Igat moodi kakaokoogikesi

Sünnipäeva nädalavahetus Çeşme's oli mõnusalt lõõgastav. Korter kuurortkompleksis ja vaid mõnikümmend meetrit merest, puhas rannaliiv, helesinine merevesi, pilvitu taevas, superlahe seltskond - mida rohkemat oleks võinud tahta. Aaa ja no meeletult hea söök oli muidugi kaa - täielik gurmeereis ja paradiis! Õnneks saame sinna õige pea uuesti minna. Kuna Turkish Airlines oli oma reedeõhtuse lennu üle bronnind, siis saime kaks tundi hilisema lennu peale hoopis... aga no uued tasuta piletid selle ootamise katteks!!! superlux ju! võiks teinegi kord oodata :) Augustis pidi Çeşme's olema viigimarja- ja melonihooaeg, selleks ajaks peaks siis end kuidagi sinna sättima jälle.

...tükk aega mõtlesin, et mida küll teha meie toredatele naabritele üllatuseks ning tänuks, et nad nädalavahetusel olid lahkesti valmis nii lühikese etteteatamisega meie koera söötma ja jalutama, samal ajal kui meie saime muretult nautida oma pisikest puhkust, asisest Istanbulist eemal. 

Oehh... tahaks sinna tagasi...

Pehme kakaokook:
2 dl suhkrut

4 dl nisujahu

0,75 dl magustamata kakaopulbrit

1 tl vanillsuhkrut
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl söögisoodat
1 tl meresoola
2 muna (L)
2,5 dl maitsestamata jogurtit
1 dl oliivõli

1 dl mett
2,5 dl keevat vett

Panin ahju 175 kraadile soojenema ning valmistasin ette silikonist muffinivormi, 2 sufleevormi ja 2 ümmargust lahtikäivat koogivormi (diameeter 16 cm). (Tahtsin naabritele üllatuskoogi teha aga ise ju ka ikka vaja maitsta, et siis tegin muffineid ka. Muffineid iseenesest võiks sellest kogusest umbes 30 tk tulla.)

Segasin kuivained ühes suuremas kausis kokku (jahu ja kakao sõelusin, et tükke sisse ei jääks).

Teise kaussi panin munad, jogurti, õli ja mee ning mikserdasin selle ühtlaseks seguks. Ühendasin kuivained vedela seguga ettevaatlikult miksri aeglasel käigul ning kui kõik oli segunenud valasin mikserdamist jätkates hulka keeva vee. (Tainas tuleb selline üsna vedel.) Valasin kõik ettevalistatud vormid kolmveerand-täis ning tõstsin ahju. Muffinid said valmis 25 minutiga. Koogivormidel ja sufleevormidel lasin veel ahjus olla, kokku 35 minutit. Ahjust väljavõttes lasin kookidel vormides u 10 minutit jahtuda, eemaldasin vormist ning lasin täielikult maha jahtuda.

Jahtunud koogi-põhjad ühendasin vahukoore-kohupiimakreemiga (100g vahukoort, 200g kohupiima, u 3 spl suhkrut st maitse järgi, vaniljet, pisut konjakit) ning panin vahele ka värskeid, kooritud ja tükeldatud virsikuid. (...need on siin praegu nii magusad ja mahlased!)

Roheline Gazpacho

Ma ostsin endale keele praktiseerimise mõttes esimese türgikeelse kokandusajakirja ning seal on igasuguseid huvitavaid retsepte, isegi eraldi pisike raamat külmade roogadega nendeks kuumadeks suvepäevadeks. Ja sellest inspireerituna tegin endale täna külma keefirisuppi kodus olevatest rohelistest asjadest ning see sai nii hea, et pean seda kohe, mu sõbrad, teiega jagama. :)

Supp kahele:
1 kurk
1 roheline paprika
peotäis värskeid basiilikulehti
peotäis värsket tilli
mõned mündilehed
2 spl Extra Virgin oliivõli
4 dl keefiri
~2 spl mädarõigast (mul ei olnud väga teravamaitseline)
soola, pipart

Panin kurgi, paprika, maitserohelise väiksemaks hakituna koos sortsu oliivõliga blenderkannu ning mikserdasin umbes 2 minutit kuni kõik oli kenasti peeneks saanud. Enne serveerimist valasin büree suuremasse kaussi, lisasin keefiri ning maitsestasin soola, pipra ja mädarõikaga, viimast lisasin kuna tundus, et supp ilma selleta on kuidagi lame. :)

Supi võib panna enne serveerimist külmikusse ja serveerimisel võib ka jääkuubikuid lisada, et supp söömisel veelgi külmem oleks.

