Prantsuse õunakook

Turult saan ikka tavaliselt suure õhinaga endale igast asju kokku kuhjatud, mida me hiljem ära ei jaksa süüa... Härra oli ka peaaegu nädal kodunt ära ja nii mu õunad plekid külge saidki. Kes mind teab, siis naljalt ma sööki prügikasti ei viska, said siis seegikord need õnnetud õunakesed hoopis õnnelikuma uue elu peale - Prantsuse õunakoogiks. Minu kook tuli ainult selle vahega, et mul ei olnud enam raasugi vanilli ja ma keeldun ostma Istanbulist vanilliinsuhkrut, sest muud kvaliteetsemat kraami ma siin müügil pole näinud ja olen Eestist vanillsuhkru kaasa toonud. Tegelikult päris vanillikaunasid oli mul ka, aga see tuli meelde alles siis kui kook juba ahjus. No ma ei usu, et mu kook sellepärast ka kehvem sai, rumm ja jäätis kompenseerib kogu puudujäägi. :)

23 cm Ø Prantsuse õunakoogiks:

4 suurt õuna (võivad olla erinevat sorti, hea kui mõned hapumad)

115 g võid, sulatatud, jahutatud

110 g nisujahu

0,75 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl meresoola

2 muna (L), toatemperatuuril
150 g suhkrut

0,5 tl vanilli ekstrakti

3 spl tumedat rummi

Koorisin ja tükeldasin õunad. Sulatasin või ja jätsin jahtuma.

Keerasin ahju 180 C kraadile soojenema ning valmistasin ette küpsetusvormi paberiga ja määrisin võiga.

Ühte kaussi sõelusin jahu ning segasin selle küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis vahustasin munad pehmeks vahuks, lisasin suhkru ning vahustasin tugevamaks vahuks. Lisasin munavahule rummi (ja kui oleks olnud siis ka vanilli), vahustasin veel. Lisasin poole jahusegust ja sulavõist, mikserdasin kergelt. Lisasin ülejäänud jahu ja või ja mikserdasin taina ühtlaseks. Segasin lusika abil tainasse õunatükid ning valasin selle ettevalmistatud vormi. Küpsetasin 50-60 minutit kuiva tikuproovini (pidin küpsemise lõpus koogi fooliumiga katma, et see pealt liialt ei pruunistuks ja mul sai kook valmis 45 minutiga). 

Lasin koogil 10 minutit jahtuda enne kui vormist eemaldasin. Serveerisin jäätisega. Täielikult mahajahtununa on see kook kõige parem!

Kook säilib pehme ja mahlasena 3 päeva, kui seda suletavas koogikarbis hoida või kummuli kausi all.

Praekartuliroog munaga

Mõtlesin just, et polegi midagi uut ja põnevat Istanbuli elu kohta kirjutada, aga on natuke küll.. Käisime neljapäeva õhtul kinos Kariibi mere piraatide uut osa vaatamas, see minus väga mingeid emotsioone ei tekitanud. Ja peale seda ühes mozzarella-baaris Obika (vist kirjutati umbes nii, o'l ja a'l oli katus ka peal), kus serveeritakse maailmaparimat mozzarellat, mida ma iial söönud olen ja hulgaliselt erinevaid parmasinke, salaamisid, mis on tehtud peamiselt sealihast. Mmmm! Siit üks kentsakas tähelepanek - Türgi kui islamimaa, kus usu kohaselt sealiha ei sööda, aga imekombel on see noobel mozzarella-bar alati paksult rahvast täis, et raske on kohta leida, noh loomulikult pakutakse seal igasuguseid muid itaaliapäraseid sööke ka, aga ikkagi. Tellisime nn snäkitaldrikud erinevate lihalõikude ja salaamiga, kirsstomati-rukkolasalati ning kahte erinevat sorti mozzarellaga, buffalo ja suitsutatud ja magussöögiks valisin ananassi carpaccio jäätisepalliga. Oehh küll oli mõnus ja maitsev õhtu, kui üle hulga aja sai sealiha söödud ja seda tõeliselt nauditud... Selle peale tellisin oma kallilt Härralt, et ta Saksamaalt mulle parma sinki tooks! :)

.. Ja õnneks varsti saab jälle häid koduseid sööke Peipsiveerel, sest mehed otsustasid kalale minna. Tegin täna algust maaköögiga, pisikeseks meeldetuletuseks lihtsa kartuliroa näol.

