Maasika-jogurtijäätis

Kindlasti on paljudel külmikusse praegusteks külmadeks ja vitamiinivaesteks talvekuudeks hulgaliselt marju ja hoidiseid varutud. Täna arvasin, et on paras aeg maasikavaru hakata vähendama. Meil on külmikus päris mitu topsikut maasika toormoosi, võtsin ühe neist ja valmistasin vitamiinidest pakatava värskendava jäise maiuse.

300 ml maasika toormoosi (külmutatud)
150 ml maitsestamata jogurtit
3 spl mett
3 tl suhkrut
poole sidruni mahl

Kuhjasin kõik blenderkannu ja lasin kõigel kenasti seguneda. Valasin jäise massi madalapõhjalisse säilituskarpi ja lasin sügavkülmas seista vähemalt 3 tundi.

Värske salati omletirull

Laupäev, üksi kodus... venitasin hommikusöögiga kuni sellest sai isegi võiks öelda lõunasöök. Igatsesin midagi sooja ja kindlasti munast valmistatut. Piilusin külmikusse ning need asjad ma siis sealt leidsingi...

2 muna

2 spl hapukoort

soola

pool paprikat

jupike värsket kurki

tükike meelepärast juustu

Lõin munad kaussi lahti ning kloppisin kahvliga munakollased ja valged omavahel segamini. Pigistasin sortsu hapukoort otsa ja maitsestasin soolaga ja segasin kõik ühtlaseks. Valasin muna kuumale pannile ja jätsin kaane alla küpsema. Hakkisin kiiresti kurgijupi ja veidi paprikat. Tükeldasin juustu ja just siis oligi paras hetk omlett ümber pöörata. Raputasin peale hakitud köögiviljad ja juustu, keerasin omleti rulli, peale veel asetasin juustuviilakad ja jätsin veel kaane alla seisma, et juust saaks mõnusalt sulada.

Kohvimaitselised kama-kreekapähkli Cookies

Mind valdas täna rahutus, umbes nagu Taavit Hannukurus, kui ta otsustas minna ümbrusest sauna otsima ...ma loodan, et minu rahutusest sünnib täna midagi sama head kui see suurepärane saunaõhtu Lapimaal. Üldiselt mulle meeldib oma õhtuid sisustada erinevates kokkamisblogides kolades. See annab mulle palju inspiratsiooni ja indu alati midagi sellist proovida, mida ma senini ei ole katsetanud.
Praktikal olen korduvalt teinud Šokolaadi Cookies'd, seda aga spetsiaalsest küpsisesegust. Kodus ma tahan ikka alati võimalikult naturaalseid asju kasutada, siit siis minu variant Cookie'st lisades tavapärastele retseptidele veits "kiiksu".

2 dl mett
125 g võid
2 muna
2,5 dl nisujahu
100 g tumedat šokolaadi
100 g hakitud kreeka pähkleid
2 spl kakaod
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl kamajahu
7 g jahvatatud kohvi

Vahustasin toasooja või meega kohevaks vahuks, lisasin sinna ükshaaval munad. Teise kaussi sõelusin jahu, kuhu sisse segasin küpsetuspulbri, kakao, hakitud šokolaadi ja pähklid. Vahetasin miksril vahustusotsikud tainasegajate vastu ning segasin võile juurde jahusegu. Tekkinud tainast tõstsin supilusikaga ahjuplaadile suurte vahedega kuhjakesed ning küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 18 minutit. Suured vahed sest ahjusoojus vormib ilusad suured ümmargused küpsised, mis ei jää kuhjadena nagu kaerahelbe küpsised näiteks.

Tulemus on teralise tekstuuriga küpsised - ühelt poolt tänu kamajahule, teisalt jahvatatud kohvile. Kes nii teralist tekstuuri ei armasta võib jahvatatud naturaalse kohvi asemel kasutada lahustuvat kohvipulbrit.

Pähkli trühvel

Täna tegin koolis trühvleid, panen juhised siia ka kirja enne kui retsept meelest läheb.

