Pahupidi banaanikook

Istanbulis on endiselt vaevu 10 plusskraadi, taevas on enamasti paksude pilvedega kaetud, kust aegajalt võib hoovihma kaela sadada. Mõni päev tagasi veel ilmataat keerutas tuult, välkus ja paukus maru vihaselt. Brrrr.... sooja ja päikest tahaks juba! Egas midagi, kui päike ei tule minu juurde, lähen ise tema juurde. Pakin kohvri ja lendan Taisse päikest otsima, kui ma temaga ilusti räägin, võib-olla siis tuleb ta ka Türki rutem, kui teab, et teda siin ka niiväga oodatakse. :) Loota ju võib eks...
Enne sellist ootamatut reisi tuleb teha kodus kiire inventuur toiduainetele, mis on kappi seisma jäänud. Külmkapist vaatab mulle ikka veel see piima pähe ostetud poolik pett vastu, jupike on veel võid järel ning puuviljavaagnal seisavad kolm juba liigagi küpset banaani - nendest asjadest peaks saama ju küll üks maitsev kook.

Vaja läks:
3 banaani
1 sidrun
3 peotäit rosinaid
50 g võid
50 g oliivõli
1 dl suhkrut (+ natuke puistamiseks)
1 muna
1,5 dl petti või hapupiima
2 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
1 tl vanillsuhkrut

Vooderdasin küpsetuspaberiga ümmarguse lahtikäiva koogivormi. Määrisin põhjale õige pisut võid ning raputasin õhukese kihi suhkrut peale.
Koorisin ja viilutasin banaanid kaussi, ning valasin peale sidrunist pressitud mahla. Kuna täna hommikusöögilauas oli just juttu, et apelsini kook on küll väga maitsev, kuid rosinad võiks ka veel sees olla (mõni meist paneks iga koogi sisse rosinaid :)), siis panin banaanidele hulka veel lahkelt rosinaid. Segasin kõik läbi ning sättisin koogivormi põhjale laiali.
Teises kausis vahustasin omavahel või ja õli koos suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisasin muna mikserdamist lõpetamata, järgmisena vahustasin hulka ka peti. Teises kausis segasin omavahel jahu, küpsetuspulbri, soola ja vanillsuhkru ning segasin võivahu hulka. Kallasin taina banaanide peale, silusin siledaks ning pistsin 180 kraadisesse ahju 40-45 minutiks.
Lasin koogil vormis vähemalt 15 minutit jahtuda enne kui ümber keerasin ja paberi eemaldasin, sest kook on väga pehme ja kohev, et võib kergelt laguneda kui veel liiga kuum on.

Serveerida võiks seda kooki peaaegu mahajahtununa või toatemperatuuril, pall vaniljejäätist sobib imehästi kõrvale kui pisut luksust endale lubada.

Troopiline petijäätis

See on see, kui võõramaa keelt ei oska, siis võib poes ostukorvi sattuda nii mõnigi "huvitav" toode. Olin meeldivalt üllatunud, et siinne piim maitseb täitsa naturaalse piima moodi ning tahtsin poes uue pudeli järele haarata, kuid seda sama marki päris ei olnud, mis ühes teises kaupluses, sattus minu külmkappi hoopis pett. Kuna ma ei armasta petti niisama juua ning kohe ei tahtnud alla anda ja seda prügikasti lennutada, proovisin leida võimalust peti kasutamiseks. Sellest siis ka selline huvitav mõte - petist jäätis.

Üllatav kui hea koosluse saab peti hapuka maitse, banaani magususe ja apelsini värskusega.

1 dl vett

2 dl suhkrut

1 banaan

5 dl petti

2 dl värskelt pressitud apelsinimahla (2 apelsini)

Mõõtsin keedukastrulisse suhkru ja vee, ning kuumutasin siirupiks - segasin kuni suhkru sulamiseni ning lasin keema tõusta. Tõstsin poti tulelt ning jätsin jahtuma kuni võisin selle külmkappi tõsta.

