Rahulikke jõule ja rõõmsat aastavahetust kõigile kallitele!

Suuuur, suur, aitäääh kallile sõbrantsile, kes oli mul eile vapralt Päkapikukontoris abiks, ning meie nobedate näppude vahel valmisid kaunid piparkoogimehikesed (tervelt 34 tk ...ja kui päris aus olla, siis piiiika aega ei taha enam ühtegi küpsist kaunistada!! (kui ma just amazonist endale uusi vorme ei telli, siis oleks ju jälle põnev?!... :))).

May your holiday season be blessed with peace, love and great joy! 

Wish you a Marry Christmas 

and a Wonderful New Year!!!

XOXOXO

Mutlu yıllar!!!

...Ma arvan, et enam ma see aasta "tööd" ei tee, sest laupäevast algab meil puhkus soojal palmisaarel ning seal ei ole mul plaanis ise midagi kokata vaid lasen teistel end üllatada ja poputada... :)

Kohtumiseni uuel aastal!

xoxoxo

Jõulused Peedimuffinid

Täna Tartus. 7 kraadi külma ja paks, paks lumi maas. Ilus!

Eile käisime Sulliga pikal-pikal jalutuskäigul, ning siis oli vaid 3 kraadi külma, Sulli keksis rõõmust lumes, mis oli nii mõnus ja pehme nagu puuder, hea, et ta mul rihma otsas oli, muidu oleks vist lume alla võinud ära kaduda... Täna aga 7 kraadi tema jaoks on liiga külm, tõmbas küüru selga ja tahtis kohe tuppa tagasi. No mis siis ikka, tuleb toast akna tagant seda talveilu nautida.

Viimased kaks päeva on olnud elu nigu seiklusfilmis... Saime neljapäeval Riia lennujaamale kahetunnise hilinemisega maandutud, aga enam edasi mitte kuidagi - kõik lennud tühistati. Kuna me ei julenud järgmise päeva lendude peale ka lootma jääda, tahtsime Tallinna või Tartu AirBaltiku bussiga transfeeri ning hea oli, et tulema saime, järgmise hommiku väljalennud olid samamoodi tühistatud. Bussireis Riiast Tartu võttis aega 5 tundi aga vähemalt olime rõõmsalt ja õnnelikult päral. Ühel meie pereliikmel nii hästi sellel neljapäevasel lumetormiööl ei läinud, nimelt istusid terve ööpäeva Padaorus lumevangis, nende buss on vist siiani seal, inimesed aga evakueeriti sõjaväe roomikutega Viru-Nigulasse. Asjaosalise kommentaar: nagu filmis! :) Hea, et nad said säilitatud hea tuju vaatamata sellele, et rinnuni lumevangis istusid, ei süüa, sooja juua ega võimalust tualetti minna, pealegi seljas teatririided ja jalas kõrgete kontstega saapad... Aga lõpp hea - kõik hea! Oleme kõik turvaliselt soojas kodus.

Enne Eestisse lendu oli meil Istanbulis tüdrukute pidzaamaõhtu, terve päev shopingut, lõõgastus maniküüris ning lõpuks pikk ja huvitav vestlusring sõbrannadega kodusohval. Ma veel naljatades ütlesin, et meil on "Peediõhtu" - boršisupp, peedimuffinid ja hõõgvein, mis on ju ka üks nn "peet". Kõik oli väga maitsev igatahes! Kuna mina kostitasin oma sõbrannasid peedimuffinitega, siis siin ka retsept.

20 muffini jaoks:
5 dl nisujahu (sõelutud)
3 dl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl kaneeli
1 tl riivitud muskaati
1 tl nelgi pulbrit
0,5 tl kardemoni
1 tl vanillsuhkrut
0,5 tl soola
2 muna (L)
1,5 dl päevalilleõli
5 dl peedipüreed (1 kg toorest, koorimata peeti)
2 tl värskelt riivitud ingverist pressitud mahla
1 dl rosinaid
1 dl piimašokolaadi täppe

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema. Ja valmistasin ette muffinivormid.

Segasin ühes kausis kokku kõik kuivained.

Teises suures kausis segasin miksri aeglasel käigul omavahel kokku kõigepealt muna ja õli, siis lisasin sinna järgemööda peedipüree, ingverimahla ja kõige lõpuks jahusegu, mikserdasin vaid kuni kuiva jahu enam polnud. Lusika abil segasin tainasse rosinad ja šokolaaditükid. Täitsin vormid kolmveerand täis ja küpsetasin muffineid 30 minutit ja võibolla paar minutit pealegi, ilusaks pruuniks.

