Grillitud küüslauk

Jõudsime ära oodata! Päike tuli ka Istanbulis lõpuks paksu pilvekardina tagant välja! Homme on meil plaan jalutada Emirgran parki, kus on Istanbul Lale Festival (tulbifestival). Olime käinud juba enne Eestisse minekut lillede kasvamist paar korda jälgimas, aga täisõites parki veel ei jõudnudki näha. Loodetavasti on park homme täies lillerüüs, et me saaksime siis ahhetada ja fotokaameral lasta klõpsida. :)

Retsept, mis ei olegi nagu eirit retsepti vääriline, aga kuna need grillitud küüslaugud on nii hea lisand grillliha kõrvale, siis olgu see siin blogis eraldi siiski välja toodud...

Vahvat kevadpühade nädalavahetust ja maitsvaid grillpidusid!

Vaja läheb:
terve küüslauk (kogus vastavalt grillseltskonna suurusele)
või
pisut meresoola

Lõika küüslaugu vars maha nii, et pisut ka küüslauguküüned paljastuksid. Aseta küüslauk grillile kõigepealt korraks lahtilõigatud pool allapoole, lase grillikuumusel toimida (5 min) ning keera küüslauk grillil ümber. Säti pisike tükike võid küüslaugule ning riputa soola peale. Grilli veel umbes 5 minutit. (Hea oleks jälle nn kuppelgrill, et saaksid kaane peale tõsta, et kuumus ühtlasemalt jaotuks, vastasel juhul kata fooliumiga.) Valmis küüslauk tuleb oma pesast lihtsa vaevaga lahti, on kergelt karamelliseerunud ning pehme pähklise maitsega.

Grillitud maasikad ja puuviljad toorjuustukastmega

Eelmine aasta 5. mail postitasin oma nn juubelipostituse, kui täitus ilus ümmargune number 100 postitust. Üllatusega märkasin, et minu tänane postitus saab olema järgmine sama ilus ja ümmargune number 200. Statistikat tehes võiks siis minu produktiivsuseks olla sada postitust aastas, hmmm.. väike pettumus.. oleksin arvanud, et see number saab olema palju suurem. Samas, olen ju pidanud see aasta erinevatel põhjustel oma blogimises ilmatuma pikki pause, et tegelikult polegi siin miskit kurvastada, olen hoopis õnnelik! Palju õnne mulle ja .Delight Cafe.'le ja kõigile lugejatele, kaasa-katsetajatele! :)

Kuna tegemist on juubelipostitusega, siis võiks ju arvata, et järgnev tuleb midagi tohutult keerulist? Ei, otsustasin, et see saab olema midagi imelihtsat. Sest üks mu eesmärk oma blogimisel on ju innustada oma lugejaid proovima ja katsetama erinevaid roogasid, mis pealtnäha jube keerlused tunduvad aga tegelikult pole seda mitte kui asi lihtsalt ette võtta. Ja kuna Eestis on alanud imeline grillhooaeg, siis ka retsept, mida oleme sõpradega juba aastaid grillipidudel ikka uuesti ja uuesti teinud, aga imekombel pole see siin kajastust saanud. Jätkan ikka veel seda seeriat, mis maakodu köögitoimetustes huvitavat lihavõttepühadel toimus, ja see seeria ei tundu lõppevat, ikka veel on mõned postitused alles oma järge ootamas, mille üle on mul muidugi ülimalt hea meel.

8 serveeringuks läheb tarvis:
150 g maasikad
2 küpset banaanid
erinevad puuviljad või marjad (õunad, banaanid, virsikud, ananassid jne)
400 g Farmi Köögi toorjuust
1 tl vanillsuhkrut
mett või suhkrut maitse järgi

Kirjutasin eraldi välja maasikad ja banaanid sest need minu arust peavad seal magusroas olema, teised puuviljad ja marjad saab valida vastavalt oma maitsele või hooajale, seekord kasutasime õuna ja pirni lisaks.