...Mul polnud mahti oodata, oli teine juba niigi nii maitsev!

Baileys' jääkohv

...Ergastavaks ja jahutavaks joogiks parim selliste kuumade ilmadega! Rohkem vist polegi sõnu vaja? Ma usun, et olete minuga nõus?! ;)

Ühe klaasi kohvi jaoks:
9 kohvist tehtud jääkuubikut
2,5 dl külma kohvi
4 cl Baileys' Irish Cream likööri
1 tl suhkrut (või maitse järgi)
...võib lisada ka kohvikoort või piima kui kohv liiga kange tundub.

Tegin eelmine päev suurema kannu kohvi, et saaksin järgmine päev seda mõnusat jääkohvi limpsida. Kohvist jätkus nii jääkuubikute tegemiseks kui ka purgiga külmkappi panekuks.

Järgmine päev panin kõik toodud koostisosad klaasi ja nautisin, viimast soovitavalt hea seltskonnaga vabas õhus või rõdul ja päikese eest varjus. :)

...õige pea oli klaasis vaid pisikeseks sulanud kohvijää...

Tarbige siis mõõdukalt, tegemist on ikkagi alkoholiga! ;)

Spinati-mozzarella ravioolid

Juulikuu esimene Daring Cook' väljakutse oli teha kodus isevalmistatud pähklivõid ning sellest omal valikul soolane roog. Pähklivõi tegemine ei valmistanud mulle erilist väljakutset, sest olen erinevate kookide tarvis varemgi erinevaid pähklivõisid ise teinud. Tegin sellest endale hoopis uue väljakutse - isetehtud värske pasta - (sest pasta on minu Comfort food). Ravioolide tegemine ei osutunudki väga keeruliseks küll aga nõudis see omajagu aega kuna mul igasugused pasta ning ravioolide valmistamise vahendid puudusid. Taina sõtkusin käsitsi, rullisin käsitsi ning lõikasin ravioole välja tavalise pitsarulli ning piparkoogivormidega, need viimased said veel eriti vahva väljanägemisega... :) Kuna ma aga ei jaksanud nii kaua rullida ja erikujuliste vormidega mängida, siis läksin lõpuks lihtsamat teed pidi, neljakandilised ravioolid. Mul sai neid lõpuks aga nii palju, et osad ma otsustasin külmutada.

Niiet vaja on vaid julget pealehakkamist!

Kreekapähklivõi jaoks:

100 g kreekapähkleid

Püreestasin pähkleid seni kuni need olid nii peeneks saanud, et tekkis pastataoline mass, vahepeal pidin pähklitükke püreekannu seinalt lusikaga alla kraapima, et ühtlasem püree saada. (Pähklivõidele võib lisada ka pisut (~1 spl) õli, siis muutub pähklivõi pisut vedelamaks ja kreemjamaks ning maitsestada võib soola või suhkruga olenevalt otstarbest.) Kuna mina plaanisin seda kasutada ravioolides, siis otsustasin ühtegi maitseainet ega õli mitte lisada.

Pasta taina jaoks:

~7 dl nisujahu

5 muna (L)

lahke näputäis soola

Sõelusin jahu suuremasse kaussi. Eraldi kausis kloppisin kahvli abil munad koos soolaga lahti ning lisasin jahule. Sõtkusin taina käsitsi kuni tekkis läikiv ja ühtlaselt sileda pinnaga tainapall. Panin selle toidukile sisse ning tõstsin 30 minutiks külma. Seni kui tainas külmkapis seisis, valmistasin täite.

Raviooli täite jaoks:

~100 g värsket spinatit (varred eemaldatud)

~80 g kreekapähklivõid

250 g riivitud mozarella juustu

1,5 dl basiiliku pestot

maitse järgi meresoola ja värskelt jahvatatud pipart

Pesin ja puhastasin spinati. Kuumutasin veidi vokkpannil, et spinat tõmbas kokku ning üleliigne vedelik eemaldus. Pressisin spinatist vee välja ning jätsin lõikelauale jahtuma. Hakkisin spinati veidi peenemaks, panin kaussi koos ülejäänud koostisosadega ning segasin ühtlaseks massiks. Maitsestasin veel pisut soola ja pipraga.