Panniroog kolmele sööjale:

8 väiksemat kartulit 

õli praadimiseks

lahke peotäis värskeid herneid

1 sibul

3 muna

meresoola ja pipart

maitserohelist

Serveerimiseks: tilli-hapukoorekastet

Koorisin ja tükeldasin värsked kartulid ning segasin pannil sortsu õliga kokku. Raputasin ka soola peale ning alustasin praadimist vahetevahel segades. Seniakaua puhastasin herned ja hakkisin sibula, segasin need kartulite hulka, lasin kaane all tasasemal tulel kartulil peaaegu pehmeks saada. Lõpuks lõin kartuliroa peale 3 muna, maitsestasin muna soola ja pipraga ning lasin kaane all munavalgel hüübida. Mulle meeldib kui kollane jääb vedelaks. Raputasin hakitud peterselli peale.

Serveerida kuumalt külma koorekastmega.

Küüslaugused soolaoad

...nii kui on ilusad ilmad, ei püsi mina toas ja ei leia kuidagi aega oma blogi uuendamiseks?! Teisipäeval turul käies oli Aasia pool 29 soojakraadi, ilus päike.. ja meie, isegi jõudsime juba veidi vinguda palavuse üle, jube, kunagi ei ole rahul, eks.. sõitsin pealelõunat koju, tagasi üle silla Euroopa poolele, ja soojakraadid sadasid nigu kolinal alla, uskumatult järsku - kõigest 15 kraadile ja Mustalt merelt tungis peale paks udu ja tuul keerutas seda niisket ja karget mereõhku. Noh, nüüd paar päeva on olnud jahedam ja isegi tiba vihma tulnud, et on mahti rahulikumalt arvuti taha end sättida ja paar rida kirjutada.

Iga kord turule minnes olen põnevil, et mis seekord uut jälle?! Viimati oli mul võimalus turult koju kaasa tuua kilo kirsse (st mureleid), mis ei ole veel nii head, magusad kui suvised aga hakkab looma tasapisi (kilo hind oli 8 TL / 3,60€), mooruspuu vilju on juba paar nädalat saada, kuigi meie maja taga olev puu alles läks lehte - see annab märku kui suur Türgi ikka on, et lõunas on sellised viljad juba valmis, mis meil veel alles loomisjärgus. Ootan juba kannatamatult viigimarjasid, need juba on meie puudel pisikesed rohelised punnid, äkki järgmine nädal on siis esimesed küpsed viljad isegi saada, kui mitte turul, siis poes?! :)

Aga värskeid ube on meil siin vist aastaringselt. Klassikalistele soolaubadele veidi särtsu juurde värske küüslauguga...

1 kg põldube (puhastamata)
vett nii palju, et oad katta
1 tl meresoola
2 küüslauguküünt
sorts oliivõli

Serveerimiseks hapukoorekastet ja maitserohelist (tilli, murulauku..)

Puhastasin oad, et need potis vähem ruumi võtaks ja kiiremini pehmeks keeks. Kallasin ubadele niipalju vett peale, et vesi kõigi ubadeni ulatuks ja tõstsin poti tulele. Lisasin soola ja lasin ubadel pehmeks keeda (20-30 min). Kurnasin. Hakkisin küüslaugu võimalikult peeneks, lisasin ubadele, sorts extra virgin oliivõli ka peale ja segasin segamini. Serveerisin õrnalt soola ja pipraga maitsestatud jogurtiga ja riputasin värsket tilli peale.

Pisarakook

Mul on ääretult hea meel, et meie väike Eesti seekord Eurovisioonil edasi pääses!!! Juba suur tunnustus seegi ühele nii väiksele ja omaette riigile! ..meil ju pole sellist toetavat vennaskonda naabritega nagu on Balkanimaadel, kes omavahel seal kenasti hääled ära jagavad või vähemalt vanasti seda tegid... See rahvahääletuse ja žürii punktijagamine on äkki isegi selle saate jälle nn jalule upitanud, et enam polegi nii igav ja tulemus nii lihtsalt ette ennustatav, võistlevad siiski pisut ka laulud?! Ahh, mis mina ikka sellest tean.. :) Ma üldiselt ei ole väga suur fänn sellele ettevõtmisele olnud enam viimasel ajal aga eile kilkasin ja hüppasin küll rõõmust kui Estonia esimesena edasipääsenute hulka kuulutati! Siin Istanbulis elades oleksime tahtnud ka nii väga omadele häält anda, aga kuna Türgi võistles esimeses voorus, siis eilsel hääletusel me ei saanudki osa võtta. Hmm... huvitav, kas finaalis saame oma hääle kodumaa kasuks anda? Eks näis siis laupäeval.