Kõige parem on kasutada alumiiniumist ühekordseks kasutamiseks mõeldud vorme, mida on Eesti kaubanduses saadaval erinevates suurustes. Meil aga jäid need poest ostmata ja meisterdasime mitmekordsest alumiiniumist koogivormid ise ja sai ka niimoodi hakkama. Ladusime vormi ühtlase kihina kooritud, hakitud õunad, pirnid, banaanid ja maasikad. Kui kasutada enda meisterdatud alumiiniumvorme, siis väga suurt kuhja ei soovita peale laduda ning kindlasti kasutada grillresti või midagi sellist tugevdava põhjana, et vormid grillile transportida ja sealt ära, kahju oleks kui vormid näppude vahel laiali lagunevad ja kõik see hea kraam kuhugi minema lipsab.

Toorjuustu segasime kokku vanilli ja meega (toorjuust võiks jääda pigem pisut vähem magus, sest kuumalt serveerides tuleb magus maitse rohkem esile). Tõstsime toorjuustukuhjakesed puuviljade peale. Juustu pole vaja ühtlaselt laiali siluda sest grillikuumus ja puuviljadest tulev mahl teevad küpsedes ise selle töö. Magustoit on serveerimiseks valmis kui juustukaste on maasikamahlaga koos podisedes ühtlaselt roosaks värvunud (mitte enam nii kuumal grillil kupli all umbes 20 minutit, kui on lahtine grill siis võiks alumiiniumiga vormid katta, et kuumust ühtlustada). Serveerida soojalt suure lusika abil parajaid potrsjone kaussidesse tõstes ning mõned värsked marjad kaunistuseks oleks veel eriti luksuslik!

Rabarberi Tosca

Olen vahemaandumisega Riia lennujaamas. Ilgelt kahju oli Eestist lahkuda kui ilmad nii mõnusalt suviseks kiskusid ja puud juba helerohelistes hiirekõrvades... Okei, tegelikult ma ju ei kurda, oli mul ju ometigi väga vahva see paar nädalat kodumaal kallite sõpradega aega veeta ja ees ootab ka juba armas Istanbul algava maasika-, herne- ja murelihooajaga. Mõnus!

Niisiis nüüd retsept pisult kevadiselt etteruttav. Rabarbereid veel vist kellelgi aianurgas mullast välja sirgunud pole, aga kaupluses müügil ma neid juba märkasin ja mul oli eelmisest aastast ka veel sügavkülmikus paras ports alles. Retsept tõeliselt lihtne, eriti kui poest valmis muretainas hankida.

500 g muretainast (magusat)
2-4 rabarberivart (oleneb varre suurusest ja kui haput kooki soovitakse)
50 g mandlilaaste
1 purk magustatud kondenspiima (397 g)

Keerasin ahju 190 C kraadile soojenema.

rullisin küpsetuspaberil taina plaadi suuruselt lahti. Eelküpsetasin koogipõhja umbes 10 minutit. Samal ajal võib puhastada ja hakkida rabarberitükid. Katsin koogipõhja ühtlase kihi rabarberitükkidega, puistasin üle mandlilaastudega ja kõige peale niristasin kondenspiima. Tõstsin koogi ahju ning lasin veel umbes 15 minutit küpseda. Kook on valmis kui kergitada küpsetuspaberi servast ja koogipõhi paistab kuldkollane ning küpsenud kondenspiim hakkab äärest ilusat karamellivärvi ilmutama.

Päikselist kevadet!

Lõbusad täidetud munad

Jätkame siis rõõmsatel ja munapühalistel teemadel. Et kui juhuslikult keegi oma munade värvimisega hoogu sattus ja nüüd ei tea, mis nende kõigiga peale hakata, siis üks lihtne täidetud munade retsept, mis uhkelt ka piduvärvides. Idee jällegi Nami-Namist.

Peedisalatit või -mahla läheb tarvis vaid munade värvimiseks, aga küll peedisõbrad juba teavad, mille kõrvale salatki kenasti ära tarvitada. :)

Värvilised munapesad:
6 keedetud ja kooritud muna
paras kausitäis meelepärast peedisalatit või peedimahla

Täidis:
munakollased
3 spl majoneesi
1 tl sinepit (või maitse järgi)
lahkelt hakitud tilli
maitseks soola ja pipart

Nii, retsept sai nüüd üsna umbkaudne aga eks seda tulegi teha pigem maitse järgi ja just selline nagu parasjagu tuju on.

Kõigepealt võtsime keedetud ja kooritud munad ning peitsime need punapeedi-küüslaugusalati sisse. Tõstsime kausi kaetult külmkappi, et järgmine hommik peedipunaseid pühademunasid pererahvale serveerida.

