Troopiline Metsanotsu

See lugu algas pühapäeval Eestis, kaugel eemal linnamürast - keset metsasid ja lõputuid soid, kus sain oma kallite kodustega meeldivalt aega veeta. Mind kui nn paberitega kokka, kuigi seda ma ju ei ole, veel, pandi proovile, et ma valmistaks midagi hõrku olemasolevatest koostisosadest. Naljatasime, et roa nimi on a la carte Mida Iganes või  Troopiline Metsanotsu Türgi moodi. Türgist muidugi on asi kaugel, kuna siin ei pakuta isegi kodusea liha, metssealihast siis rääkimata. Ilmselt ei ole neil siin ka selliseid asju nagu hapukapsad ning sellist tumedat õlu nagu meil Eestis tehakse, ei ole ma ka veel Türgist suutnud leida.
Kuna ma olin äärmiselt loominguline seda rooga valmistades, siis ärge pange mulle pahaks kui koostisosad ning valmistamisjuhised ei ole just kõige täpsemalt kirja pandud.

Et siis umbes midagi sellist:
tükk metssea liha (u 500 g)
sorts oliivõli praadimiseks
2 väiksemat sibulat
hapukapsa vedelikku
Puls tumedat Märzeni õlu
1 spl mett
peotäis rosinaid
6 kuivatatud ploomi
maitsestamiseks meelepäraseid/olemasolevaid maitseaineid (basiilik, pune, oregano, sool, pipar ...)

Lõikasime kõigepealt lihatüki viiludeks (1-2 cm paksusteks), ajasime puuküttega pliidil kõrgete servadega malmist ahjupoti sortsu õliga kuumaks. Praadisin liha mõlemalt poolt pruuniks ning alles siis asusin seda kõike sinna potti lisama, mida eelpool loetlesin. Loodan, et kõik sai ikka kirja, sest kohe ma märkmeid ei teinud. Koorisin sibulad ning lõikasin need neljaks, sättisin nad lihatükkide alla, et ka need saaks pruunistuda ning oma karamellist maitset pajale lisada. Seejärel valasin kõrvalpotist, kus podisesid hapukapsad, sortsu hapukapsa vedelikku lihale (kui seda pole käepärast sobib ka mõni muu hapukam mahl vms). Lisasin ka tumedat õlu, kuid just nii palju, et liha sinna päris ära ei upuks. Maitsestasin liha ja leeme loetletud maitseainetega. Segasin, maitsesin ning tundus, et magusamat mekki oleks juurde tarvis. Lisasin patta supilusikatäie mett, peotäis rosinaid ning umbes 6 kuivatatud ploomi. Jätsin kaane alla nõrgemale kuumusele vaikselt hauduma. Lõpliku valmimiseni peaks kuluma umbes tund kuni poolteist, kuid meie pugesime tuttu, et varastel hommikutundidel oleks valmis liha veel soojalt pliidiselrvalt võtta, et see koos leemega purki pista ja reisikohvritesse pakkida.

Jõudsimegi õnnelikult oma pagasiga Istanbuli ning eile oli see ootusärev õhtu, kui Metsanotsu praad sai gaasipliidil üles soojendatud. Enam ma lihale midagi ei lisanud, tegin vaid kiirelt juurde kurgi-tomati-sibula-hapukooresalati.

Kui minu Parem Pool lauast tõusis ning tänas õhtusöögi eest, tuli ka kõrvust tõstev kiitus - Parim! :)

Mahlased porgandi-lihapallid

Ühel nädalavahetusel käisime Istanbuli IKEAs sisseoste tegemas ning ostsime lisaks kõigele muule ka lihapalle, sest minu mäletamist mööda olid need väga maitsvad just ahjus ülessoendatuna. Kuna peale suurt shoppamist olime nii väsinud ja ei jaksanud ise süüa teha ja selle tegemist oodatada, siis sobisidki väga kenasti need IKEA lihapallid - ahju, veidi kannatust ja valmis nad saidgi. Jah, ma ei olnud neid ammu söönud, küll olin aga korduvalt ise vahepeal lihapalle teinud ning need on ikka palju rohkem mulle mokkamööda...

