Alaskakook - Augusti Daring Bakers Challenge

Lõpuks siis Augustikuu Daring Kitchen ülesande terviklik ülevaade - küpsetatud Alaskakook - röstitud beseekihi all peidus pähklimaitseline keeks ja šokolaadine banaanijäätis. Sealjuures jäätise võis valmistada oma maitse järgi, oluline vaid, et see oleks isevalmistatud. Ning keeksikihi võis teha suure tordi jagu või pisikese ja vabalt valitud kujuga, siis otsustasin enamuse keeksitainast hoopis virsikute alla peita ning alaska jaoks küpses mul ahjus vaid pisikese sufleevormi jagu keeksi. Vorm kerkis küpsedes ilusti täis, jahtudes lõikasin keeksi horisontaalselt pooleks ja kaks alaskakoogiks vajalikku põhja oligi olemas (diameeter 10 cm).

Alaskakoogi kokkupanek:
1. Katsin väikse kohvitassi (diameeter u 10 cm) sisemise kumeruse toidukilega, kuhu sisse tõstsin pehmendatud šokolaadi-banaanijäätise. Tõstsin kile servad jäätise peale kokku ja asetasin tassid sügavkülma, et jäätis jõuaks uuesti läbi külmuda (mõni tund). (Mul sai jäätis pisut vähe külmikus oldud, alla tunni, sellepärast hakkas ta ka väga kiirelt alaskakihi all sulama.)

2. Võtsin valmisküpsetatud võikeeksi, lõikasin kaheks kettaks ning asetasin küpsetuspaberiga kaetud plaadile.

3. Valmistasin munavalgevahu kreemi.

Kahe portsjonkoogi jagu:

1 munavalge (L)

1 spl suhkrut

näpuotsaga soola

Vahustasin munavalge suhkru ja soolaga tugevaks vahuks kuni miksri visplijälje tipud enam alla ei vajunud.

4. Võtsin külmikust jäätisega tassid, voltisin kile pealt lahti, kummutasin keeksi põhjale ja eemaldasin kohvitassi ja kile.

5. Kandsin munavalgekihi jäätise ja keeksi peale nii, et kumbagi enam munavalgevahu alt välja ei paistnud. (Kui kohe pole plaanis kooke serveerida, tõsta koogid sügavkülma)

6. Röstisin 250 kraadises ahjus munavahu tipud kuldpruuniks (u 5 minutit). Serveerisin kohe.

Pühapäevahommikune kaerahelbepuder šokolaadisõltlasele

Järgmine hommikusöök on kindlasti lemmik ka nendele lastele, kes muidu võib-olla putru niiväga ei armasta... Mina igatahes armusin sellesse hoobilt... juba pudru keetmise ajal levis köögis vastupandamatu šokolaadilõhn! Mmm!

Uurisin blogi kirjutades netist kaerahelveste kohta, et mis liiki neid olemas on, sest minu kastutada olnud kaerahelbed ei olnud ei kiir- ega täisterahelbed. Mõtlesin, et võib-olla on nende kohta ka mingi spets nimi olemas... ja leidsin hoopiski sellise huvitava artikli - kaerahelbepuder vs spordijook - huvitav uurimus ja olen nõus sellega, et kaerahelbepuder on kasulikum nii kehale üldiselt kui ka hammastele. Pealegi kakaol peaks olema ka hommikuks vajalik kofeiinisisaldus seega ergastav mõju, nii et siis - trummipõrin kaerahelbepudrule! :) (...need siin ikka põristavad oma trummiga varahommikuti :S )

Toekas hommikupuder kahele:

3 dl kaerahelbeid (tavalised)

4 spl magustamata kakaod

5 dl piima

0,25 tl soola

80 g valget šokolaadi, peenemaks hakitud

3 spl mett (või maitse järgi)

Segasin potis kõigepealt kaerahelbed kakaoga, et kakaotükke sisse ei jääks, lisasin külma piima, segasin läbi ja tõstsin poti tulele. Lisasin pisut soola. Segasin ja keetsin putru kuni see muutus paksemaks ja kaerahelves pehmenes (u 5 minutit). Võtsin pudru tulelt, segasin sisse šokolaaditükid ja viimaks ka mee. Serveerisin. 