Peedipüree:
1 kg toorest peeti (koorimata, pestud)

Küpsetasin 200 C kraadises ahjus 30-60 min, (olenevalt peedi suurusest) pehmeks, lasin jahtuda. Koorisin peedid ning püreestastasin. Lihtsam oleks muidugi poest valmiskeedetud peedid osta või isegi keedetud,riivitud, on püreestamine ja kogu protsess kiirem, lihtsam.

Kastani Crostata

Tänaseks ei ole ka enam Istanbulis suviselt sooja ilma, öösel ladistas vihma ning päev on olnud nii pime ja udune ning vaevalt vaid 10 kraadi sooja, brrrrr! Vähemasti saame veidi aklimatiseeruda enne Eestisse tulekut. :) Nüüd aga küpsetiste juurde, mis päeva paremaks teevad! 

Daring Bakers november 2010 ülesanne oli teha itaaliapärane Crostata. Kuna ma enda tartiga õigel ajal valmis ei saanud, siis oli hea võimalus piiluda, mida teised head teinud olid ja mulle väga meeldis see idee teha kastani täidisega crostata, mida Catalina oma blogis esitleb.

Põhi:

150g nisujahu, sõelutud
75g tuhksuhkrut, sõelutud
0,25 tl soola
75g külma võid, väikesteks tükkideks lõigatud

2 munakollast
poole sidruni riivitud koor

Segasin kausis kokku kõik kuivained. Valasin jahusegu lauale, tegin keskele tühimiku ning panin sinna keskele võitükid, lahtiklopitud munakollased ja riivitud sidrunikoore. Hakkisin suure noa abil jahu külgedelt keskele tõstes tanast seni kuni enam kuiva jahu laual polnud. Vajutasin tainapuru peopesadega tainapalliks kokku ning panin kile sisse, surusin õhukesemaks kettaks ning asetasin külmkappi vähemalt 2 tunniks. Senikaua valmistasin täidise.

Täidis:
600g puhastatud kastaneid (koorelt, koorimata 1 kg)
250ml piima
250ml vahukoort
50g tuhksukrut
2 tl vanillsuhkrut
2 spl rummi
120g tumedat šokolaadi (70%), sulatatud

Turult ostetud kilole kastanitele tegin terava noa abil peale sisselõike ning panin koos külma veega potti ja keetsin neid umbes 10 minutit. Võtsin kuumast veest kahvli abil kastaneid välja ning koorisin nii kõva pealiskoore kui ka õhukese sisekoore (NB! Kuumalt on kastaneid lihtsam koorida, abiks võib võtta ka juurviljakoorimise noa.) See nokitsemine võttis päris kaua aega... ja mina tegin selle ettevalmistustöö juba eelmine õhtu ära. 

Kooritud kastanid panin koos piima ja vahukoorega keedupotti ning keetsin neid tasasel tulel vahetevahel segades umbes 45 minutit kuni vedelik oli peaaegu ära auranud. Lasin pisut jahtuda, segasin juurde tuhksuhkru ning vanillsuhkru, umbes pooled kastanitest tõstsin blenderkannu, lisasin rummi ja püreestasin. Samamoodi toimisin ka teise poole kastanitega, aga nendele lisasin sulatatud šokolaadi. (Üsna keeruline oli neid püreestada kuna vedelikku oli suhteliselt vähe ning lõpptulemuseks oli üsna paks pastataoline tainas aga sain spaatli abiga hakkama.)

Crostata kokkupanek ja küpsetamine:

Keerasin ahju 180 C kraadile soojenema ning võitasin sisse oma sakiliste äärtega madala pirukavormi (diameeter 30 cm).

Võtsin külmikust seisnud taina, rullisin õhukeseks ümmarguseks kettaks, veidi suuremaks kui minu tart'i vormi põhi, et tainas kataks ka vormi servad. Tõstsin taina vormi ning veendusin, et põhi ja kõik servad olid ühtlaselt tainaga kaetud, üleliigse eemaldasin või panin sinna kust jäi pisut puudu. Taina peale panin ühtlase kihina šokolaadi-kastanisegu, mille peale rummiga maitsestatud segu. Tõstsin ahju ning lasin 15 minutit küpseda, siis alandasin kuumust 160 C kraadini ning lasin veel 15 minutit küpseda kuni crostata servad olid ilusad hele-kuldsed. Võtsin koogi ahjust ning lasin sellel täielikult maha jahtuda enne vormist eemaldamist ja lahtilõikamist.