Natuke ka siinsest elust - sain eile pahaseks, et ma nii hästi türgi keelt ei oska, et enda õiguste eest välja astuda. Nimelt viisin ühe pluusikese õmbleja juurde, et seda pisut kokkupoole võtta. Neil läks selle väikese tööga aega 4 tööpäeva ja tulemuseks oli selline töö, et kui ma ise oleksin seda teinud, siis oleksin selle üles harutanud ja uuesti teinud. Nendel jätkus aga jultumust see kliendile üle anda ja selle eest ka raha küsida?! Näitasin sellele teenindajale, et miks see niimoodi on, et ma pole sellega rahul. Vastuseks sain, et neil pole sellist õiget masinat, mis seda riiet teeb. No kuulge! Isegi minul on kodus kaks masinat, ja trikotaažinõel, mis sellist tööd suurepäraselt teevad ja nendel siin, võiks arvata professionaalidel, pole õiget masinat??? Uskumatu! Ja tegu polnud üldse mingi nurgataguse urkaga, prestiižse kaubanduskeskuse rätsepaga siiski?! Ja Türgi peaks olema tekstiili ja õmbluse osas kõrgel tasemel? Hmmm, huvitav, hetkel ei jaga seda arvamust...

...järgmise koogiga tõusevad suunurgad aga justkui iseenesest ülespoole kaardu ja eelmine lugu ununeb sootuks... :)

21,5 cm Ø koogi jaoks:

2 dl vahukoort

2 dl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

3 munakollast (L)

2,5 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

3 dl tükeldatud rohelisi ploome (võib kasutada ka muid hapusi vilju - õun, rabarber, pohl jne)

Pisarakatte jaoks:

3 munavalget (L)

1 dl suhkrut

Valmistasin ette lahtikäiva koogivormi küpsetuspaberiga ja keerasin ahju 180 kraadile soojenema.

Segasin omavahel vahukoore ja suhkrud vispli abil, lisasin järgemööda munakollased, segu vahustada pole vaja. Jahu sõelusin eraldi kaussi ja segasin küpsetuspulbriga. Ühendasin jahusegu vahukoore-munaseguga ühtlaseks tainaks. Valasin taina koogivormi, silusin pealt siledaks, laotasin ühtlaselt ploomitükid peale ning tõstsin koogi ahju küpsema umbes 25 minutiks kuni kauni kuldpruuni värvi saavutamiseni ning kuiva tikuproovini. 

Küpsemise lõpupoole vahustasin munavalge koos suhkruga tugevaks vahuks, kusjuures suhkru lisasin alles vahustamise lõpus. Võtsin koogi ahjust ja sättisin ahju 225 kraadile soojenema. Katsin koogi ühtlaselt munavahuga ja tõstsin vormi uuesti ahju kuniks munavalge kena helepruuni jume sai.

Lasin koogil jahtuda ja käisin kannatamatult piilumas, et millal need pisarad tekivad. Jah, ei jäänud need pisarad ka sel korral tulemata. :)

Maasikamoos nagu toormoos

Imelist ja päikeselist emadepäeva armsad emad!

2 150 g maasikamoosi (5x ~430g purki):

1 800 g puhastatud maasikaid (algselt oli 2 kg)

700 g suhkrut

5 g vanillsuhkrut

Puhastasin maasikad ja lõikasin nad pooleks. Panin koos suhkru ja vanilliga keedupotti ning segasin läbi. Tõstsin poti tulele, segasin aeg-ajalt, lubasin moosil tugevalt keema tõusta, lasin sel podiseda 2-3 minutit ja eemaldasin vahu. Keerasin kuumuse maha ning jahutasin moosi pea toatemperatuurile (1-2 tundi). Süütasin uuesti moosipoti all tule ning lasin veelkord tugevalt keema tõusta, uuesti 2-3 minutit ja eemaldasin veel vahtu. Uuesti kuumutamine paksendab moosi. Tõstsin kuuma moosi kuumutatud ja puhastesse purkidesse, kaanetasin tugevalt ja keerasin moosipurgid käteräti peale kummuli, kaas allapoole. Lasin jahtuda ning tõstsin külmkappi. 

Moos ei ole nii magus kui keedumoos tavaliselt ning meenutab pisut toormoosi maitset. Tõeliselt hea, teen niimoodi kindlasti veel paar portsu moosi. Üks väiksem 400g purk sai ühe korraga pannkookidega söödud, niimoodi seda moosi küll kauaks ei jätku... ;)

Kaerahelbepuder soojendava ingveriga

Selline ingverivürtsine soe hommikupuder on mõnus lohutus veidi külmemale ilmale, mis meil siin Istanbulis praegu on - päike küll paistab aga soojakraade napib ikka veel kuigi käes on juba maikuu?! Õue minnes tuleb tahtmine veel müts ja kindadki välja otsida ja sall soojalt ümber kaela mässida... Ei tahaks küll kuidagi uskuda, et kraadiklaas õigust näitab, tervelt 14 kraadi, tundub oluliselt külmem.