Rullisin pool tainast jahusele lauale lahti nii õhukeselt kui suutsin. Vahepeal pidin tainatulli ning lauda jahuga katma, et tainas sinna kinni ei jääks. Tõstsin parajate vahedega poolele tainale pisikese lusika abil täitekuhjakesed, tõstsin teise poole tainast peale, surusin sõrmedega tainakihtide vahelt õhu välja ning lõikasin ravioolid välja. Nii tomisin ka teise poole tainaga. Ilmselt pasta tegemise masinaga on asi palju lihtsam ja kiiremini õnnestuv, aga käsitsi sai ka päris kenasti hakkama.

Pean tunnistama, et ma ei jaksanud kogu taina koguse lahtirullimist ja täitmist oodata ning keetsin endale esimesed ravioolid valmis. Ajasin potis vee vähese soolaga keema, tõstsin sinna portsjoni jagu ravioole ning keetsin 3-5 minutit. Valasin vee ära ning lisasin pisut võid ja lasin sel ravioolidele sulada. Jahvatasin veel pisut pipart peale ning nautisin neid rõdul päiksepaistel. Jaaa, tasub ikka jändamist küll! :)

Rosinatega Beyaz peynir'i küpsised

Beyaz peynir on traditsiooniline Türgi juust, otsetõlkes Valge juust, mis on tehtud pastöriseerimata lambapiimast. See on soolane, veidi teralise väljanägemisega ja üsna sarnane Kreeka feta juustule. Valget juustu toodetakse siin mitmetes erinevates variantides, erinevate laagerdustega, millest sõltub ka juustu tugevus ning maitseomadused. Seda juustu süüakse siin peamiselt hommikusöögiks kuid kasutatakse ka erinevates salatites ja küpsetistes.

Meile meeldib siin ühes konkreetses restoranis eelroana pakutav valge juust kuid me ei ole veel oma lemmikut Beyaz peynir'i kauplusest leidnud. Seega jäi seegi turult ostetud tükike kappi seisma ning mulle meeldis mõte teha sellest rosinatega magusad küpsised. Midagi sellist sain kunagi Eestis sõpradel külas, kus pirukas olid koos sinihallitusjuust ja rosinaid. Väga huvitav maitse ja idee, mulle meeldis.

Retseptis toodud juustu võib siis asendada mõne kohalikus kaubanduses saadaoleva lamba-, kitsejuustu või ka tugevamat sorti hallitusjuustuga, et seda oleks võimalik riivida ning ei muudaks tainast liiga vedelaks.

3,5 dl jahu (+ veidi rullimiseks)
1 tl küpsetuspulbrit
140 g võid
1 dl suhkrut (+ pisut peale raputamiseks)
1 muna
300 g riivitud Beyaz peynir juustu

2 dl rosinaid

Riivisin jälle kõigepealt juustu.

Sõelusin jahu lauale ja puistasin peale küpsetuspulbrit ning segasin pisut läbi. Tekitasin jahukuhjale jälle keskele augu, kuhu saaks taina vedelad komponendid panna.

Segasin suuremas kausis toasooja või, suhkru, muna ja riivitud juustu. Valasin segu jahusõõri sisse ning hakkisin suure tainanoaga külgedelt jahu keskele tõstes taina läbi, et kuiva jahu enam laual polnud. Hakkimise lõpus lisasin ka rosinad. Surusin kätega taina batoonikujuliseks ning panin toidukilesisse mässituna külmkappi 30 minutiks. Muretainas peab kindlasti seisma külmkapis, sest siis tekib tainale vajalik elastsus kuna jahu valk paisub.

Keerasin ahju 200 kraadile soojenema ning katsin küpsetusplaadi -paberiga. 

Kuna mul on veidi krobeline töölaua pind, siis rullisin taina küpsetuspaberil umbes 3-4 mm paksuselt laiali. Lõikekettaga lõikasin ruudukujulised küpsised ning puistasin üle suhkruga. Pika paleti abil tõstsin küpsised parajate vahedega küpsetusplaadile. (Mul tuli 2 ja pool plaaditäit) Küpsetasin neid 8-10 minutit, poole peal ka keerasin küpsetusplaati, sest mul ahi tahab ühest nurgast paremini küpsetada. 

See on jälle selline küpsis, mis küpseb ahjust väljavõttes edasi, et ahjus võiksid tekkida küpsisele vaid kenad helepruunid ääred.