Purustasin kahvliga banaani ning panin selle koos peti ja suhkrusiirupiga külmutusnõusse, valasin peale ka värskelt pressitud apelsinimahla (koos viljaliha tükkidega). Vahustasin miksriga kõik kergelt läbi, et paks suhkrusiirup igale poole ühtlaselt jaotuks ning asetasin anuma sügavkülma. Selliseid jäätiseid valmistades tunnen suurt puudust jäätisemasinast, sest ilma selleta ei saa tulemus nii pehme kui peaks, kuigi seekord käisin jäätist iga poole tunni tagant uuesti mikserdamas, aga lõpuks oli ikka üks suurem ja kõvemat sorti tükk, mida enne serveerimist oleks hea saumiksriga läbi töödelda.

Suurepärane kokteil saab kui lisada jäätisele hulka vahuveini ning saumikserdada ühtlaseks.

Kuna ma ei ole veel koju kõrsi varunud, tuli seda mekkida lusikatega :)

Juustu ja päikesekuivatatud tomatitega leib

Jätkan nüüd siit, kust eelmine sissekanne niiöelda pooleli jäin. Kui põhitainas on valmis ning juuretis järgmise korra jaoks kõrvale tõstetud, otsin kappidest kõik meelepärased lisandid välja, lemmikud on pähklid ja päikesekuivatatud tomatid, mis alati minu leibades esinevad.

1/3 leiva tainast
100 g juustu (kuubikuteks tükeldatuna)
4 päikesekuivatatud tomatit
2 peeneks hakitud küüslaugu küünt
1 tl kuivatatud basiilikut
peotäis kooritud pistaatsiapähkleid

Panin kõik lisandid suuremasse kaussi kokku ning tõstsin peale 1/3 leivatainast, segasin läbi ning kallutasin ettevalmistatud vormi. Seekord kasutasin ümmargust lahtikäivat vormi. Leiva silusin pealt veega märjaks tehtud käega siledaks. Kuna oli sõbrapäev, raputasin rukkihelbeid südamekujuliselt peale. :)

Panin vormi sooja kohta rätiku alla kerkima u 6 tunniks. Tõeliselt hästi kerkis, maht pea kahekordistus. Endiselt arvan, et mineraalvesi on see võti.

Küpsetasin 240 kraadises ahjus 10 minutit, et tekiks leivale krõbe koorik, ning alandasin kuumust järkjärgult iga 10 minuti möödudes (230, 220, 200, 180 kraadi).

Valmis leiva silusin märja käega üle, et koorik liiga kõva ei jääks ning jätsin rätiku alla jahtuma.

Juuretisega leib - retsept päris algusest alates

Nüüdseks olen ise kodus leiba teinud juba pea aasta. Eestis elades püüdsin teha iga nädal või vähemalt kahe nädala tagant värsket leiba erinevate lisanditega. Poest me enamasti leiba ei ostnudki. Kui ma päris esimest korda juuretist tegin, lugesin vist terve interneti läbi selle kohta (eesti keelse vähemasti :) ), esialgu tundus asi väga keeruline ja vaevarikas, et esimesed leivad ei pruugigi õnnestuda ja kannatus võib katkeda peale paari ebaõnnestumist... Minul seda õnneks ei juhtunud, et esimesest juuretisest leib ei oleks välja tulnud, see kerkis hästi ning oli maitsev. Kartsin, et nüüd, teist korda kõike päris algusest alustades, ei saada mind enam algaja õnn, aga uuest juuretisest tehtud leib õnnestus veel kuidagi eriti hästi. Kerkis nii kui ei kunagi varem ning maitse on ka super.

Hea leib algab heast juuretisest.