...et siis puder... kes mu härrat teab, siis meie peres võiks kõik söögid (magusad) rosinaid sisaldada, siis tema rõõmuks lisasin ka neid pudru sisse. Siit ka üks lugu: Ükskord kui ta ise endale putru keetis ja seda pisut palju sai, et pärast ülejäägi tahtsin koerale anda aga teatavasti koertele on rosinad kahjulikud, et siis noppisin rosinad pudru seest välja ja neid sai kokku nii palju, et ma pärast pidin härralt küsima, et mis puder see õieti oligi, kas Kaerahelbepuder rosinatega või Rosinapuder kaerahelvestega? :)

Kahele sööjale:
3 dl kaerahelbeid (tavalised)

~0,4 tl ingveripulbrit
5 dl piima
0,25 tl soola

lahke peotäis rosinaid

1-2 tl mett

Segasin potis kõigepealt kaerahelbed ingveripulbriga, lisasin külma piima, segasin läbi ja tõstsin poti tulele. Lisasin pisut soola ja  pestud rosinad. Segasin ja keetsin putru tasasel tulel kuni see muutus paksemaks ja kaerahelves pehmenes (u 5 minutit). Võtsin pudru tulelt, segasin sisse mee. Serveerisin banaaniviiludega.

Ootan juba homset hommikut, et putru keeta või hoopis pannkooke praadida, et uut maasikamoosi testida. :)

Hapuoblikasupp kruupide ja põdravorstiga

...meenutusi lapsepõlvest... kuigi ma pole nüüd 100% kindel, et kas ema ja vanaema tegid maal hapuoblika suppi kaa või ainult nõgesesuppi, mis on oma ülesehituselt üsna sarnane. Aga oblikaid meil heinamaa kraaviservadel kasvas küll ja neid sai niisama krõmpsutatud kui jooksmisest ja mängimisest ära sai väsitud.

Eile siis oli meil jälle turupäev. Maasikahooaeg kogub jõudu ning herneid on turul lademetes, tõin 2 kg kaasa, see on nüüdseks juba otsas :). Põhimõtteliselt on maasikad ka otsas, see tähendab tegelikult purgis :) ...keetsin härra soovil maasikamoosi, sellist, kus oleks maasikatükid sees. Eks näis, kuidas mul see õnnestus aga moosikeetmiseks oli täna ideaalne päev, sest õues ladistab äiksevihma.

...nendest hapuoblikatest olen ma juba mitu nädalat turul mööda jalutanud aga seekord sõbranna õhutusel võtsin minagi ühe pundi supi jaoks, pealegi värske kartul ju juba ka müügil, sõbrantsilt peotäis kruupe kaa ja sealt siis see supiidee alguse saigi... Täna avastasime külmikust Eestist kaasatoodud hinnalise põdra-suitsuvorsti, ei raatsinud me seda kuupäeva möödalaskmise tõttu minema ka visata, siis sai seegi "potti visatud". Muidu varemalt olen seda suppi teinud lahjana, lihtsalt keedetud kartuli ja munalisandiga aga seekord sai minu oblikasupp õige toitev ja hää!

Suppi 4-6 sööjale:
1,5 dl kruupe
1,5 L vett
0,5-1 tl soola
4 värsket kartulit
250 g suitsutatud põdravorsti
suur punt hapuoblika lehti
jahvatatud pipart

Serveerimiseks (2) keedumuna ja törts hapukoort.

Pesin kruubid voolava kuuma veel all puhtaks ning panin koos pooleteise liitri veega pisukese soolaga supipotti keema. Kui vesi keema tõusis, alandasin kuumust ja lasin kruubil kaane all peaaegu pehmeks keeda. Samal ajal koorisin ja hakkisin kartulid kuubikuteks ja tükeldasin vorsti. Kiiret ei olnud mul kuhugi, sest kruup keeb üsna kaua pehmeks, ma küll kella ei vaadanud aga ma arvan, et möödus vähemalt pool tundi, enne kui otsustasin, et nüüd on õige aeg kartulid lisada. Järgmisena praadisin vorstitükid pannil läbi ning lisasin needki leemele. Vahepeal panin keema ka 2 muna. Lõpuks pesin oblikalehed, eemaldasin sabad ja hakkisin peeneks. Kuna kartuli pehmekskeemine ei võta kaua aega, siis seni kui ma oblikatega valmis sain, oligi juba paras aeg supi lõppviimistluseks - oblikad supi sisse, supp lasta keema tõusta, pisut pipart veskist, 2-3 minutit ja valmis.