Tulemuseks olid magusad küpsised veidi soolase kiiksuga - nii nagu salamisi lootsingi... :)

Muretaina juustuküpsised

Kirjutan siis natuke oma koolilõputööst ka... Kuna tegin seda kooki seitse korda ja nendest kaks ainult õnnestus nii, et ma võisin ise rahule jääda, siis otsustasin ise seda kooki enam mitte teha ning säästan ka teisi katsetamast ning ei avalda seda retsepti.

Esimene katsetus...

...õnnestus enamvähem, julgesin edasi proovida :)

Sultan's Delight - minu nägemus Türgipärasest tootest, kus oli kaks Türgi traditsioonilist magustoitu ühendatud piduliku koogi näol. Ahjukaramelli piimapuding ja baklava sidruni-mündimaitselise siirupiga. Mõte ju oli iseenesest hea, aga esimesed 4 proovikooki läksid aia taha, neist 3 päris nii hullusti, et pidin need prügikasti viskama. Kuna olin oma koogikatsetused enne eksamit nii hiljapeale jätnud, et uueks prooviks aega enam ei olnud, õppisin tehtud vigadest ja lootsin, et ehk eksamil õnnestub. Õnnestuski, nii enam-vähem. Tegelikult aga tuli see kook nii välja nagu ma olin seda endale ette kujutanud alles peale eksamit kui olin koogi küpsetanud külakostiks viimiseks. Viimane, see oli siis juba seitsmes kook, ebaõnnestus täielikult. Mul ei olnud täpselt neid koostisosi kodus, mis oleks olnud vaja ning kook pidi jälle rändama prügikasti. Kahju. Sellepärast otsustasingi seda kooki mitte kunagi enam uuesti proovida ja mitte lasta ka teistel seda proovida teha... sest mulle ei meeldi toidu raiskamine.

Eksamitöö. Jäin rahule.

Eksamil pidi tegema ka ühte valiktoodet, mina sain loosiga juustuküpsised, need õnnestusid suurepäraselt ning seda retsepti jagan hea meelega. :)

Muretaina juustuküpsis
1 kg küpsiste jaoks (seda on päris palju!):
550 g nisujahu (+ pisut rullimiseks)
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
350 g toasooja küpsetusmargariini (mina eelistaks võid)
300 g juustu +50 g küpsiste peale
50 g vett
1 muna (+1 pintseldamiseks)

Kõigepealt riivisin peenikese riiviga nii selle juustu, mis läks taina sisse kui ka selle, mis küpsiste peale, eraldi kaussidesse.

Sõelusin jahu ühe suure kuhjana tööpinnale. Moodustasin jahusõõri, jättes jahu keskelt lauapinna paistma. Jahusõõri harjale raputasin soola ja küpsetuspulbri. Sõõri sisse panin toasooja margariini kuubikud, riivjuustu, muna ja vee ning näppisin sõrmedega segamini jättes jahu puutumata. (Klassikaliselt tehakse seda nii, aga mina eelistan jahusõõri sees olevad ained eelnevalt kausis segamini segada, minu arust nii on tunduvalt lihtsam.) Kui juust ja või omavahel segunenud, hakkisin suure tainanoaga jahu külgedelt keskele kokku, et koostisained ühtlaselt segunesid ja kuiva jahu enam laual polnud. Surusin muretaina kätega laual kokku ühtlaseks tainapalliks, kuid ei sõtkunud! ning panin toidukile sisse külmkappi vähemalt pooleks tunniks seisma. (Muretainast ei tohi sõtkuda!!! sest siis muutuvad küpsised peale küpsetamist kõvaks ning ei ole sugugi muredad. Valesti kokkusegatud tainast saab aru juba rullimisel, sest ta muutub sitkeks ning ei allu rullimisele. Mure tainast on kõige parem ainult 1 kord rullida. ...Enne kui ma seada teoorias ei teadnud, mõtlesin ma ikka alati, et miks minu poest ostetud piparkoogitainast tehtud küpsised alati nii kõvad saavad?? Ma armastasin ju seda tainast käte vahel ennem mudida, et see pisut soojemaks ja rullitavamaks muutuks.. njaaa, viga! :))

Kuna eksami ajal niikuinii kõik ahjud olid pidevalt töös, siis mul polnud vahet, millal ahi sisse lülitada, aga enne küpsiste rullimist oleks ilmselt õige aeg. 200 C.