50 g tumedat šokolaadi
Täidis:
100 vahukoort
150 g tumedat šokolaadi
10 g brändit
50 g röstitud hakitud pähkleid

Kõigepealt tegin täidise. Selleks kuumutasin vahukoore keemiseni, tõstsin kausi tulelt, lisasin juurde šokolaadi tükid ning segasin hoolikalt kuni šokolaad kõik ära sulas. Jahutasin segu veits, lisasin brändi ja asetasin täidise külma, vahepeal seda piilumas ja segamas käies. (Koolis oli kasutusel šokolaadi laastud ja mittenaturaalne vahukoor, kuid usun, et tavalistest poest saadavatest materjalidest tuleb ka samamoodi hea tulemus.)

Seni kui täidis jahtus ja hangus oli aega ette valmistada šokolaadi korvikesed. Sulatasin vesivannil tumeda šokolaadi ning väikese pintsli abil määrisin paberist kommivormid šokolaadiga seest kokku. Tegin neid umbes 25 tk, kui kõik said määritud, katsin kõik uue õhukese šokolaadi kihiga. Niimoodi tegin veel ka kolmas kord. Asetasin korvikesed väheseks ajaks külma hanguma, et paberit oleks kergem eemaldada.

Kui olin saanud kõik korvikesed paberi seest välja arutud, panin täidise pritskotti ning pritsisin vormid kenasti täis. Täidise alla peitsin veel ka pisut hakitud pähkleid. Pähkleid raputasin veel ka kommide peale. Kaunis!

Nii lihtne see oligi. Head meisterdamist!

Jalapeno-maisi-juustumuffinid

Kuna olen täna kodus haige, siis otsustasingi ammuse plaani teoks teha - vürtsikad muffinid jalapenoga. Raviomadusi ilmselt neil pole, aga vürtsikus teeb vähemalt maiustajal seest soojaks ja kinnise nina vastu on ka veits abi.

Vaja läheb:
2,5 dl jahu
2,5 dl maisijahu
2 spl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
maitseks riivitud muskaatpähklit
2 dl hapukoort
3 spl õli
1 muna
1 värske jalapeno kaun

100 g Cheddar juustu

340 g maisikonserv

Algatuseks hakkisin jalapeno ja riivisin juustu. Siis keerasin ahju 200 kraadile soojenema.

Ühes kausis segasin kokku kõik taina kuivained, teises hapukoore, õli ja muna ning ühendasin segud omavahel. Lisasin eelnevalt peeneks hakitud jalapeno, riivitud juustu ja maisikonservi koos vedelikuga (Salvesti konservis on vähe vedelikku). Tõstsin lusika abil ettevalmistatud muffinivormidesse ning küpsetasin ahjus 15-18 minutit. Minul tuli 29 muffinit

Muffineid on nii lihtne valmistada, erinevaid võimalusi on nii palju ja mis kõige parem, nad on ka väga maitsvad.

Aastavahetus Lapimaal - Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi

Põhjus, miks ma tükk aega ei ole oma blogi uuendanud, on aastavahetuse raames toimunud ilmatuma vahva ja ootusi ületav suusamatk Lapimaa kaunis looduses. Kirjutan siia ka toimunust paar märksõna, et teisedki matkahuvilised saaksid julgust juurde, et selline tore retk ette võtta.

Esialgu läks kõik libedalt - laevaga üle lahe Soome ja mikrobussiga matka alguspunkti Hettas. Meil oli kaks tublit autojuhti, kes kordamööda läbi tuisu kihutasid. Kohale jõudsime peale 14 tundi väldanud järjepidevat sõitu, kuhu mahtusid loomulikult ka pisikesed pausid jalgade sirutamiseks. Peale pikka sõitu oli tunne üsna unine ja väsinud ning Lapimaa külm näpistas põski ja varbaid päris teravalt. Ohkasin juba pisut murelikult, et kuidas ma küll selle matka vastu pean - 4 päeva suuskadel, seljas suur seljakott koos kõige tarvilikuga nendeks päevadeks, kokku üle 60 kilomeetri ja eemal kõigist mugavustest (sh elekter).

Enne teele asumist tegime veel õues priimusel kuuma teed termoste täiteks ja hampsasime saiakest, et esimene pikk päev vastu pidada. Teekond algas Hettast kui olime suusaklambrid parajaks timminud ja omale sobilikud suusakepid välja valinud. Ilmaga meil üldiselt vedas kogu matka vältel, külmakraade oli 18-24, Eestis olla isegi külmem olnud samal ajal.