Klaas külma piima sobib suurepäraselt kõrvale! Head isu!

Värsked viigimarjad sinihallitusjuustu ja meega

...nagu näete, on mul igav, täna juba teine blogi sissekanne... :)

Või tegelikult ei ole kaa, käisin täna üksi laupäevasel turul - seal müüakse igasugust värsket kraami ja nii laias valikus, et pea hakkab ringi käima ja järg kaob juba turule sisenedes käest ära, et mille järgi ma sinna läksin, mis ostetud ja mis veel vaja oleks. Tarisin igasugust head kraami koju, sealhulgas ka värskeid viigimarju. Eestis elades ei teadnud ma nendest värsketest viigimarjadest midagi, ei osanud arvatagi, millised nad välja võiksid näha või maitsta kui nad veel värsked on. Nüüd on neist saanud aga minu lemmikud ning tavaliselt ma nende pärast veangi ennast turule, nagu ka täna. Algul oli pisut imelik üksi turul olla, enamus naisi käivad seal ikka kas karja kaupa, terve perega või vähemasti mehega kahekesi. Ma sidusin ka siis enda juuksed peapeale krunni ja ise arvasin, et paistsin suht türklase moodi välja küll :P Igatahes täna ei arvand keegi, et ma ei ole türklane, ega proovinudki mind inglise keeles kõnetada. Mitte, et ma tahaksingi olla türklane ja häbenen oma rahvust, ei-ei!, ma ei taha sellistel puhkudel lihtsalt liigset tähelepanu endale tõmmata.

Interneti toidublogides kolades jäi mulle üks huvitav viigimarjadega retsept silma, selle võtsingi siis täna endale aluseks. Muutsin seda vaid õige pisut - lisasin sinihallitusjuustule piima, et pasta pisut vedelam ja mahedama maitsega tuleks kuna mul oli kasutada suht teravamaitseline juust (Danish Blue).

Vaja läheb:
~9 värsket viigimarja
100 g sinihallitusjuustu (toasoe)
3 spl piima (vajadusel)
mesi serveerimisel

Pesin viigimarjad, lõikasin ülemised tipud ära, tegin sisselõiked, kuid mitte lõpuni välja.

Hõõrusin toasooja sinihallitusjuutu piimaga väiksemas kausis ühtlaseks pastaks. Tõstsin igasse viigimarja sisselõikesse umbes supilusika jagu pehmet juustusegu ning serveerimisel niristasin vedelat mett peale.

Super maitsekooslus! (muidugi kui viigimarjad ja sinihallitusjuust maitsevad) :)

Šokolaadi-banaanijäätis (Daring Kitchen vol2)

Augustikuu Daring Kitchen üleskutse - röstitud pähkline maitse ja külm ahvatlus üheskoos - st teha pruunistatud võiga keeks ning kodus valmistatud jäätis ja kõik see koos kas küpsetatud Alaska koogina või glasuuritud jäätise-keeksikoogikestena. Enne kui ma valminud Alaska koogini jõuan, lähemalt jäätisest, mille ma sinna koogi sisse valisin (enamus jäätisest jäi muidugi niisama nautimiseks, vaid pisike osa läks Alaskasse kasutusse :) ).

Banaanijäätisega oli mul pisut tegu seekord, sest külmunud banaanid ei tahtnud kuidagi püreestuda, pidin neid lusikaga kogu aeg kannus allapoole suruma ja segama. Kogus oli vist minu blenderkannu jaoks liiga suur kaa (tulemus oli rohkem kui 1L jäätist). Natuke jäi mul banaanitükke ka seekord jäätise sisse, aga sellest pole midagi, superhea ja kreemjas on jäätis ikkagi kuigi vahukoort on retseptis vaid õige pisut.

