Tuesday, August 23, 2011

Diplomat Pudding

Kui nägin telekast, kuidas meisterkokk Eric Lanlard oma saates Glamour Puds seda lihtsat aga suurepärast magustoitu valmistas, tekkis mul vastupandamatu isu seda ise järele proovida. Tegemist on sellise magusroaga, mida mina nimetaksin lihtsalt veidi pidulikumaks või külluslikumaks saiavormiks aga kuna see kuulus retsept pärinevat 19. sajandi algusest, siis ei söandanud ma seda nime muutma hakata, olgu ta siis pealegi inglisepäraselt pudding ja veel pealegi Diplomat - uhke eks! Koostisosi olin ma aga paraku sunnitud pisut muutma, kuna siin ei leia ma sellist saia nagu brioche ja ka suhkrustatud puuviljadest oli meil kodus vaid Küprose reisilt pärit apelsinikoore hoidis. Ehee, ja rummi tilkagi meil ka majas ei leidunud, see sai asendatud hoopiski luksuslikuma XO konjakiga. Hmmm, njah, neid muudatusi sai vist lõpuks kokku juba nii palju, et ma oleksin võinud ka vabalt seda rooga Luksuslikuks saiavormiks ümber nimetada ja kogu retsepti leiutamise au endale võtta... aga see ei oleks üldsegi nii põnev eks. :)

Kuna meil kodus saia ei sööda, siis ei hakanud ma suurt röstsaia ostma, ning ostsin hoopis ahjusooja ümmarguse prantsuse saia. Vahele põikeks veel veidi Istanbuli kaubandusest, et meie poe pagariletis müüakse tavalist pikka prantsuse saia, 1/2 prantsuse saia ja ka päris pisikesi 1/3 saiu. Niimoodi murdarvud ongi kohe nimes kasutusel, ma pole enne sellist asja näinud, et tundus huvitav mainida. Eestis on see väiksem sai nimega pikuke (juustupikuke vähemalt on või oli kui ma seda kunagi Fazeri saialetist ostsin).


Kahele:
40 g hakitud suhkrustatud puuvilju
25 g rosinaid
25 ml tumedat rummi
9 saia viilu (soovitavalt brioche saia)
sulavõid saiade pintseldamiseks ja vormide määrimiseks
2 muna (M)
60 g suhkrut
25 g vanilje suhkrut
0,5 dl piima
pisut pruuni suhkrut peale puistamiseks

Keerasin ahju 170 C kraadile soojenema ning võitasin sisse kaks ramekin vormi.

Rosinad ja peenemaks hakitud suhkrustatud apelsinikoore panin koos alkoholiga kaussi maitsestuma.

Lõikasin vajaliku arvu saiaviile, pintseldasin neid mõlemalt poolt sulavõiga ja röstisin ahjus krõbedaks ja kuldkollaseks. (Röstsaia kasutades, peaks saiast enne vormi suurused kettad välja lõikama.)

Munad kloppisin suhkruga lahti, lisasin vanilje ja piima. Vormi põhja esimeseks kihiks läheb röstitud sai, selle peale rummised puuviljad (koos rummiga), siis natuke munasegu, ja niimoodi kihid kuni kolm viilu ühe vormi kohta on kasutatud. Ülejäänud 3 saiaviilu lõikasin pooleks ja katsin nende viiludega vormi. Tilgake munasegu veel peale ja krõbeda tulemuse saavutamiseks ka pruun suhkur kõige otsa ning siis vormid ahju. Retsepti järgi peaksid nad ahjus olema 1 tund. Minul aga olid saiad juba 40 minutil nii pruunid, et pidin küpsetamise lõpetama.


Mina soovitaksin seda magussööki nautida täiesti mahajahtununa kuigi saates tundus, et Eric sõi seda üsna kohe peale ahjust väljavõtmist.

Saturday, August 20, 2011

Karamelline tagurpidi pirnikook

Palju õnne kallis Eestimaa ja kallid eestlased!!!

Sellise tähtsa sündmuse puhul valmis meil täna kodus magus koogike, selline lihtne ja kodune nagu väike armas Eestigi.