Rullisin taina 3-4 mm paksuselt laiali. Lõikasin 1,5 x 4 cm suurused küpsised tainarulli ja pika joonlaua abil. Määrisin munamäärdega kokku ning puistasin peale riivjuustu, vajutasin veel kergelt juustu tainasse. Tõstsin paleti abil küpsised ettevalmistatud küpsetusplaadile väikeste vahedega ning küpsetasin umbes 10 minutit kahvatukollaseks, et juust ei oleks veel hakanud värvi muutma, sest muretaina tooted küpsevad peale ahjust väljavõtmist edasi.

Pisike naljake ka: proovisin google tõlke abil tõlkida sõna "muretainas", kokkukirjutanuna ei andnud mingit vastet, proovisin lahkukirjutatuna, tõlkeks sain: "concern for the dough" :) ...tõsi ta on, on küll üks kapriisne tainas.

Grillitud maisitõlvik basiiliku-parmesanivõiga

Istanbulis müüakse pea igal pool rahvarohketel tänavatel erinevaid kehakinnitusi: grillitud kastaneid, seesamisaia, sidruni sektoriga värskeid austreid, värskeid kooritud kurke, vahvleid, pähkleid ja veel igast muudki, mis mul kohe praegu meelde ei tule... aga keedetud või grillitud maisitõlvikuid müüakse ka ja need meeldivad mulle kohe eriti. Peale pikka linnas vaatamisväärsustega tutvumist, on need muidugi ka parajaks maiuspalaks ja täidavad kenasti kõhtu. Tänavatel tahetakse keedetud maisi eest 1-2 TL aga viimane kord kui rannas olime, kuulsime kui kas last neid müüsid, küsisid nemad selle eest tervelt 5 TL! Pisikesed röövlid :) ...Mina olen aga meie kodupoe juurest tänavanurgalt kaubikust 4 tk 2 TLga saanud, ilmselt ei ole ka need veel kõige odavamad... vähemasti saan neid oma kodus enda maitse järgi valmistada. :)

4 maisitõlvikut
1 tl soola keeduveele
1 spl toasooja võid
u 5 suuremat basiiliku lehte, peeneks hakitult
1 küüslaugu küüs, peeneks hakitult
u 1 dl jagu värskelt peeneks riivitud parmesani juustu
soola, pipart

Eemaldasin maisitõlvikuid katvad lehed, pesin voolava vee all ja keetsin soolaga maitsestatud vees pehmeks (~30 min). Segasin kausis kokku või, hakitud basiilikulehed, küüslaugu ja parmesani ühtlaseks pastaks. Ajasin grilli kuumaks ning grillisin maisile pisut pruunima jume, pintseldasin pasta ühtlaselt maisidele ning keerutasin tõlvikuid veel veidi grillil, et juust ja või sulas ja rõdule levisid imehead söögilõhnad. Serveerides võib soovi korral tõlvikutele veel pisut soola peale raputada.

Tõlvikud lõhnavad maru hästi ja maitsevad kaa samamoodi! Neid võib serveerida liharoogade kõrvale või ka täitsa iseseisvalt. Head isu!

Türgi ubade ja värskekartuli panniroog

See retsept pärineb algselt ühelt meie külaliselt, Annikalt, kes Türgi ubasid ühel hommikul niimoodi oliivõli, seesamiseemnete ja küüslauguga meile valmistas, aitäh sulle selle hea idee eest! Lisasin retseptile veel vaid varasuvised värsked kartulid ning koos jogurti ja värskete lisanditega maitses roog superhea. Siinkohal tunnen puudust kodujuustust, see sobiks nende ubade juurde veel kõige paremini... ;)

300 g rohelisi ube, puhastatud ja pooleks lõigatud
2-3 värsket kartulit, viilutatult
2 tl seesamiseemneid
2 küüslauguküünt, peeneks hakitult
kvaliteetset oliivõli
pisut meresoola ja värskelt jahvatatud pipart
Lisandiks: viilutatud sibul, tomat, paprika ja jogurt (hapukoor)

Keetsin oad soolaga maitsestatud vees parajalt krõmpsuvalt pehmeks (u 5 minutit). Samal ajal praadisin pannil vähese õliga kartuliviilud mõlemalt poolt ilusaks krõbedaks. Lisasin peeneks hakitud küüslaugu ja seesamiseemned ja kuumutasin tasasel tulel edasi. Kurnasin oad ja lisasin kartulitele hulka. Segasin kõik kenasti läbi, lõpetasin kuumutamise ja lisasin veel pisut kvaliteetset oliivõli, maitsestasin soola ja pipraga ning serveerisin värske sibula, tomati, paprika ja jogurtiga.