Banaanijäätis (1L):
6 banaani
2 dl vahukoort
2 sl pruuni suhkrut

5 sl magustamata kakaod (seda võib isegi veel rohkem panna)

Koorisin ja viilutasin banaani ning tõstsin karbiga sügavkülma, et banaaniviilud ära külmaks (u 3 tundi, mul olid nad külmas ööpäev).

Vahustasin vahukoore suhkru ja kakaoga tugevaks vahuks. Püreestasin külmunud banaaniviilud blenderkannus. Segasin püree ja vahukoore ettevaatlikult aga kiirelt tegutsedes kokku ning tõstsin suletava karbiga uuesti sügavkülma. Nüüd võiks jäätis külmikus enne serveerimist vähemalt 3 tundi olla, et ta jõuaks korralikult läbi külmuda. Ja kui lasta jäätisel täiesti ära külmuda, võiks enne jäätisepallide veeretamist karbi tavalisse külma tõsta, et jäätis pehmeneks pisut.

Pruunistatud võist virsikukeeks

Viisin täna oma kallid reisisellid lennujaama, mhmh, ma räägin mitmuses! sest Sulli läks ka seekord Eestisse kuuks ajaks, et me saaksime Türgi pühade ajal koera pärast muretsemata ise väiksele puhkusereisile minna septembri alguses. ...Nii kummaline on ikka kodus olla täitsa üksinda, ilma koerata. Kogu aeg on selline tunne, et ta on kuskil pehmes kohas ennast mõnusalt kerra tõmmanud ja magab rahulikult. ...Ja see, et kedagi pole mitu päeva õhtuks koju oodata, teeb olemise kuidagi tuimaks ja loiuks, nagu ei oskaks oma ajaga midagi tarka peale hakata ja ei tahakski üldse midagi teha ja miski nigu ei huvitagi väga enam... Ei, nii ei saa, eesmärk peab ikka olema! :) Proovingi oma "Ei viitsi"st lahti saada ja pisut blogidagi, vähemalt läheb aeg ruttu. :)

Niisiis augustikuu Daring Kitchen üleskutse - röstitud pähkline maitse ja külm ahvatlus üheskoos - st teha pruunistatud võiga keeks ning kodus valmistatud jäätis ja kõik see koos kas küpsetatud Alaska koogina või glasuuritud jäätise-keeksikoogikestena. Sellest challenge'st räägin enda järgmises või ülejärgmises sissekandes, praegu aga pruunistatud võiga keeksist lähemalt...

Tegin enamusest keeksitainast aprikoosikeeksi (poolitasin veel esialgse retsepti, sest kogus tundus meie perele liiga suur olevat) ja vaid ühe sufleevormis väikse keeksikese, mille pärast lõikasin ka veel pooleks, sest Alaskasid tahtsin teha vaid kaks tükki, imepisikesi, et mul neile eile hilisõhtul sööjaid jaguks ja ma seda kooki jälle külmutama ei peaks hakkama nagu algne retsept ette nägi. Keeks kaotaks külmutatuna osa oma maitsest ja ka pehmusest ning beseene Alaskakook otse ahjust maitseb ka kindlasti palju paremini kui läbikülmunult.

Pruunistatud võiga virsikukeeks:
135 g võid
2 dl sõelutud nisujahu (sõeluda enne mõõtmist)
2 spl maisitärklist
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
0,6 dl pruuni suhkrut
0,4 dl valget suhkrut
2 muna (L)
1 tl vanillsuhkrut
1 suurem virsik (kivi eemaldatud ja viilutatud)

(Kogused on sellepärast naljakad, et poolitasin algse retsepti. Tervest retseptist saab 23x23cm koogivormis küpsetatud keeksi. Mina küpsetasin tavalises piklikus keeksivormis.)