Jahtunud crostatale võib peale raputada tuhksuhrut või nagu mina tegin, sidruniglasuuri (sidrunimahl ja tuhksuhkur) ning karamellkastet.

Click for English recipe from Catalina Bakes.

Julia Child'i juustusuflee

Ma olen pisut oma Daring Kitchen ülesannetega maha jäänud, aga kindlasti tahtsini ikka katsetada nii kokkade kui ka kookide rubriigi retsepte ja täna ka mõlemad proovitud said. Juhuu! :)

Kõigepealt siis The Daring Cooks'de ülesanne - suflee. Ma ei ole varem kunagi sufleed teinud, et olin pisut ärevil seda tehes ja ahju piiludes aga lõpuks õnnestus kõik suurepäraselt. Mul oli kindel plaan proovida teha juustusufleed ja siin see nüüd on...

Suflee kahele:

1 spl riivitud parmesani

1 spl võid (+ natuke vormi määrimiseks)

1 spl jahu (väikse kuhjaga)

1 dl piima

2 muna (L), eraldatud

soola, pipart

1 dl riivjuustu,Gouda

Keerasin ahju 205 C kraadile soojenema ning valmistasin ette ramenkinvormid, võitasin siseküljed korralikult ning "vooderdasin" parmesanijuustuga.

Sulatasin pannil või, lisasin jahu ning kuumutasin mõne hetke (ära pruunista). Lisasin sooja piima ning segasin segu kuni see muutus paksuks. Võtsin tulelt, lisasin sellele soola ja pipra. Munad lõin lahti munakollane ja valge eraldi anumatesse. Munakollased lisasin ükshaaval jahusegusse segades. Lasin jahtuda näpusoojuseni. Samal ajal vahustasin munavalged tugevaks vahuks kuid mitte kuivaks vahuks. Lisasin munavahtu jaokaupa ettevaatlikult segades jahusegule. Lõpuks viimase segamisega lisasin ka riivitud juustu. Jagasin sufleesegu vormidesse ning tõstsin ahju küpsema. Keerasin ahju kohe ka madalamale kuumusele, 190 C kraadi. Lasin sufleel 25 minutit küpseda kuni suflee oli ilusalt kuldseks värvunud (esimesel 20 minutil ei tohi ahjuust avada!). Serveerida kohe!

Üks suflee otsustas topsist jooksu pista. :)

Täidetud kartul - Kumpir

Teisipäev = turupäev. Mida ma siis täna põnevat nägin ostsin? Midagi uut otseselt polnudki seekord, turukotti rändasid punased peedid, suured kartulid (+1 väike, Sulli jaoks), kastanid (koogi jaoks), kahte sorti juustu, mustad oliivid, kobartomatid (ja need lõhnasid nii nagu enda kasvuhoonest korjatud), sidrunid ja seekord mandariinide asemel supermagusad apelsinid ning hurmaa asemel mesimagusad pirnid. Üsna tavaline eks. :) Enam ei suudagi Istanbul mind väga üllatada!? Meie ilus suvine ilm üllatab aga mind küll, eriti teades, et Eestis juba krõbedad külmakraadid ning paks lumi maas, siis meil on päeval endiselt 22 kraadi sooja, päike ja soe tuul, saame veel kleidiväel õues käia.

Meie pere on täna pisut unine, sest ootasin oma teist poolt eile öösel Saksamaa lennult, see hilines 7 tundi lõpuks kokku, lumetorm, kuid hea, et ikka tulema said sealt, sest osad lennud olid juba tühistatud... Siis täna oli meil õhtuks ka laisa inimese söök. Vähemalt mulle tundus nii, et erilist pingutust see küll ei vajanud ning enamuse söögi valmimise ajast sai mugavalt teleka taga lösutada. :)