Samamoodi võiks teha ka õunakooki, soovitus sugulastele, tuttavatele, kes kodumaal õuntesse upuvad :)


Karamelliste pirnide jaoks:
3-4 pirni
50 g võid
120 g suhkrut (~1,2 dl)
0,5 tl jahvatatud kaneeli

Purutainas:
100 g võid
4 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
1 dl suhkrut
0,25 tl soola
2,5 tl piima

Kõigepealt koorisin ja tükeldasin pirnid kaheksandikeks sektoriteks, eemaldasin ka südamiku osa. Seejärel karamelli osa. Selleks sulatasin ahjukindlas klaaspoti kaanes või, lisasin suhkru ja segasin puulusika abil läbi. Suhkur ei sula vaid hakkab võiga koos mullitama. Ladusin pirnisektorid mullitava segu peale, ei surunud neid põhja ega ka seganud ja lasin suhkrul niimoodi karamellistuda. Selleks peaks kuluma 10-20 minutit oleneb kasutatavast pannist ja pliidikuumusest. Kuna mul metallsabaga ahjukindlat panni ei ole, kasutasin klaasist ahjuvormi kaant ning selle pärast ei julgenud kuumust gaasipliidil väga kõrgele lasta. Vahepeal puistasin pirnide peale ka kaneeli.


Keerasin ahju 200 C soojenema ja valmistasin kiirelt purutaina. Mõõtsin kõik ained kaussi, näppisin või koos teiste ainetega ühtlaseks puruks. Kui karamell oli pirnide vahel ilus karamellipruun, keerasin gaasi kinni, jagasin purutaina ühtlaselt pannile pirnide peale, õrnalt silusin pealt ühtlaseks ja tõstsin vormi kuuma ahju umbes 25-30 minutiks kuni purutainas oli pealt ilus pruun. Koogi keerasin kohe kuumalt serveerimistaldrikule ümber, koputasin kergelt ja eemaldasin vormi.

Serveerisin kuumalt koos jäätisega. Kook on superhea ka täiesti iseseisvalt ja jahtununa - maiusta nii kuidas endale meeldib.

Tuesday, August 16, 2011

Suviselt kerge kartulisalat

Selle vahva salati idee tuli mul sõbrantsi blogi lugedes. Eile saabus Istanbuli aga uus kuumalaine ja sellest tulenevalt minu salat veelgi kergem ja hoopiski õlikastmega.

Ma vist ei ole veel rääkinud, et meie uue kodu lähedal on iganädalane värske kraami turg, vaid 500 m ja kogu hooajaline juurika ja puuviljavalik on minu ees, mitte küll nii suur ja küllusliku valikuga kui see turg, millel me sõbrantsidega armastame Aasia pool käia, aga ajab asja täitsa ära. Mis Euroopa pool turul teisiti on, on see, et siin pakuvad suurte seljas kantavate korvidega mehed teenust kauba tassimise osas. Nad käiksid sinuga terve turu truult kaasas, ostukotid saaksid tema õlule laadida ning ta aitaks selle ka kenasti sulle koju tassida. Me sõbrantsiga seekord ei kasutanud nende teenust kuna ostsime nii vähe, et isegi meie, haprad tütarlapsed, jaksasime oma ostukotid vaevata koju kanda, käisime seal seekord pigem uudistamas. Huvitav oleks aga teada, et mis selline teenus maksta võiks, või on sellega nii, et oma südametunnistuse järgi? Või siis protsent ostudest nagu restoranis jotsi jätmine? :) See viimane oleks isegi mõistlik, mida rohkem ostad, seda raskem ju vaesel mehel tassida.

Eelmine kolmapäev sai siis selle tänase salati jaoks kõik värske kraam turult varutud, salati valmistamiseni jõudsin aga alles täna, kuidagi nii kiiresti on aeg lendand ja kõik päevad mingeid toimetusi täis... Turult varutud värskest kraamist said kodus aga kohe uus ports värskeid hapukurke hakkama pandud, et tegelikult algas mu salatitegu juba eelmine kolmapäev. Sealt samast kurgiteost pärinevad ka marineeritud küüslaugud, mis pole enam üldse nii tugeva küüslaugu maitsega, et sobivad ideaalselt siia salatisse.