Kuumutasin võid panni peal keskmisel kuumusel kuni piimavalgud muutusid karamelliselt pruuniks ning sulavõi hakkas pähkliselt lõhnama. (Kuuma võid järelvalveta tulele ei tohi jätta kuna see võib põlema süttida.) Võtsin panni tulelt ning lasin võil maha jahtuda, 15-30 minutit.

Keerasin ahju 160 ° C soojenema ning valmistasin ette keeksivormi (ja ka pisikese sufleevormi Alaska jaoks)

Segasin ühes kausis kokku jahu, tärklise, küpsetuspulbri ja soola. Vahustasin pruuni või suhkrutega heledaks ja kohevaks vahuks, umbes 2 minutit. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval munad ja lõpuks vanillsuhkru. Segasin võivahule juurde jahusegu miksri madalal kiirusel ja vaid kuni kõik oli segunenud. Valasin taina vormi, silusin pealt siledaks ja asetasin peale virsikuviilud. Küpsetasin pealt ilusaks kuldpruuniks umbes 35 minutit.

Lasin keeksil kõigepealt vormis 10 minutit jahtuda, siis võtsin vormist välja ja lasin täielikult maha jahtuda.

Serveerisin aprikoosijogurtiga.

Krõmpsuv ja vürtsikas kikerhernesalat

...jätkan siis Türgi ja kikerherneste teemadel :)

Kõigepealt eilne pediküür... Kohe ilus on oma roosade küüntega varbaid vaadata! :P ...Pealegi laki värvi nimetus oli "Cute as a bottom" :)) päris hea nime ikka leiutanud see ESSIE oma lakile eks! Okei. Ilusalong oli ise ka selline roosavahune sitsi-satsiline printsessi stiilis miljööga. Ja mis meile kõige enam meeldis, oli see, et pisikeste detailidega oli viitsitud sisustuses ja teeninduses vaeva näha. Alustades nikerdustega mööbli, vanaaegsete veevalamiskannude ja kingakorvikestega ning daamidele pakuti šikkidest martiniklaasidest jahutavat sidruni-piparmündi limonaadijooki (mis ilmselt kohapeal valmistatud oli) ...igatahes tekitas sealviibimine mõnusa tunde juba aunüksi teenust saamatagi. Nii, ja kuna mina väga suure "pediküüritaja" kogemusega pole, siis mina jäin saadud teenusega enamvähem rahule. Eks alati saa ju miskit paremini teha eks ;) Üldiselt tundus kõik kenasti hügieeniline, pisut segadust küll tekitas neil see, et olime pediküüriteenust kolmekesi korraga nautimas ning neil oli seal türgipäraselt jälle pisut tööjaotusega tegemist, et siis läks neil sassi, mis juba tehtud ja mis mitte, üldiselt laabus lõpuks kõik kenasti ning meie palvetele tuldi vastu. Ja päeva lõpetuseks arvasime, et lähme sinna ilmselt veel teinegi kord plikadega lõunapoolikut veetma ja tähtsaid maailmaasju arutama. ;)

Nüüd siis kikerherneste kord.
Mul sai neid hummuse jaoks liiga palju keedetud, et sain veel maitsva türgipärase lihtsa salatigi.

Vaja läheb:
u 2 dl pehmeks keedetud kikerherneid (või kikerherne konservi)
1 väike sibul
2 punast paprikat
    kastme jaoks: 
    2 spl oliivõli
    1 spl balsamiäädikat
    0,25 tl meresoola
    1 spl mett
    1 tl vürtsikat punast kebabi (liha) maitseainesegu (sisaldab: tšillit, paprikat, oreganot, sidrunhapet, soola, pipart, ja midagi kindlasti veel aga täpselt ei oskagi öelda, sest ostan seda lahtiselt oma lemmikpoekesest siinselt maitseaineturult.)

