Kihiline pirni-kohupiimakook

Selle koogiga on seotud mitu lugu. Esiteks see, et tellisime õelt Riia lennujaamast Riga Balsamit, seda kõige tavalisemat varianti, õde oli seda ka müüjalt palunud, kuid kotti sattus ikka Black Currant Balsam. No poleks üldse lugu, tegelikult maitseb see ohtra jääga mekkides täitsa hea. Aga miks ma seda oma retseptis kasutan, on põhjuseks hoopis see, et kuna Istanbuli lennujaamas ei antud lennukile maandumiseks luba, ilm oli see päev väga pilvine, nii see lennuk siis tiirutas pilvede sees Istanbuli kohal oma lisa kümme minutit, muidugi oli ka tugev turbulents ning Balsami savist pudel sai nii kõvasti põrutada, et lõi mõra sisse ning nüüd immitseb liköör tasahilju pudelist välja. Njah, õe iiveldus läks juba esimese lõunasöögiga üle, aga mõraga balsamipudel seisab ikka kurvalt köögikapil...

Niinimetatud lennuõnnetusest hoopis mitu päeva edasi sündis järgmine lugu.. Läksime õeraasudega Bosboruse äärde jalutama ning tee peale sattus üks puuvilja pood, kust ostsime erinevaid pirne proovimiseks. Üks pirnisortidest osutus aga nii kõvaks, et isegi nuga ei tahtnud hästi peale hakata - otsustatud saigi, sellest tuleb teha kooki. Nii need kolm lugu siis siia koogi sisse saidki.

Ehhee, tegelikult tuleb mulle meelde hoopis neljas lugugi, mis ulatub aega, mil mu õde polnud veel külla saabunudki. Olime poes hapukoore jahil, restoranis ju pakutakse hapukoort, et järelikult peab seda siis ka poes müügil olema. Uurisin ühes hüpermarketis erinevaid jogurteid ning nende rasvasisaldusi, leidsin ühe rammusama variandi. Aga oh üllatust, selle totsiku sees peitis end hoopis toorjuustu või kohupiimamassi laadne toode, kuigi nimetus oli Süzme Yogurt (4,5% rasvasisaldusega). Tegelikult on veel viies lugugi, et mulle meeldis vanast ajast üks retsept Vilma tordipulbriga, aga seda meil siin Türgis ei müüda, siit siis hoopiski minu variant Vilma tordipulbrist. Kooki maitstes nimetas mu õde seda koduigatsuskoogiks, sest maitses täpselt nii nagu Vilma juubelitordipulbriga tehes.

Pulber:
   2,5 dl suhkrut
   2 dl nisujahu
   5 g vanillsuhkrut
   1 tl küpsetuspulbrit
Kohupiimamass:
   4 muna
   0,5 dl suhkrut
   400 g kohupiimapastat
Kihitamiseks:
   2 suuremat pirni
   likööri pirnide leotamiseks
   1 dl sulavõid
   paar peotäit rosinaid

Koorisin, puhastasin ja viilutasin pirnid ning panin juba eelmine õhtu likööriga likku.
Järgmine päev segasin ühes kausis kokku pulbri koostisosad. Teises kausis vahustasin muna suhkruga tugevaks heledaks vahuks. Mikserdasin juurde ka kohupiima.
Lahtikäiva koogivormi põhja panin küpsetuspaberi, selle peale valasin kolmandiku sulavõist ning pintseldasin selle ühtlaselt koogivormi põhjale laiali, määrisin kokku ka vormi servad. Raputasin lusikaga kolmandiku pulbrikogusest sulavõi peale, pulbri peale tõstsin lusikaga poole kohupiimamassist. Järgmisena ladusin umbes pooled pirniviilud, nende otsa puistasin jälle teise kolmandiku pulbri kogusest ning tilgutasin teise kolmandiku sulavõid ühtlaselt laiali jaotades. Kuna meie peres armastatakse rosinaid, siis panin paar peotäit rosinaid ka veel üheks kihiks keskele, sinna otsa läks teine pool kohupiimamassist. Kõige viimaks ladusin järelejäänud pirnid, raputasin viimase pulbri ühtlaselt koogile ning tilgutasin peale viimase sulavõi.
Küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 40 minutit, kuni kook oli kaunilt kuldpruun.

Aa ja pirnide leotamise liköör, selle trimpasin koos jääga koogi küpsemist oodates ning blogides.