Nelja salatiportsu jaoks:
8-10 keskmist või pigem väiksemat värsket  kartulit
8 redist
4 väiksemat värsket hapukurki (või marineeritud)
mõned marinaadis seisnud küüslaugu küüned (kui neid on. Võib ka ära jätta)
suur punt tilli
sorts kvaliteetset oliivõli
soola ja pipart
4 keedumuna

Keetsin koorega kartulid ja munad valmis. Lasin neil jahtuda. (Muna võib ka vahetult enne serveerimist keeta, saab salatile mõnusad soojad munasektorid lisada.)

Koorisin keedetud kartulid ja lõikasin nii, et jäid suuremad kuid suupärased kuubikud. Redisest lõikasin rattad, kurgist samuti, tilli hakkisin peeneks ja segasin kõik kausis kartulile hulka. Lisasin sortsu õli, soola ja pipart ja proovisin võimalikult ettevaatlikult segada, et kartulit mitte liialt pudruks lõhkuda.

Serveerimisel tõstsin paraja salatikuhja taldrikule, sättisin keedumuna sektorid peale, veel pisut soola ja pipart muna peale ja ongi valmis!

Saturday, August 13, 2011

Šokolaadised puuviljamüsli ampsud

Uue kodu sisustamine ja korrastamine käib täie hooga... eile ja täna siis jälle väikesed edasiminekud. Kardina kangad said valitud, kuigi meil veel mööbel pole kohale jõudnud, et suht mälu järgi käis see kõik aga loodan, et valik sai hea, vähemalt kardinad iseenesest mulle väga meeldisid, nüüd jääb loota, et nad ka lõpuks kõik kokku sobivad.

IKEAst sai ostetud garderoobikapp, kapi jupid lasime lisatasu eest endale koju tuua ja tellisime ka montaaži kuna endal siin tööriistu napib. Miks ma seda aga räägin? Maksime kapi kohaletoomise ja kokkupaneku teenuse eest, ja see summa ei olnud üldse mitte väike! Ja kuna kapp sisaldas ka riidepuude riputustorusid ja sahtlite käepidemeid, siis need anti meile poes kohe kaasa, et me need väiksed jupid ise koju tooks. Olgu, meil ju pole raske neid ise koju tuua, muidugi saame hakkama. Aga, mis montaaži käigus täna selgus, et kuna me need asjad tõime ise koju, siis ei leidunud neid ka töömeeste montaažilehel ja nad esialgu keeldusid neid paigaldamast (seekord oli ainult 2 meest, ei olnudki 3, hihii :) ). Ma siis tegin töömeestele kurba nägu, et meil pole akutrelli ja muid tööriistu, et need asjad külge saada ja käisin seal kapi ees mõtlikult, ei oska ju nii palju keelt ka, et kõik selgeks rääkida. Ja üleüldse, mu arust kapp on koos ja töö teostatud siis kui kõik jupid, mis sinna külge peavad käima on ka seal küljes, kuidagi teisiti on minu jaoks täiesti arusaamatu ja ebaloogiline. Vanemal mehel hakkas ilmselt minust kahju ja hakkas neid vaikselt sinna ette mõõtma ja akutrelliga sahtlitele auke puurima... noorem aga oli tõre ja tükk aega pomises miskit, et me ei olevat selle paigaldamise eest maksnud jne ...vahel on ikka hea olla naine, vähemalt ühel mehel hakkas must kahju ja kapp sai otsast lõpuni kenasti kokku pandud. ...huvitavalt ikka käivad siin need asjad...

Kui nüüd blogi teema juurde tulla siis niinimetatud müslikäki mõte oli mul juba ammu, lõpuks sain selle ka teostatud ühe leivateo käigus, kui niikuinii ahju olin sunnitud kuumaks kütma. Järgmine kord teeksin aga poole koguse, sest algul polnud mul plaanis nii palju erinevaid kuivatatud puuviljasid kasutadagi aga lõpuks said retseptile lisatud kõik kapinurgas seisnud mustad ploomid, virsikud ja viigimarjad.


Kahe pika "vorsti" jaoks:
5 dl kaerahelbeid
3 dl sarapuupähkleid
4 dl kuivatatud virsikuid
2 dl kuivatatud ploome
4 dl kuivatatud viigimarju
180 - 200 g tumedat šokolaadi (70%)
80 g võid
100 g suhkruga kondenspiima

Keerasin ahju 200 C kraadile soojenema ning valmistasin ette paberiga küpsetusplaadi.