Puhastasin paprika ja sibula ning hakkisin peenikesteks ribadeks. Segasin kausis kokku kikerhernestega. Kastme segasin eraldi väikeses kausis kokku. Maitse peab tulema magus-hapu parajalt soolane ning vürtsine,et suu pärast ikka õhetaks.Valasin kastme salatile, segasin läbi ning serveerisin.

Salat sobib nii iseseisva kerge söögina, eelroana kui ka pearoa kõrvale serveerimiseks.

Hummus

Homme saab olema huvitav päev. Lähme nimelt tüdrukutega Aasia poolele ühte ilusalongi pediküüri testima. Veendumaks, et Türgis (st Istanbulis) on siiski võimalik nautida ka kvaliteetset pediküüri teenust. Siin pikemalt elavatelt tüdrukutelt olen kuulnud õuduslugusid pediküüri ja muude ilusalongiteenuste kohta, mis meie, eestlaste, arvates on alla igasugust arvestust. Pediküüriteenust näiteks pakutakse juuksurisalongi toolil, kui teenindaja tuleb oma kodinatega sinu juurde ja põlvitab siis niimoodi alandavalt sinu ees ja toimetab sinu varvastega, igasugustest meile harjumuspärastest hügieenitavadest rääkimata. Ma loodan tõesti, et homme see nii pole, vähemalt salongi kodulehekülg on küll paljutõotav. Ja hinnad täitsa normaalsed, u 300 - 500 krooni; alates klassikalisest pediküürist, lõpetades šokolaadi-, metsamarja- ja meremineraalide hoolitsustega. No eks näis, homme oleme jälle kogemuse võrra rikkamad. ;)

Niisiis Türgi, ma hakkan vaikselt juba siia ellu sisse elama, sain isegi ühe türgikeelse kõnega täna suurepäraselt hakkama, mitte et ma oleks kõikidest sõnadest päriselt aru saanud, aga vähemalt sain asjad aetud. Juhuu! Ja viimaks jõudsin ka hummuse valmistamiseni, mis on siinsele köögile omane eelroog. Seda süüakse peamiselt nn saiamäärdena kuid sobib suurepäraselt ka erinevate liha- ja juurviljaroogade kõrvale või kasutada nn tipikastmena. Türgis ei olegi ma seda veel söönud vist kui aus olla, sain seda hoopis paar aastat tagasi Iraanis proovida ja see maitses mulle väga. Minu retsept on pärit ühest Türgi kokandusajakirjast, kuigi ma seda sajaprotsendiliselt ei järginud, sest mul polnud kodus enam tilkagi tahinit, panin selle asemel paar lusikat seesamiseemneid. Pealegi internetist võib leida suures koguses erinevaid retsepte erinevate lisanditega, küüslaugu, sidruni, köömne, jogurti, chilli jne jne. Ma arvan, et see ongi pigem selline roog, mille valmistamisel ei pea sõrmega retseptis järge pidama vaid tegutsema vastavalt oma maitsele.

Hummus neljale:

5 dl kikerherneid

1 dl tahinit (seesamipasta)

1 dl oliivõli

2 küüslauguküünt

1 dl värskelt pressitud sidrunimahla

1 tl köömneid

1 tl soola

värskelt purustatud musta pipart

Eelmine päev pesin kikerherned potis vett vahetades puhtaks ja panin puhta veega potti likku.

Järgmine päev vahetasin vee ning keetsin herned pehmeks (1-2 tundi). Kurnasin ja lasin neil jahtuda.

Püreestasin blenderkannus kõik retseptis toodud koostisosad ühtlaseks pastaks (vajadusel lisa keedetud vett, ma pidin umbes 1 dl jagu lisama). Lõpuks maitsestasin pipraga.

Serveerida näiteks värske krõbeda saia, lavashi või tortilla krõpsudega. Maitseb hästi ja pealegi veel tervislik - suur raua, C ja B6-vitamiini sisaldus ning kiudainete, fool- ja aminohapete rikas. :)

Banaanijäätis ...ja trummipõrin!