Basiiliku ja Eesti sõprade pesto

Täna oli küll üks vahva päev!!! Võtsin eile interneti kaudu eestlaste otsimise ette (nende, kes Istanbulis elavad loomulikult :)) Ja õnnestuski! ..juba tervelt kolm tükki tänaseks olemas ja kahega esimene tutvuski sobitatud. Internet on ikka üks hiilgama hea abimees tänapäeval, mis ma ilma selleta siin küll teeksin... ;)

Ma muidu ei olekski viitsinud täna oma blogisse uut sissekannet teha aga sellised head uudised lausa väärivad ülesmärkimist! Pealegi, esimest korda tegin seda pestot kui meil Eestist külalised käisid, ja seda pestot sai veel ka kolmandate ja neljandate külaliste meeleheaks korduvalt tehtud - et saagu siis sellele pestole ka selline nimi.

Vaja läks:
suure kimbu jagu basiiliku lehti (u 150-200g, ainult lehed)
u 0,5 dl head oliivõli
1 sidrunist värskelt pressitud mahl
u 2 spl seesamipastat
u 3 küüslaugu küünt
u 25 g parmesani, värskelt riivitud
soovi korral pisut meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Panen kõik koostisosad blendrisse ja lasen ühtlaseks püreeks ja pesto ongi valmis. Kõik kogused on umbes, sest ma iialgi pole kaalunud pestosse minevaid koostisosi. Mulle näiteks meeldib küüslaugusem pesto, seetõttu ka 3 küünt, vahel olen veel rohkemgi pannud. Ning seesamipasta asemel või lisaks olen eelnevalt röstitud kreekapähkleid lisanud. Ja kui püreestamine ei taha kuivuse tõttu õnnestuda, olen veel pisut oliivõli lisanud. Püreestamise lõpuks maitsestan soola ja pipraga aga vahest olen lisamata ka jätnud kui parmesani on nii palju, et soolasus ja maitsekus juba iseenesest paras tundub. Ühesõnaga maitse järgi teen seda alati.

Õhukindlalt suletud karbis on ta mul kenasti nädal või isegi paar säilinud, tavaliselt on ta ennem lihtsalt otsa saanud kui pahaks läinud. Mulle meeldib pestot värskele saiale või asemel määrida ning erinevaid pasta või riisiroogasid sellega maitsestada.

Rabarberi-kirsi keefirikook

Täna oli täitsa mõnusalt rahulik pühapäev - päike, rand, Sangria, jahutav merevesi ja ei kuhugi kiiret...

Hommikul enne randaminekut sain veel ühe lihtsa rabarberikoogi tehtud, viimase sellel suvel, sest Eestist saadetud rabarberid on nüüd otsas ning üks väike karbike sai veel ka sügavkülma pistetud, juhuks kui meeletu koduigatsus peaks peale tulema, ehk siis kodused maitsed aitavad... :)

Ja see kook valmis tõesti lihtsalt, ei mingit või ja munade pöörast vahustamist ja kook saab ikka mõnusalt mahlane ja kohev.

2-3 vart tükeldatud rabarbereid
u 15 kirssi (kivid eemaldatud)
2 sl pruuni suhkrut (+ 1 spl koogile raputamiseks)
3 dl nisujahu
1,5 dl suhkrut
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
1,5 dl keefiri
3 spl sulatatud võid

Koorisin ja tükeldasin rabarberid. Eemaldasin joogikõrre abil kirssidest kivid. Segasin rabarberid ja kirsid kausis 2 spl pruuni suhkruga ning jätsin kõrvale seisma.

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning valmistasin ette küpsetusvormi, katsin põhja küpsetuspaberiga, pintseldasin servad võiga kokku.

Segasin ühes kausis jahu, suhkru, küpsetuspulbri, sooda ja vanillisuhkru. Teises kausis segasin miksri abil kokku muna, keefiri, sulatatud või ja vahustasin õige pisut. Ühendasin kõik segud omavahel lusika abil ja valasin võiga määritud küpsetusvormi. Peale raputasin veel lusika jagu pruuni suhkrut.