12 suure lihapalli jaoks:
270 g veise hakkliha
1 suur porgand
1 värske tsillikaun
6 spl vahukoort
maitsestamiseks (0,5 tl) soola, lahkelt basiilikut, SantaMaria Forest Blend maitseainesegu
praadimiseks natuke õli

Hakkisin tsillipipra, koorisin ja riivisin porgandi ning segasin kõik koostisosad kokku. Veeretasin peopesasuurused pallid ning vajutasin lapikuks, et paremini pruunistada saaks, panni kuumusega saavutab lihapall jälle ilusa ümmarguse kuju. Praadisin pallid vähese õliga pannil mõlemalt poolt kenasti pruuniks, asetasin küpsetuspaberiga ettevalmistatud plaadile ning pistsin 200 kraadisesse ahju küpsema umbes 20 minutiks.

Serveerisin värske salati ja tomatikastmega - lihtne, naturaalne, mahlane, maitsev!

Peaaegu Raffaello

Viimases trühvlitunnis tegin kahte erinevat trühvlit korraga, et saaksin kaks tundi ühes tehtud ja ma ainuüksi selle tunni pärast enam Eestisse ei peaks lendama.
Minu lemmik siin siis kõigepealt - juba koostisosi lugedes tundus mulle, et tulemuseks on Raffaello sarnased kommid - mandel, valge šokolaad ja kookos - superhea maitsekooslus, mida täiendab veel kommidesse lisatud brändi.

kommimassi jaoks:
50 g röstitud mandlilaastu
20 g maitsestamata toorjuustu
80 g valget šokolaadi
15 g puudersuhkrut
10 g brändit

kommi sisse peitmiseks kooritud mandel (u 25 tk)
katteks  kookoshelbeid (u 40 g)

Kaalusin ühte kaussi toasooja toorjuustu, millele kaalusin hulka puudersuhkru ning segasin siis hoolikalt, lisasin segule juurde veel ka röstitud mandlilaastud ning jätsin kausi seniks kõrvale kuni sulatasin vesivannil šokolaadi. Kui šokolaad oli täielikult sulanud ühendasin segud omavahel ning kõige lõpuks valasin hulka ka kübeke brändit. Koolimaja oli sel päeva külm, sest õues paukus kõva pakane ning kommimass hakkas kiirelt hanguma ning ei pidanudki kaua ootama kui sain kaaluda 10 tükid, mille keskele pistsin kooritud mandli ning veeretasin küpsetuspaberi peal kenasti ümmarguseks palliks. Veeretasin komme ka kookoshelvestes ning sättisin kommipaberisse ning tõstsin külmkappi hanguma.

Kuna mul oli mandlilaast juba eelnevalt röstitud ning klassiruum külma võitu, said mu trühvlid üllatavalt kiiresti valmis. Iseenesest võib mandlit röstida nii kuival praepannil kui -ahjus. Ja kui mandleid on vaja siiski kergelt pruunistada, siis enne kommi sisse panekut peavad nad olema täiesti maha jahutatud.

Koorene seene-ahjupasta

Mulle nii meeletult maitseb pasta, ma võiksin pea iga päev seda süüa kuna lisandite valik ja erinevaid valmistamise võimalusi on lõputult ning maitsev roog valmib imelihtsalt ja kiirelt. 

Pasta neljale:
pool pakki Linguine (250g)
sorts õli keeduvee jaoks
soola
karp sampinjone
sibul
sorts õli praadimiseks
4 spl sulatatud juustu (võileivamääre)
2 spl vahukoort
2 spl rohelist pestot
maitsestamiseks soola, pipart, basiilikut
2 spl magusat Chillikastet
100 g riivitud juustu


Keetsin pastat vastavalt pakendi juhisele, kuid paar minutit vähem kuna ahjus on küllalt aega järelvalmimiseks. Keeduveele lisasin soola ja õli. Tükeldasin sibula ning pradisin pannil vähese õliga, tõstsin sinna juurde viilutatud sampinjonid ning kuumutasin kergelt läbi. 
Kurnasin pasta ning lisasin samasse keedupotti kõik ülejäänud koostisosad peale riivjuustu ja chillikastme. Segasin kõik hoolega segamini. Kummutasin pasta ahjuvormi, silusin lusikaga pealt siledaks ning lisasin veidi vürtsi chillikastmekihiga. Kõige peale riputasin riivjuustu ning tõstsin 180 kraadisesse ahju küpsema. Ahjupasta sai valmis kui juust saavutas kena kuldpruuni tooni.

Türgi kohv - esimene katsetus

Nii, üle nädala aja olen juba Türgis elanud ja polegi veel ise seda "päris" Türgi kohvi teinud, see viga sai nüüd parandatud. Teise vajakajäämise (Grand Bazaari külastus) loodan parandada homme.

