki 180 C eelsoojendatud ahjus umbes tund ja 10 minutit, et kook ilusti pruuniks saaks ja mandlilaastud kuldse rösti.

Lasin koogil enne vormist eemaldamist jahtuda.

Iseloomustuseks ütleks, et kook on mõnusalt mahlane, kerge ja õhuline - SUPER! Suutsin seda viimase nädala jooksul juba 2 korda teha. :) Teine kord siis ilma juubelitordipulbrita, sest see sai mul otsa. Härra arvates oli ka kook väga hea, unistas vaid, et kui veel rosinad ka sees oleks.... :)