Trummipõrin ja seda mitte banaanijäätise pärast - hoopiski täna hommikupoole öösel kajas meil siin Istanbuli kodutänaval vali trummipõrin! Algul oli see vaiksem (st kostus kaugemalt), et mul oli isegi mingi segane sõjateemaline, ohtu hoiatava trummipõrinaga unenägu vms, aga kui trummiga noormehed päris meie maja ette akna alla jõudsid, sain aru, et tegu polegi unenäoga! Kaks poissi tõesti kõndisid uljalt siin majade vahel tänavatel ja põristasid uhkelt trummiga, jah tõesti-tõesti, päris korraliku suure trummiga mitte mingi mänguasjaga, see tegi ikka väga vali häält! Me saime päris pahaseks ja uni oli pikka aega häiritud, mõtlesime, et toho-tonti! - siinsed inimesed on ikka puhta ära keeranud selle kuumuse ja ramadaniga. Olgu, trummipoisid jõudsid meil majast veidi eemale, hetkeks isegi tundus, et nad lõpetasid oma lärmilöömise ja normaalsete inimsete une häirimise aga EI, põristasid muudkui edasi ja siinsed mäed veel kajasid vastu ka, nii et neid trummipoisse tundus siinkandis isegi rohkem kui üks punt olevat. Noh ja hommikul, mis välja tuli, see trummiga põristamine pidigi olema traditsioon ramadani ajal!!! Sest inimesed on vaja üles ajada, et nad enne päiksetõusu ikka süüa ka jõuaks. Normaalne eks või mis, et hoopis meie pole siin normaalsed, kes 7ni rahulikult magada tahaksid!? :S ...Naabrimees meie pärimise peale veel imestas, et see aasta sellega nii hilja algust tehti (jumal tänatud mu arust! :)), ramadan on juba mõnda aega kestnud ju. Niiet nüüd, vähemasti ramadani ajal, tuleb harjuda lisaks varahommikusele palvelaulule ka trummipõrinaga!? Brrrr... Ramadan võiks juba läbi saada :S

Tegelikult on see banaanijäätis ka trummipõrinat väärt! Endal pole retsepti ollagi ja lõpptulemus on nii maitsev ja suviselt kerge!

Banaanijäätis neljale:
3 banaani
u 1 dl vahukoort
1 sl pruuni suhkrut

Koorisin ja viilutasin banaani ning tõstsin karbiga sügavkülma, et banaaniviilud ära külmaks (u 2 tundi).

Vahustasin vahukoore suhkruga. Püreestasin külmunud banaaniviilud blenderkannus. Segasin püree ja vahukoore ettevaatlikult aga kiirelt tegutsedes kokku ning tõstsin suletava karbiga uuesti sügavkülma. Nüüd võiks jäätis külmikus enne serveerimist vähemalt 3 tundi olla, et ta jõuaks korralikult läbi külmuda.

Mustsõstra-šarlott-jäätisetort

...Juuli 2010 Daring Bakers challenge - Swiss Swirl Ice Cream Cake...

Ma enamasti muud ei saagi viimasel ajal blogitud kui DK challenge'd. :) Jah, juuli challenge alles nüüd kui juba käimas augusti teine pool!

Lugesin juuli alguses eesootavat ülesandet ja arvasin seda jäätisetorti sobivat minu sünnipäevalauale. Paraku, õnneks :) muidugi, läks kõik hoopis teisiti ning Çeşme's ühes jahisadama kalarestoranis, oli meil sünnipäevalaual hoopis üllatustort, küünaldega ja puha :) ...olin nii elevil ja õnnelik, kui sellega laudade vahelt meie laua poole tüüriti, et kas tõesti MINU sünnipäevatort?! - mhm, see pandigi minu ette, et ma küünlad puhuks, soovi sooviksin ja esimese lahtilõike teeks. Lahe!!! sellist asja polegi ennem minuga juhtunud.