Kumpir on Istanbulis nn tänavatoit ning avastasin selle enda jaoks ühel varasügisesel päeval kui nautisime seda sõbrannaga peale koolitundi ja shoppingut Bosphoruse ääres pargipingil istudes. Sinna sisse käisid igasugused erinevad asjad (kartulisalat, praevorst, mais, oliivid, marineeritud asjad, kastmed ja midagi oli veel, aga enam ei mäleta) ning ma pidin ikka väga suured silmad tegema kui nägin, palju kraami sinna kartuli sisse mahub - lausa uskumatu! Meil oli see tookord hilisemaks lõunasöögiks, ning mu kõht püsis päeva lõpuni täis, et õhtusöögi jätsingi vahele, ja ma ei söönud isegi tervet seda portsu ära, seda oli lihtsalt liiga palju, umbes poole jaksasin süüa... ja kui mul õigesti meeles on, siis maksis see ainult 6 liiri. Mina panin täna oma kartulitele täiteks seda, mis meile meelepärane ja mida meil kodus leidus ning teenisin kiitusegi välja ning arvati, et seda võiks teinegi kord veel teha! Tore, mulle ka meeldis!

Vaja läks:
2 suurt kartulit
2 spl võid
soola

Täidiseks:

jupp suitsuvorsti

marineeritud kurki

väiksem tomat

riivitud juustu

Kastme jaoks:
~1,5 dl maitsestamata jogurtit (hapukoort)
värske kurk
2 küüslaugu küünt
värsket tilli
soola, pipart maitse järgi

Hoolikalt puhtaks pestud kartulid panin 200 kraadisesse ahju tunniks ajaks küpsema. Küpsetusaeg sõltub muidugi kartulist, aga kahvel peaks kartulisse kergelt sisse minema, siis on teada, et kartul on valmis. Lisaks võib kartuli ka fooliumisse mähkida, siis püsib niiskus paremini kartulis. Mina küpsetasin seekord ilma fooliumita ning sai ka väga hea, pärast veel Wikipediast lugesin, et võibki ilma ka küpsetada, et siis saab krõbeda koore, sest koore võib ju ka ära süüa kui kõht veel tühjaks peaks jääma... :)

Käisin vahepeal kartulit vaatamas, väliselt ei olnud midagi aru saada, tunni möödudes otsustasin kartulit kahvliga torkida ja tundus küll piisavalt pehme, et keerasin ahju välja.

Vahepeal valmistasin ka täidise ja kastme. Kastme jaoks hakkisin kurgi, küüslaugu ja tilli peeneks ning segasin jogurtiga kokku, maitsestasin kergelt soola ja pipraga.

Täidise komponendid hakkisin ka suupärasteks tükkideks ning panin suitsuvorsti tükid juba praepannile valmis.

Valmis kartulil lasin pisut jahtuda, et ma saaks temast kinni võtta, tegin peale pika sisselõike, kuid mitte põhjani välja ning surusin kartulit otstest kokkupoole, et sisselõige avanes. Sisselõikesse panin võid ja soola ning hakkisin/segasin tömbi otsaga noa abil kartuli või ja soolaga segamini, et kartuli sisse tekkis puder. Vorstiga panni asetasin tulele ja kuumutasin pisut. Täitsin kartuli kuumade vorstitükkide, hakitud marineeritud kurgi ja tomatiga. Jagasin kastme kartulite vahel ära ning kõige peale riputasin riivjuustu.

Serveerida kohe! Head isu!

...otsa sai, pisut jätsin ka Sullile ;)

Peakoka kanasalat

Saime sõpradega Eestis üle pika aja jälle kokku ning tüdrukud valmistasid ette kerge õhtusöögi, mille pearoaks oligi seesama Peakoka salat Mac BBQ moodi. Mulle jubedalt meeldis see idee, et hakkisime salati jaoks kõik komponendid valmis ja panime need eraldi kausikestesse, et siis igaüks sai endale ise meelepärase salati kokku tõsta.

Vaja läks:
jääsalat või hiinakapsas
tomat
kurk
punane paprika
sibul (soovitavalt punane)
keedetud muna (1 inimese kohta)
küpsetatud kanafilee tükid (järelejäänud ahjukana sobib ka)
kana või kalkuni sink
riivjuust
majoneesikaste (Felix Caesar salatikaste)
soola, pipart, oliive (maitse järgi)

Hakkisime kõik salatiks sobiva suurustega tükkideks.
...Nüüd vaja vaid tõsta kõike natuke endale taldrikule, lisada salatikastet, soola ja pipart ning head isu!

Salat oli väga maitsev ning mandariinidega aurav hõõgvein maitses samuti hästi! :)