Esimese matkapäeva märksõnad on külm, pimedus, tuisk, mägi, mägi, mägi ja siis veel pisut mäge, lõpuks õnneks ka pikk laskumine esimesse metsamajja Sioskurus. Esimene päev oli kõige raskem, keha ei olnud veel harjunud külmaga, psühholoogiliselt karastav pikk ja väga raske tõus lumetuisus läbi pilka pimeduse. Vahepeal oli tõesti hetk kui enam ei jaksand, nutt tahtis peale tulla sest tagasiteed enam polnud ja mäkke tõus tundus lõputu. Jäime esimestest pikalt maha kuid lõpuks suutsin ikka vapralt lõpuni vastu pidada.

Teise päeva märksõna oli udu ja saun. Peale esimest järsku tõusu jõudsime mäekurusse, kus oli nii paks udu, et maal ja taeval ei olnud vahet, tunne oli nagu piima sees - iseenesest sama mis öösel kui kõik on pime, siin siis vastupidi, kõik on valge, ei ühtegi varju, vaevu oli näha vaid grupi esimeste sisse sõidetud suusajälgi. Raske on seda kirjeldada. Teises ööbimiskohas Hannukurus leidsime suure sauna järve kaldal - otsustasime sellist suurepärast võimalust kasutada - kütsime sauna kuumaks, tõime järve veeaugust kelguga vett ja mis kõige parem, leilide vahepeal karastasime end Lapimaa sügavas lumehanges.

Kolmas päev algas ekslemisega. Kuna õiget matkarada me ei suutnud esialgu leida, siis otsustasime minna gepsu abil, see aga juhatas meid rajale, kus tuli võtta mägi peaaegu püstloodis kaljuseinast üles. Üleval oli vaade aga hingemattev ja seda ekslemist väärt - paksu lume all lookas puud, põõsad mägede külgedel ja orgudes pehme päikesevalguse käes. Päikest ei näinud me kordagi, nägime ainult punakat tõusu- ja loojangukuma. Päevad olid üldse väga lühikesed, mööda oli saanud just polaaröö ning enamus aega matkasimegi pealampide valgusvihus. Kolmanda päeva õhtu oli eriline - vanaasta õhtusöök Nammalakurus - verivorstid peekoniga, pohlamoos, marineeritud silmud, tosca kook, piparkoogid ja tilgake maasikalikööri selle kõige krooniks. See viimane ei ole kunagi nii hästi maitsenud kui siis.

Viimane matkapäev oli kõige lihtsam, nimetasime seda lausa lebopäevaks. Tõus oli lühike, rada ei kaotanud me kordagi ning enamus matka oli tasasel maastikul. Raskemaks tegi see, et olime eelmistest päevadest juba väsinud ning ka külmakraade oli pisut rohkem. Matka lõppsihtkohas Pallase kohvikus võtsime soojendavad joogid, mõned ka igatsetud õlle ning meenutasime matka eredamaid hetki - kõige enam jäi meelde esimese päeva raske pikk tõus läbi lumetuisu ja saun, isegi mõtlesime, et miks mitte järgmine aasta jälle sama korrata. Võimas! Saimegi hakkama!

Kuna tegemist on ikkagi kokkamise blogiga, siis lühidalt ka matkamenüüst. Üllatavalt hea oli tatrahelbepuder lihakonserviga segatuna, teine üllataja oli pasta räimed tomatikastmes konserviga. Lõunapausiks oli meil tavaliselt müslibatoon, küpsis, halvaa või kommid. Üle pika aja sai söödud kukesuppi. Ja loomulikult palju kuuma teed, mis oli tehtud sulatatud lumest.

Peale sellist reisi on hea mõista ikka kui lihtne ja mugav igapäevane elu tegelikult on.

Siin väike kokkuvõte ka korraldajate poolt. Sealt leiab ka põnevaid seiklusi tulevikuks.

Suured tänud korraldajatele ja ka kogu grupile toreda aastavahetuse eest!