Et siis sünnipäev oli juba ammu ja minu jäätisetort ikka tegemata. Kuna siin Istanbulis on endiselt soojakraade 30 ja üle selle, siis jäätisetort sobib siia argipäevagi superhästi. Peaks aind külalisi kutsuma, kes meid selle tordisöömisega aitaks. Tegin isegi originaalretseptist vaid poole kogusest, aga ikka sain suure tordi.

Rullbiskviidi jaoks:
3 muna (L)
3 spl suhkrut + pisut rullimiseks
3 spl nisujahu
2 spl magustamata kakaod
1 spl keevat vett

Keerasin ahju 200 C kraadile soojenema. Määrisin küpsetusplaadile õhukese kihi õli, katsin plaadi küpsetuspaberiga ja silusin paberi ilusti plaadi külge.

Vahustasin toasoojad munad suhkruga nii tugevaks vahuks, et vispli jäljend püsis vahul vähemalt 10 sekundit. Sõelusin teise kaussi jahu ja kakao, segasin nad omavahel läbi ning kahes osas lisasin ettevaatlikult segades munavahule. Segamise lõpus lisasin ka supilusika keevat vett. Valasin taina küpsetusplaadile ja silusin õrnalt ühtlaseks kihiks laiali. Küpsetasin 10-12 minutit.

Küpsemise ajal asetasin lauale puhta köögirätiku, puistasin peale suhkrut (et rullbiskviit sinna kinni ei jääks). Küpsenud biskviidi keerasin kuumalt suhkruga rätikule, küpsetuspaber ülespoole. Eemaldasin ettevaatlikult paberi, puistasin biskviidile veel pisut suhkrut ning keerasin koos rätikuga biskviidi lühemast servast alates rulli. Lasin niimoodi biskviidil täiesti maha jahtuda.

Täidis:
300 g kohupiima (mul oli 18,5% rasvasisaldusega (lor))
2 spl mett
1 tl granaatõuna siirupit
1 tl vanillsuhkrut
5-6 spl mustsõstra toormoosi

Segasin omavahel kõik täidise koostisosad peale moosi ning katsin sellega jahtunud biskviidi ühtlase kihina. Selle peale määrisin omakorda kihi mustsõstra toormoosi. Nüüd keerasin biskviidi kokku pikemast servast alustades. Katsin toidukilega, et biskviit ära ei kuivaks seni kuni jäätiseid valmistasin.

Vaniljejäätis:
300 ml vahukoort
1 tl vanillsuhkrut
1,2 dl suhkrut

Vahustasin vahukoore vanilli ja suhkruga kohevaks vahuks. Asetasin kilega kaetud nõu sügavkülma, et mass pisut kõveneks.

Võtsin ühe külmakindla kausi. Katsin selle seestpoolt toidukilega. Lõikasin rullbiskviidist 1,5 cm paksused viilud ning ladusin tihedalt vormi/kausi põhjale ja seintele. Esimese kihina panin külmikus veidi tahenenud vaniljejäätise. Katsin kausi kilega ning tõstsin sügavkülma, et esimene kiht jõuaks taheneda. (umbes tund)

Kakao-mustsõstrajäätis:
1,2 dl suhkrut
1,5 spl magustamata kakaod
1 spl maisitärklist
1,75 dl vett
0,5 spl võid
1 tl vanillsuhkrut
5-6 spl mustsõstra toormoosi

Segasin keedunõus suhkru, kakao, maisitärklise. Lisain vee, segasin ühtlaseks ja kuumutasin kuni kreem paksenes. Võtsin poti tulelt, lisasin või ning vanillsuhkru. Segasin ja lasin jahtuda. Lõpuks lisasin ka mustsõstra toormoosi.