Järgmine hommik otsisime salati seest kõik munad välja, loputasime kergelt. Poolitasime pikkupidi, kogusime munakollased kõik ühte kaussi ning kahvli abil munakollast peenestades lisasime maitse järgi kõik ülejäänud täidise komponendid. Saadud segu tõstsime lusika abil roosadesse munapesadesse tagasi ning raputasime veel pisut tilli peale.

Veidi traditsioonitu Pasha

Lõpuks ometi on Eestis ka suur kevad käes, võiks öelda isegi, et õues on suve hõngu! ..Viimased kaks nädalat olengi olnud tagasi kodumaal tähtsaid asjatoimetusi ajamas ja siinset kevadet nautimas. Väljas on juba nii mõnusalt soojendav päike ja kõlav linnulaul, et tubased toimetused (sh kokkamine) on jäänud täiesti tahaplaanile. Nädalavahetus aga õnnestus mul veeta koos sõpradega nende maakodus, ning seal köögis, ahjus ja grillil valmis nii mõndagi huvitavat, millest ma siin järgemööda püüan ka ülevaate anda...

Kuna täna on alles 1. ülestõusmispüha, siis võibolla on veel selliseid pasha huvilisi nagu mina, kes tahaks seda asja proovida aga pole veel siiani jõudnud.. siis iseenesest 2. püha jõuab ju ka veel selliste traditsiooniliste roogadega enda meeli ergutada. Ma olin sellest magussöögist küll õige põgusalt kuulnud, aga minu hammaste taha polnudki see roog veel sattunud, siis tegin Wikipedias ka veidi eelnevalt uurimistööd, et mis söök see selline on, kuidas süüakse jne... Olin Nami-Namist küll juba lihtsama šokolaadi pasha retsepti eelnevalt valmis vaadanud, siis nüüd teades, et see magusöök peaks olema valge kuna sümboliseerib Jeesuse puhtust, ülestõusmist ja rõõmu, siis otsustasin retsepti pisut muuta...

6-8 rammusat ja magusat serveeringut:

50 ml vahukoort
100 g valget šokolaadi, hakitud
35 g võid, lõika kuubikuteks
200 g kohupiima
25 g suhkrut (kui soovid)
50 g kuivatatud jõhvikaid
50 g mandli laaste

Kuumutasime koore keemiseni, võtsime tulelt ja lisasime hulka šokolaadi- ja võitükid ning segasime ühtlaseks massiks. Lisasime hulka järgemööda kohupiima, marjad ning pähklid. (Suhkrut ma järgmine kord uuesti tehes ei lisakski sest šokolaad annab juba ise piisavalt magusat.)

Kuna maal meil spetsiaalset pasha vormi polnud, siis võtsime pooleliitrise plastmassist jogurtitopsi ning panime sinna sisse marlitüki, kuhu sisse valasime kohupiimasegu. Voltisime riidenurgad massi peale kokku ning surusime jogurtitopsi plastmasskaane kinni ja panime selle külma järgmist hommikut ootama. (Auku me topsi põhja ei teinudki, sest lootsime, et või ja šokolaad annavad hangudes juba piisava tugevuse meie pashale.)

Enne serveerimist kummutasin pasha taldrikule, eemaldasin vormi ning riide ja kaunistasin konservvirsikutega.

Maitsvaid ülestõusmispühasid!