Serveerisin suppi hakitud keedumuna ja hapukoorega (st jogurtiga siin Türgi puhul).

Väljas oli vaatamata vihmale nii mõnusalt soe, et kolisin oma supisöömisega rõdule - oeh kui mõnus! Värske õhk vist mõjus isule hästi, et ma sõin kohe kaks kausitäit! ;)

Grillitud baklažaan

Lõpetan oma grilliteemaliste postituste seeria maaköögist veel ühe grillliha lisandiga. Suured tänud sõbrantsile ja tema perele, et saime Sulliga maal nii toredasti aega veeta - kokata, grillida, saunatada, päevitada, jalutada ja põllu peal hiiri taga ajada (viimase eest on Sulli ülimalt tänulik!). :)

Suhtuda sellesse retsepti jällegi mitte nii näpuga täpselt järgeajavalt.. osad baklažaanid võib üldse katteta grillida, ja kate jagada nii nagu parasjagu jagub..

2 baklažaani, viilutatud
sojakastet
2 tomatit, viilutatud
3 küüslaugu küünt, peeneks hakitud
tükike juustu, viilutatud või riivitud
basiilikulehti, peeneks hakitud
soola ja pipart

Valmistasime ette köögiviljad, asetasime kõik eraldi kaussikestesse, pintseldasime baklažaaniviilud sojakastmega kokku ning jagasime grillimise juhised poistele kätte: "Grillida kõigepealt baklažaani ühelt poolt (5 min), siis keerata ümber, laduda peale tomativiilud, kuhu peale raputada basiilikut või/ja küüslauku ning kõige otsa juustuviil (+5 min)." Tublid poisid said ka sellega suurepäraselt hakkama. :) Kui kõik valmis, võib soojadele grillviiludele soovi korral veel soola ja pipart veskist peale jahvatada.

Värvikirevad juurikavardad grilljuustuga

Meie vardasse aetud köögiviljad lihavõtete grillpeol said sama värvikirevad kui oli eilne Emirgran park.

Tõsi, osad tulbid hakkasid juba ära õitsema, aga sellele vaatamata oli silmailu ikka veel küllaga!

Olime kolmekesi kõik nii tublid, et jalutasime kodust mööda Bosphoruse kallast, mis on küll pisike ringiga minek kuid jalutamine seeest mõnusam, Emirgrani parki tulpe imetlema. Autoga sinnaminek oleks tähendanud ummikutes passimist, samal ajal kui meie saime nautida Istanbuli saabunud sooja kevadilma ja pisikest vahepeatust kohvikus. Imelik, et siinne kevad on nii pikalt veninud, et ma võiks isegi väita, et Eestis on puud samapalju lehte läinud kui siin. Väga imelik...

Nüüd siis aga värviliste grillvarraste juurde tagasi. Türgis on selline hea juust nagu Hellim (Halloumi), mis on valge ja kõva tekstuuriga, pisut nagu kumm hamba all :) kannatab kuumtöötlemist kenasti ega voola laiali. Sõbrantsik oli peale minu külastamist seda juustu ka Eesti kaubandusest ostnud ning grillida püüdnud, kuid see osutus kuidagi pudedaks, et võimatu oli teda vardasse saada ning ka grillimisel tahtis jooksu pista. Leidsime koos aga mingi sellise juustu nagu Grilljuust. See allus nagu Halloumi väga kenasti kuumusele. (Kahjuks tootjat enam ei mäleta aga juustu nimi oligi Grilljuust ja asetses kaupluses Halloumi kõrval.)

Vardasse ajasime:
1 punane paprika
1 oranz paprika
1 kollane paprika
2 tomatit
1 väiksem suvikõrvits
1 pakk Grilljuustu

Lõikasime kõik köögiviljad parajate suurustega tükkideks ning segasime kausis kokku natukese nn marinaadiga:

1-2 tl balsamico kastet
1-2 tl õli
sool ja pipar

Juustu lõikasime kuubikuteks ning ajasime köögiviljad koos juustutükkidega vardasse. Kuna meie olime köögitoimkonnas ja poisid olime usaldanud grilli äädre, siis ma täpselt ei teagi öelda, kaua neid vardaid grillima peaks, aga arvan, et 5 minutit igast küljest piisab küll. Ja jällegi on väga ilus ja maitsev lisand grillliha kõrvale olemas.