Juuretise tegemine:
2 leivaviilu
1 dl keefiri
1 dl petti

Alustasin leivategu kolmapäeva õhtul - pudistasin kaanega topsi 2 viilu Eestist kaasaostetud mahedat Vändra seemneleiba, mis on ka valmistatud juuretisega, lootsin, et kõik vajalikud bakterid on leivateoks olemas. Valasin leiva peale natuke kohalikku keefiri ning igaks juhuks ka veel naturaalset petti (kuna ei tea siinsete piimatoodete algupära ja mõju). Panin topsile kaane peale, kuid mitte nii kinni, et õhk juurde ei pääseks ning sättisin radika peale käteräti alla soojenema. Neljapäeval käisin oma juuretist piilumas, segasin lusikaga läbi ning ootasin kannatamatult reedet, et saaksin leivateoga edasi minna.

Kui juuretis on eelnevast leivateost olemas, peaks esimese osa vahele jätma ning alustama siit.

Leivataina "käima panemine"
juuretis (1-2 dl)
7,5 dl mineraalvett
2,5 dl vett
2 spl linnase ekstrakti
u 500 g rukkijahu

(Reede õhtul) Valasin suuremasse kaussi mullitava mineraalvee ning lisasin keedukannust sooja vett juurde, et kokku oleks vedelikku 1 liitri jagu (see peab olema käesoe, et soodustada juuretises olevate kasulike bakterite elutegevust ja paljunemist, mis ühtlasi panebki hiljem taina kerkima ilma, et oleks vaja pärmi lisada). Kallutasin juuretise vette, mõõtsin kahe supilusika jagu linnase ekstrakti sinna hulka ning lisasin jahu niipalju, et tekiks keefiri konsistentsi laadne vedel tainas. Linnase ekstrakti ei pea lisama, aga mulle meeldib sellest tulenev maitsenüanss ja tumedam värvus.

See vedel tainas seisis mul üleöö (u 12 tundi) käterätiku all soojas radika serva peal. Hommikuks oli see nii palju kerkinud, et kui ma rätiku pealt võtsin, vajus see vahutavalt kokku. Ma arvan, et selline suurepärane "käimasaamine" oli tänu kasutatud mineraalveele, sest varemalt ei ole mu tainas kunagi nii hästi vahutanud kui seekord.

Leiva tainas 3 pätsi leiva jaoks:
12 tundi soojas seisnud tainas
2 dl mett (või suhkrut)
5 tl soola
u 1200 g rukkijahu
meelepäraseid lisandeid

(Laupäeva hommikul) Lisan tainale mee, soola ning jao kaupa rukkijahu. Tavaliselt teen ma leiba vormi sees, et ma ei peaks tegema väga paksu tainast, ning tulemus jääb ka selle võrra pehmem ja õhulisem. Tainast segan ma alati käsitsi ning jahu on piisavalt, kui sõtkumisel tekkib niiöelda mulksuv heli. :)

Kindlasti ei tohi ära unustada kõrvale panna järgmise leiva tegemise juuretist!!! Võtan alati suure peotäie tainast ning panen selle säilituskarbiga külmkappi, kus ta säilib umbes 2 nädalat. Kui lähiajal ei ole plaanis uuesti leiba teha, võib juuretist säilitada ka sügavkülmas, kuid sel juhul hukub osa juuretises olevaid kasulikke baktereid, ning üles sulatades ei pruugi leib esimesel korral veel hästi kerkida. Ma ise ei ole kunagi juuretist külmutanud, kuid sõbranna kogemusest võin öelda, et toimib küll, tema külmutaski oma juuretise just selle pärast, et see muutus liiga elavaks. :)

Jaga tainas kolmeks ning lisa meelepäraseid lisandeid - seemneid, pähkleid, helbeid, maitseaineid, juustu....
Vala võiga määritud vormidesse jäta sooja kohta rätiku alla kerkima kuueks tunniks ning küpseta järgmise juhise järgi.

Leiva küpsetamine:
240 kraadises ahjus 10 minutit
230 kraadises ahjus 10 minutit
220 kraadises ahjus 10 minutit
200 kraadises ahjus 10 minutit
180 kraadises ahjus seni kui on valmis (kontrollida saab puutiku abil, kui tainas enam tiku külge ei jää leiva sisse torgates)

Aus olla, siis leiva valmistamist on üsna keeruline kirja panna kuid ise valmistada ei ole sugugi nii keeruline.
Keeruliseks teeb võibolla asjaolu, et etappe on nii palju ning kui päris algusest peale teha, kulub selleks 3 päeva.