Kaerahelbeid ja pähkleid röstisin kuumas ahjus oma 10-12 minutit, vahepeal käisin neid segamas ka. Liiga pruuniks pole neid mõtet ka röstida, ebameeldiv kõrbemaitse võib juurde tekkida. Tõstsin välja ja lasin pisut jahtuda.

Mõõtsin kuivatatud puuviljade kogused välja ning hakkisin neid pisut väiksemaks, et hiljem blenderdada lihtsam oleks. Puuviljad segasin kokku kaerahelveste ja pähklitega ning blenderdasin kolmes osas üsna peeneks massiks (osad pähklid jätsin terveks, arvasin, et nii on vahvam). Kui kõik peenestatud sai, sulatasin šokolaaditükid koos võiga mikrolaineahjus (10+10+10 sekundit, vahepeal segades). Lõpuks segasin šokolaadi "müslipuru" sisse, lisasin kondenspiima ja tekkis selline voolitav mass. Kuna kogus oli suur, siis tegin kaks pikka vorsti küpsetuspaberi abil. Osa veeretasin peopesas ka ümmargusteks trühvliteks. "Müslivorstid" panin külmikusse tahenema, et hiljem käia külmiku ust kulutamas ja endale sealt vorstist maiustamiseks viile lõigata.




Friday, August 5, 2011

Suvine jogurtišarlott

Oleme nüüd juba varsti nädal olnud oma uues kodus. Kallis härra sai ka paar vaba päeva võtta, et me saaksime kõik kenasti lahti pakkida, mööblikauplustes kolada, teleka, interneti ja telefoni ühendused korraldada jne... nende viimastega on veel lugu lahtine, telefonimees käis siin, kontrollis ühest ja teisest pistikust, ei saanud signaali, siis tulid 3 kohalikku Türgi ustat (türgi keeles usta tähendab meistrit), kes tulid kohale tegelikult kliimat elektriga ühendama, aga leidsid selle telefoni ja interneti signaali üles kuskilt seina blokist. Kliima paigaldus oli muidugi ka omaette komöödia - tulevad kaks noormeest, paigaldavad tuppa kenasti kliimaseadme seinale üles, rõdul aga kliima teine pool jäeti nende poolt seinale paigaldamata (sein olevat liiiga nõrk ja seade kukkuvat alla, kuigi meie kõigil naabritel on need seadmed kenasti seinale paigaldatud rõduded, mõnel isegi mitu tükki ühte seina) nii ja ka elektriga nemad ei ühendand, pistsid lahtised juhtmeotsad pikendusjuhtme pistikusse, et meile kliima töötamist demonstreerida, ja päris ühendamiseks pidime eraldi elektriku kutsuma. Päris huvitav siin see töökorraldus, ma oleks arvanud, et kui tuleb kliima paigaldus, siis teenus on ikka algusest lõpuni, et asi lõpuks oleks nii nagu peab, kõik töötab ja kõik on rõõmsad. Aga nii lihtsalt need asjad siin Türgis ei käi tuleb välja. Tuli siis elektrik, 3 meest!!! peaelektrik ja tema 2 abilist (mitu pead on ikka mitu pead! (a la ...Mitut blondiini läheb tarvis elektripirni vahetamiseks?) :) ...ja kliima saigi elektriga ühendatud, lisaks ka telefoni ja internetiühenduskohad leitud! Juhuuu! Telefon peaks nigu väidetavalt nüüd toimima, aga kui me aparaadi pistikuga ühendasime, siis oli see küll tumm, hmmmmm, keegi vist peab nüüd veel eraldi telefoni ühendama tulema :)))

Poest ostetud tehnikale garantii saamine on siin ka veits teine lugu kui Eestis. Meile toodi külmik, pesumasinad, TV ja ka mõned väiksemad kodumamasinad koju kenasti kohale, järgmine päev pidid mehed tulema, et need ka kenasti paigaldatud saaks. Ja meie ei tohtinud ühtegi pakendit ise avada, muidu garantii ei kehti!!! Ok, ma saan aru veel nende suuremate asjade puhul, et külmik ja pesumasinad aga telekas??? Usta tuli, võttis teleka karbi lahti, ühendas elektriga, näitas kuidas telekas töötab ja saime ka garantii :) ...jah, eks kõigile ole tööd vaja eks?! ;)