Küpsetasin 180 kraadises ahjus 30-35 minutit, pealt ilusaks kuldpruuniks. Keerasin ahju välja, lasin koogil paokil uksega ahjus mõni aeg jahtuda. Enne randaminekut tõstsin sooja koogi ahjust välja ja jätsin puhta köögirätiku alla õhtut ootama.

Juuretisega saia alustamine

Seda saia võiks nimetada minu leiva "Valgeks Nõbuks", juured on samad... :)

Jätsin ükskord poole rohkem juuretist leivatainast alles ning järgmine kord sai poolest juurestisest tehtud leib nagu tavaliselt aga poolele panin hoopis nisujahu hulka ning jätsin ka sellest tainast eraldi juuretise - saia juuretise, nüüd mul seisab külmkapis kaks eraldi juuretise topsikut. 

...Olgu, päris esimene kord kui ma saia teha proovisin, siis ma tegelikult unustasin saia juuretist kõrvale panna, aga kuna see kerkis kenasti, julgesin ma saiategu uuesti proovida. Minu järgmine mure oli aga, kas see juuretis jääb kestma ja kas ta ka järgmistel kordadel kerkib, sest linnase ekstrakti ma selles tainas ei kasuta, lisasin hoopis lusika jagu jogurtit, et häid ja tainast kergitavaid baktereid juurde tekitada.

Minu viimane saia-leivategu sattus äikeselisele päevale. Sättisin vormid kenasti päikse kätte sooja kerkima aga mõne aja pärast hakkas hoopis õues müristama ja äike välkuma. Ma nüüd siis ei teagi, et kas äike oli mu saia vormist ülekerkimise põhjuseks või toimib mu saiajuuretis ise jõudsasti. Seekord tegin igaks juhuks ilma igasuguste lisanditeta saia, kui ei oleks kerkinud, poleks ka väga kahju olnud.

Vedela taina jaoks:

saia tainast juuretis (1-2 dl) (esimene kord kasutasin leivatainast juuretist, sai tuli ka pisut tumedam)
3,3 dl mineraalvett
1 spl maitsestamata naturaalset jogurtit
u 150 g nisujahu

Valasin suuremasse kaussi mullitava toasooja mineraalvee, lisasin sinna supilusika jagu jogurtit ning topsist juuretise. Jahu lisasin segule vaid niipalju, et tekiks keefiri konsistentsi laadne vedel tainas. Katsin kausi puhta köögirätikuga, asetasin sooja (jätsin lihtsalt köögilauale, sest meil on siin toa temp 25-27 kraadi) umbes 12 tunniks. Hommikuks mingit olulist mullitamist või vahutamist kausis polnud märgata aga jätkasin ikkagi vapralt.

Saia taina jaoks:

12 h seisnud vedel tainas

2 spl suhkrut (või maitse järgi, esialgu võib lisada vähem)

0,5 tl soola (ka maitse järgi, esialgu võib lisada vähem)

u 300-400 g nisujahu

Lisasin vedelale tainale, suhkru (ma lisasin ka pisut mett), soola ja jahu nii palju, et tekkis vedelapoolsem tainas. Mina nii palju jahu ei lisanud, et tainas oleks käe küljest lahti löönd, sest küpsetan oma saia vormis, kuid ilma vormita saia tainas peaks olema kindlasti tihkem. Enne vormipanekut võtsin paar peotäit tainast ja panin säilituskarpi järgmise saia juuretise tarvis!

Vormi katsin toidukilega ning tõstsin sooja kohta kerkima umbes kuueks tunniks.

Küpsetamine (küpsetan oma saia alati koos leibadega):
240 kraadises ahjus 10 minutit
230 kraadises ahjus 10 minutit
220 kraadises ahjus 10 minutit
200 kraadises ahjus 10 minutit
180 kraadises ahjus seni kui on valmis (kontrollida saab puutiku abil) 

(Mina küpsetan veel oma saiad ja leivad vormist väljavõetuna ja tagurpidi pööratuna ahjus üle u 200 kraadi juures, sest silikoonvormis ei küpse servad ilusaks krõbedaks ja kuldpruuniks.)

Kuna sai ei säili nii kaua pehme ja värskena kui leib, siis teen alati ainult ühe saia, muidu aga toimin samamoodi nagu leibadega - pintseldan veega küpsemise ajal ning lasen rätiku all jahtuda ja säilitan plastikkotis.