80 ml vett (väikese kohvitassi jagu)
1 tl (kuhjaga) kohvipulbrit
1 tl suhkrut

Talitasin kohvipurgil oleva õpetuse järgi - võtsin väikese keedukastruli (kohvikruusi suuruse), valasin sinna ettenähtud vee, segasin hulka kohvipulbri. (Retseptis oli ette nähtud ka 1 tl suhkrut tassi kohta, kuid kuna ma suhkrut ei armasta kohvi sees, siis jätsin selle panemata.) Tõstsin kastruli tasasele tulele ning segasin (segada tuleb ka, et suhkur ilusti ära sulaks kui seda lisada) ning kuumutasin kuni vahu tekkimiseni, võtsin tulelt, valasin pool kogusest pisikesse kohvitassi, kastruli aga tõstsin uuesti tulele ning kuumutasin peaaegu keemiseni ning valasin siis ülejäänud kohvi tassi lisaks. Peaks ütlema, et väga maitsev kohvi sai, ma muidugi ei tea, kas tegin kõike päris õigesti. Võibolla oleksin pidanud rohkem kuumutama esimene kord, aga eks ma õpin.

Kohvi ei tohi peale serveerimist (enne joomist) enam segada kuna siis tõuseb peenike kohvipuru üles, ning kohvi maitseb jahune, selle pärast ilmselt lisatakse suhkur juba kohvikeetmise ajal. Üldiselt aga väga maitsekas ja aromaatne kohvielamus.

Kohvipaksu pealt proovin ennustada kaa nagu mulle kohalikud õpetasid. Küsimus pidi olema konkreetne, millele saab konkreetselt vastata - küsimuse ja saadud vastuse jätan aga praegu enda teada.. :)

Apelsinisorbee

Täna on siis tõeliselt esimest korda tunne, et olen end sisse seadnud soojematele laiuskraadidele kui Eesti :)

..Hommikul äratasid mind eredad päikesekiired magamistoa aknast sisse hiilides. Terve hommikupooliku sain nautida kevadiselt sooja ilma rõdul koos tassi kuuma kohviga. Esimese sooja ilma tähistuseks tundsin lõuna ajal vajadust end kostitada päikeseküllase mahlajäätisega, mis juba mõned päevad on kannatamatult külmikus oma järge oodanud.

1,5 dl vett
1 dl suhkrut
5 dl värskelt pressitud apelsinimahla

Kuumutasin vee keemiseni, lisasin suhkru ning kuumutasin seni kuni suhkur oli ära sulanud ja siirup tõusis uuesti keema. Jätsin jahtuma seni kui apelsinidest mahla pressisin. (Siirup tuleks jahutada toatemperatuurile.) Pressisin umbes 10 apelsinist mahlapressiga mahla välja. Valasin saadud mahla koos sinna sisse sattunud viljalihatükkidega säilituskarpi ning pistsin seni külma kuni siirup veel jahtus.

Jahtunud siirupi valasin mahlale peale, ning segasin hoolikalt läbi. Asetasin veel külma, umbes tunniks, siis käisin seda kahvliga häirimas, et ei tekiks liiga tugevat jäist tükki. Segasin uuesti iga 30 minuti tagant kuni mahl oli täiesti ära külmunud. (Noh, see oli nagu ideaalvariant, mina aga seekord hakkasin mahlajäätist alles vastu ööd valmistama ning hommikuks oli muidugi kõik ära külmunud üheks kõvaks tükiks. Aga sellest ei olnud hullu midagi, pistsin säilituskarbi korra kuuma vee sisse, et ma sealt sorbee kergemini kätte saaks ning kummutasin kogu mahlajäätüki lõikelauale ning nn hakkisin noaga läbi ja panin karpi tagasi. Iseenesest võiks veel ka saumiksriga peenestada, saaks peenema tekstuuriga sorbee kuid kuna ma kohe serveerima ei hakanud, ei tahtnud ma segu liialt üles sulatada.)

Tõeliselt värskendav magustoit, mida võib serveerida kas vahukoore- või kohupiimakreemiga ja ka hoopis ilma lisandita on seda väga mõnus limpsida. Täna serveerisin seda endale hoopis paksemat sorti jogurtiga kuna ainuüksi enda jaoks ei hakanud ma vahukoore-natukest vahustama ning just selline, kerge magustoit, minu päikeselisse päeva ideaalselt sobiski.