Olgu, tuleme nüüd sujuvalt tagasi söögiteemadele. Eile valmis meie uues köögis esimene kook kauaoodatud kolimise puhul. Suurem kook läks härrale tööle, sest nad seal juba ammu tundsid huvi, et millega ma kodus tegelen, et neile enam miskit ei küpseta, pisikese proovikoogi tegin ma endale ikka kaa. Ja kuna meil siin on ramadan ja islamiusulised peaksid päevasel ajal paastuma, siis tegin lahjema koogi, jogurtist, vahukoort ei lisanud seekord üldse. Ja kuna siin maal on ramadani pidamine vabatahtlik, siis mu härra osakonnas vaid üks neiuke paastubki, ma loodan, et ta siis tükikese koju kaasa võtab, et pärast päikseloojangut ka pisut magusat mekkida.


Rullbiskviidi jaoks:
3 muna (L)
3 spl suhkrut (+ rullimiseks)
3 spl nisujahu
1 spl maisitärklist
1 tl vanillisuhrut
0,2 tl soola
natuke päevalilleõli panni määrimiseks
~250 g moosi

Keerasin ahju 200 kraadile soojenema. Määrisin küpsetusplaadi õhukese kihina toiduõliga, mille peale panin küpsetuspaberi, ja silusin selle plaadi külge.

Munad vahustasin suhkruga nii kohevaks vahuks, et visplijäljed püsisid 10 sekundit vahu peal. Teise kaussi olin valmis sõelunud kuivained ja need omavahel seganud. Segasin kahes osas jahusegu ettevaatlikult munavahule. Valasin taina küpsetusplaadile, silusin õrnalt ühtlaseks kihiks ja küpsetasin 12-15 minutit.

Samal ajal valmistasin ette tööpinnale puhta köögirätiku, mille peale raputasin suhkrut, et biskviit sinna hiljem külge ei jääks. Küpsenud biskviidi keerasin kuumana käterätile, küpsetuspaber ülespoole, eemaldasin paberi, raputasin biskviidile natuke suhkrut peale ja keerasin alates kitsamast otsast koos rätikuga rulli. Lasin sel seni jahtuda kuni valmistasin ette šarloti kreemi.

Jogurtitäidis:
400 g maasikaid
250 g seemneteta viinamarju
750 g maitsestamata jogurtit (5%)
5 spl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 spl želatiini
1 dl vett

Pesin ja puhastasid marjad ja lõikasin väiksemateks tükkideks (viinamarjad pooleks, maasikad kaheksaks). Kallutasin jogurti marjadele, lisasin suhkru ja vanilli ning segasin ühtlaselt läbi.

Želatiini panin veega paisuma, umbes 10 minutiks, seni tegin rullbiskviidi lõpuni ja valmistasin ette koogikausi.

Rullisin biskviidi tagasi lahti, katsin ühtlase kihi moosiga (soovitavalt hapukam, mul oli tikri toormoos) ja keerasin biskviidi rulli, nüüd aga pikemast otsast alustades. Lõikasin umbes 1 cm paksused viilud.

Võtsin ilusa ümara kujuga klaasist salatikausi, vooderdasin selle seest poolt toidukilega ja katsin kausi põhja ja küljed seest poolt tihedalt rullbiskviidi viiludega.

Paisunud želatiini kuumutasin mikrolaineahjus 10 sekundit, selle ajaga jõudis želatiin lahustuda ja mis oluline, keema veel ei tõusnud. Lisasin selle vedeliku kiirelt segades šarloti kreemile, et želatiin veel hanguda ei jõuaks ning kogu kreem ühtlane saaks. Kreemi valasin kaussi biskviidiviiludele, silusin pealt siledaks, katsin kausi toidukilega ning tõstsin külma vähemalt 4 tunniks.

Mul seisis kook külmikus üleöö, järgmisel hommikul eemaldasin kausilt kile, kummutasin koogi serveerimisalusele ning eemaldasin ka kausivooderduskile.

Serveerida külmalt!



Selle koogiga sooviksin õnne soovida ka kolmele tänasele sünnipäevalapsele. Ja küll need "lapsed" juba teavad, keda ma siinkohal silmas pean. Kallistused teile sinna kaugele Eestimaale!