Kas teile tuleb pontsikutega lapsepõlv meelde? Mulle küll! Nämmaa!!!
Oktoobri Daring Kitchen ülesanne oli teha
pontsikuid, esimene katse mul ebaõnnestus täielikult. Ma muidugi lootsin, et saan õlis praadimisest kõrvale hiilida ja pontsikud hoopis ahjus valmis küpsetada, ega ikka saa küll nii... Proovisin tookord šokolaaditäidisega neid teha, polnud kohe üldse pontsikute moodigi, tavaline kukkel, andsin alla ja tegin ülejäänud tainast sama täidisega nn kaneelirulle hoopis. Ma ei tea, tainas ei kerkinud ka nii nagu vaja, võibolla olin ise pisut kannatamatu ja ei oodanud piisavalt...
...Läksin siis poodi ja ostsin päevalille õli, sest kodus mul peale oliivõli muud polnud aga fritüürida selles õlis ei ole hea. Esmaspäeval hingasin sügavalt sisse ja proovisin uuesti.. Ja teine katse õnnestus suurepäraselt! Tainas kerkis metsikult ning pallid tulid õhulised ja pehmed, kuigi võtsin aluseks sellesama Alton Brown'i pärmitaina pontsikute retsepti. (Võtsin muidugi ka tarka nõu kuulda, et ma selle challenge'ga järgiks rohkem retsepti ning ei prooviks sellest kõrvale kalduda ja "parandusi" teha. Natuke siiski tegin, panin osa piima asemel Ayran't (petti))
Hea, et ma pontsikute tegemisele niisama lihtsalt alla ei andnud!
Retsept siis järgmine (väikeste mugandustega)
:
360 ml piima, toasooja (ma panin 100 ml piima ja ülenäänud osa hapupiima)
70 g võid, sulatatud, jahutatud
14 g kuivpärmi
70 ml sooja vett (35°- 41°C)
2 muna (L), kergelt klopitud
1 dl suhkrut (+ pontsikute kaunistuseks)
1,5 tl meresoola
1 tl riivitud muksaatpähklit
650 g sõelutud nisujahu (~11,2 dl aga parem on kui on võimalus kaaluda)
~0,5 L rapsiõli (mina kasutasin päevalille, aga igasugune maitsevaba õli sobib)
Soojendasin piima koos hapupiimaga pisut. (Näpusoojaks, piim tõmbab küll koos hapupiimaga veidi klimpi, aga sellest pole midagi). Sulatasin või, ning jätsin sellegi jahtuma. Kuivpärmi segasin käesooja veega pisemaks kausis kokku ja jätsin ta seisma umbes viieks minutiks (selle ajaga pärm lahustus ja segu pisut vahutas).
Valmistasin ette ühe suure kausi taina kergitamise jaoks, kuna tainas kerkib vähemalt kahekordseks, siis valisin kausi ikka piisavalt suure ning õlitasin selle.
Peale viie minuti möödumist segasin ühes teises suuremas kausis spaatli abil (võib kasutada ka puulusikat) kokku piimasegu munadega, siis lisasin sinna või, segasin kõik läbi ja veendusin, et segu oleks näpusoe, et ta pärmibakteritele liiga ei teeks. Lisasin pärmivahu, segasin kergelt ning lisasin suhkru, soola, muskaadi ja nisujahu ja segasin kuni kuiva jahu enam polnud. (Tainas peaks tulema selline pehme, et käsitsi sõtkumine tähendaks mõttetut möksimist... enne kerkimist jääb tainas küll selline ebaühtlane ja mitte nii elastne, sile ning siidine nagu tavaline saiatainas, aga ole mureta, kerkimine teeb kogu oma töö.) (Kui sul on KitchenAid, või midagi sellelaadset, siis vaata taina tegemist ingliskeelsest retseptist.) Kallutasin saadud taina õlitatud kaussi, katsin toidukilega ning tõstsin sooja kohta kerkima. Siinkohal peab olema kannatlik, tainas peab kerkima esialgsega võrreldes 2x suuremaks. Mul kulus seekord tund aega, aga võib kuluda ka oluliselt rohkem, oleneb ruumi soojusest, niiskusest jne.
(Ingliskeelne retsept läheb nüüd siin minu omast lahku, sest koolis õppisime, et pontsikuid tehes peaks laua ja töövahendid jahu kasutamise asemel hoopis õliseks tegema, et tainast töödelda kuna jahu tekitab fritüüri õli sisse eralduvaid söestuvaid jahuosakesi, aga neid me ju ei taha eks, sest see annaks meie pontsikutele ka halva meki. Ja niimoodi õliga toimetades ei tekkinud mul ka mingit probleemi.) Niisiis kallutasin kerkinud taina õlitatud tööpinnale. Mina rulli ei kasutanudki, sest tainas on nii hästi alluv ja pehme, et suurema vaevata sain ta umbes 1,2 cm paksuseks. Surusin 5 cm läbimõõduga rõnga abil ringid välja ning tõstsin nad suuremate vahedega õlitatud küpsetuspaberile (kekrimisruumi peab jätma). Katsin pontsikud toidukilega ning lasin neil kerkida umbes 30 minutit.
Katsin pliidi kõrval oleva tööpinna paberist köögirätikuga ja valasin ühte kaussi umbes dl jagu tavalist suhkrut pontsikute veeretamiseks.
Kuumutasin õli potis (185°C) (mul kraadiklaasi pole, testisin õli kuumust leivatükiga, kui see hakkas särisema, tähendab, on piisavalt kuum. Kui õli on jahedam, siis pontsikud imavad õli endasse, kui õli on liiga kuum siis pontsik küpseb pealt liiga kiiresti ning seest jääb tainas tooreks.)
Ettevaatlikult tõstsin ühe kaupa pontsikud õli sisse üksteise kõrvale umbes 6 tk (vali küpsetamiseks õige kogus vastavalt poti suurusele ja oma osavusele). Keerasin pontsiku vahukulbi abil ümber umbes 30 sekundi möödumisel ja küpsetasin ka teiselt poolt pruuniks (algretseptis oli küpsetusajaks 1 + 1 min). Valmis pontsikud tõstsin köögipaberile nõrguma. Kui kõik 6 potist väljas olid, veeterasin neid suhkru sees (jahtunult suhkur enam ei haaku nii hästi). Küpsetasin niimoodi kõik pontsikud valmis.
Moositäidis:
~400 g pohlamoosi
Püreestasin pohlamoosi enne pritskotti panemist, et marjatükid pritsimist ei segaks. Surusin tülli pontsikusse ning tõmbasin kergelt välja tagasi samal ajal pontsikut moosiga täites. Osa moosi tuli muidugi välja tagasi, aga sellest pole ka midagi, sest kui kõik pontsikud pritsitud said, kastsin moositäpi koha veelkord suhkru sisse ja nii ei pane see moos sealt kuhugi enam plehku.
..Samal päeval soojalt neid süües oli raske end taltsutada, isegi ilma moosita olid nad nii maitsvad..