Bolognese salat

No küll võib vahelduda meil see kevadine ilm siin - alles oli 18 kraadi sooja, suur suvi ja päike, nüüd on kohal hoopiski teised tuuled ja hoovihmad.. Muide ma ei tea kuidas on lood türklastega üldiselt aga Istanbulis on liiklus täiesti võimatu kui ilmaolud vähegi raskemaks muutuvad. Vihmaga kaotaks kõik autojuhid justkui oma sõiduoskuse ning selle suurlinna sujuvast träffikust saab lõputu ja seisev ummik.. Kes on Istanbulis käinud, teab, et üle Bosphoruse väina läheb vaid kaks silda, mis ühendab Istanbuli linna aasja ja euroopa poolt, ja kuna rahvast st loomulikult ka sõidukeid on siin tohutult, siis sildadel on alalõpmata pikad ummikud. Olen heade ilmaoludega tipptunnil ummikus oma 2 tundi seisnud meeter meetri haaval edasi liikudes. Tänaste ilmaoludega sai meil mobiilsest Trafik'u linnakaardilt kohe selgeks, et sildadele pole mõtet minna, teed on ilmatuma pikalt punased ja oranzid (st ummikuid ja seisakuid). Sellega seoses õnnestus mul täna avastada Istanbulis enda jaoks uus ja tore asi - autopraamiga üle Bosphoruse väina! Ma ei tea, kas me ajaliselt hoidsime kokku, aga pääsesime ummikus passimisest ning praamisõit võttis vaid 30 minutit aega, ning ei maksnud ka väga palju (1 auto 2 reisijaga 6.75TL). Üks huvitav tähelepanek veel, praamile pealesõitu oli korraldamas üks liikluskorradaja, kes näitas kuidas praamile sõita aga mitte seda, et kuidas autod praamil asetsema peaks ja kui pika vahega jne, OK, sellega saime nii meie kui kohalikud hakkama, et kõik leidsid endale sobiva rea, kuhu end praamil parkida. Praamist mahasõidul aga ei juhendanud keegi enam, kõik 6 rida tahtsid praamilt korraga väiksest üherealisest mahasõidust tagasi maale sõita, et oma teed jätkata. Päris huvitav ja närvekõditav vaatepilt neile, kes pole Türgi sõidustiiliga harjunud, siin kehtib reegel: julge hundi rind on rasvane! :)

Sujuvalt nüüd toiduteemadele - bolonese kaste on hea eks!? Aga miks mitte süüa seda spagettide asemel hoopiski tervislikul salatipadjal?

Bolognese jaoks:

300g hakkliha

1 sibul

2 küüslauguküünt

2-3 tomatit

1 paprika

meresoola ja jahvatatud pipart

Praadisin hakkliha kuumal pannil, lisasin hulka hakitud sibula ning küüslaugu, kuumutasin aeg-ajalt segades, lisasin peeneks hakitud tomati ning paprika ja maitsestasin soola ning veskist jahvatatud värske pipraga.

Salati jaoks:

aedsalat Romaine Lettuce (Türgis marul)

poole sidruni mahl

sool

maitsestamata paks jogurt või hapukoor

Pesin marul kapsa lehed, rebisin nad ühte kaussi parajateks tükkideks, pigistasin sidrunist mahla ja raputasin veits soola peale. Segasin kergelt läbi.

Sättisin serveerimistaldrikule salatist aluse, mille otsa tõstsin kuuma bolognese hakkliha ja kõige tipuks lusikaga jogurtit. 

Head isu ja tervislikku kevadet!

Reedene meeleolukas pitsa- ja filmiõhtu

... See oli üks teine reede, nüüd juba võibolla isegi rohkem kui kuu aega tagasi kui meil oli kodus tore ühisküpsetamise- ja filmiõhtu, kus mina tegin endale troopilise pitsa ja härra endale meelepärase lihapitsa, mõlemad väga maitsvate ja vähem või rohkem eriliste katetetega... Kui sul on rohkem aega, tee korralik pärmipitsa tainas, kui aga küpsetamine jääb õhtul juba pisut hilja peale, haara poest kaasa valmis pitsapõhi või -pulber nagu meie tegime ning katte osas lase fantiaasial lennata!

Troopilise pitsa kate:
kiivi lõigud
ananassi tükid
oliivid
kirsstomatid
sibularattad
värsked basiilikulehed
tavaline kollane riivjuust
mozarella juust
sinihallitusjuust
maitseks soola ja pipart

Kahe liha pitsakate:
tomatikaste (näiteks Knorr Bolognese kaste)
praetud hakkliha (soola, pipraga maitsestatud)
praetud kanalihatükid (soola, pipraga maitsestatud)
ananassi tükid
oliivid
kirsstomatid
sibularattad
tavaline kollane riivjuust
mozarella juust
sinihallitusjuust
maitseks soola ja pipart tomatitele ja mozarellale

Laota kõik soovitud pitsakatte komponendid loominguliselt pitsapõhjale ning küpseta 200 kraadises ahjus kuni pitsapõhi on valmis küpsend ning juust sulanud.