Aega ja kannatust!

Sõbrapäeva lambakarree

Sõbrapäev - mõned inimesed armastavad ja ootavad seda päeva ning teevad õhinaga vastavaid ettevalmistusi; mõned vihkavad, seda ilmselt peamiselt südamesõbra puuduse või kaotuse tõttu; mõned arvavad, et mis pühad need sellised üldse on, isegi vaba päeva selle puhul ei anta... Jah, minu puhul siiski argipäev kuidagi taandub ning head soovid ja mõtted kipuvad esile...
Ülevam meeleolu, pidulikum õhtusöök...

kahele:
400 g lambakarreed (lahtilõigatuna)
1 dl punast veini (magusamapoolset)
sorts õli praadimiseks
maitstamiseks soola, pipart, SantaMaria Forest Blend maitseainesegu
1 dl granaatõuna mahla
1 spl mett

salat:
jääsalat
kurk
tomat
sibul
2 spl oliivõli
1 spl mett
1 spl veiniäädikat
soola, pipart, SantaMaria Forest Blend maitseainesegu

Praadisin liha kuumal pannil vähese oliivõliga mõlemalt poolt pruuniks, raputasin peale soola, pipart ja maitseainesegu ning valasin juurde sortsu punast veini, granaatõuna mahla ning natuke mett  ja jätsin selle tulele podisema. Niikaua kui liha pannil valmis, oli parasjagu aega teha salatit. Tükeldasin kõik salatisse minevad köögiviljad, segasin väikses kausis salatikastme õlist, meest, veiniäädikast ja maitseainetest ning valasin salati selle vedelikuga üle.
Liha oli valmis kui veinist ja mahlast oli vedelik enamjaolt ära auranud, lihatükkidele oli mõnus paksem kaste tekkinud.
Serveerisin taldrikule salatikuhja, sättisin lihatükid selle najale ning kõrvale klaas punast veini, selle toreda päeva tähistuseks - jah, Pidulik!

Mahlane apelsinikook

Kirjutasin reedel, et olen apelsini lainel, siin siis see vaimustav kook ning miks mitte serveerida seda sõbrapäeva hommikul voodisse koos tassi kohviga... minu arust hea idee :)

vaja läheb:
4 apelsinist värskelt pressitud mahl (u 4 dl)
2 apelsini koor, riivitult
100 g võid
100 g mett
150 g nisujahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl konjakit
3 muna, eraldatuna (L)

natuke soola

Pesin apelsinid  hoolikalt puhtaks ning kahelt riivisin koore koogi maitse tugevdamiseks enne kui hakkasin neist mahla välja pressima. Pressisin mahla ning seda tuli umbes 4 dl koos viljalihaga. Viljalihata osa valasin eraldi klaasi, mida on vaja alles siis kui kook valmis küpsenud.
Vahustasin toasooja või meega, heledale vahule lisasin ükshaaval munakollased, samal ajal vahustamist jätkates, järgemööda valasin vahu sisse ka pool mahlast (viljalihaga), riivitud apelsinikoore ja konjaki. Teises kausis segasin omavahel jahu ja küpsetuspulbri ning ühendasin selle vahustatud võiga. Munavalged lõin vahtu vähese soolaga eraldi anumas ning lisasin selle õrnalt tainale kõige viimasena. Saadud segu valasin võiga määritud lahtikäivasse küpsetusvormi ning küpsetasin 170 kraadises ahjus 50 minutit. Kook on valmis siis kui ta on saavutanud tumepruuni värvuse.
Teise poole apelsinimahlast tõstsin ühtlaselt jaotades äsja ahjust tulnud kuumale koogile teelusika abil. Kook ei tohi olla jahtunud, muidu on tulemuseks vettinud kook! Serveerida jahtunult.