Võtsin todrikausi külmikust ning valasin jahtunud kakao-mustsõstrajäätise kreemi järgmise kihina peale. (Kuna mul kodus on nii palav ja võibolla ei oodanud ma ka piisavalt kaua, et mu esimene kiht oleks täiesti ära tahkunud, siis minu vaniljejäätis ja kakao-mustsõstrajäätis tekitasid koogile huvitava mustri.) Katsin kausi kilega ja tõstsin sügavkülma. (umbes tunniks)

Šokolaadijäätis:
2,5 dl vahukoort
1,2 dl suhkrut
1,5 spl magustamata kakaopulbrit

Vahustasin vahukoore suhkru ja kakaoga tugevaks vahuks ning tõstsin selle külmkappi, et vahukoor minu soojas köögis sulama ei hakkaks. Viimase kakaojäätise kihi valasin tordile alles siis kui eelmine kiht oli tõesti ära tahkunud.

Lasin tordil sügavkülmas oma 6 tundi külmuda. Järgmine päev kummutasin tordi serveerimisalusele, ja eemaldasin toidukile.

Kui korraga ei jaksa kooki ära süüa siis tasub see katta pealt tihedalt toidukilega, et külmikus ebameeldivat härmatise kihti koogile ei tekiks.

The Wold of Pierogi - peedi- ja hakklihapelmeenid

...augusti Daring Cooks ülesanne oli teha nn pelmeene, erinevate täidistega...

Esimene kord said need pelmeenid mul nüüd tehtud, aga õppida on sellest palju, sest pisike abimees ütles, et näiteks hakkliha peaks olema enne täitmist toores, et pelmeenid pärast keetmist, küpsetamist mahlasemad saaks. Pole niimoodi proovinud, seega päris kindlalt ei saa väita, et nii parem on ja töötab, aga tundub usutav. Elukool ;)

Pelmeeni taina jaoks:
5 dl jahu (ma pidin tainasse oluliselt rohkem jahu panema, et tainas vormitav oleks)
1 suur muna
1 tl soola
2 dl jogurtit (originaalretseptis oli vesi 2,5 dl)

Sõelusin jahu lauale, lõin jahu kuhja keskele muna lahti, lisasin soola ja jogurti ning sõtkusin ühtlaseks tainapalliks ja jätsin lauale rätiku alla umbes 20 minutiks puhkama.
...seni valmistasin täidised...

Peeditäidis:
2 pisemat keedetud peeti
1 sibul
3 küüslauguküünt
50 g riivitud parmesanijuustu
soola, pipart

Koorisin ja riivisin peedid. Puhastasin ja hakkisin sibula ning küüslaugu ja praadisin neid pannil kuni sibul muutus läbipaistvaks. Võtsin panni tulelt, lasin pisut jahtuda. Lisasin peedi, riivitud juustu ning maitsestasin soola ja pipraga. Jätsin täidise oma järge ootama.

Hakklihatäidis:
500 g veise-lamba hakklihasegu
1 sibul
3 küüslauguküünt
soola ja pipart

Praadisin pannil hakkliha, lisasin sibula ja küüslaugu ja praadisin seni kui sibul oli klaasjas. Maitsestasin soola ja pipraga. Lisasin ka pisut vürtsikat kebabimaitseainet. Jätsin täidise jahtuma.

Täitmine:
Keerasin ahju 200 kraadile soojenema.

Rullisin pool tainast jahusel laual neljakandiliselt lahti. Poolele lahtirullitud tainale tõstsin lusikaga peeditäidise kuhjakesed ja tõstsin teise poole tainast katteks peale. Lõikasin tainarulliga neljakandilised pelmeenid välja, mis nägid välja pigem ravioolid. :) Tõstsin peeditäidisega pelmeenid ettevalmistatud küpsetusplaadile, pintseldasin pealt õliga ning küpsetasin 200 kraadises ahjus krõbedaks ja helepruuniks, umbes 10 minutit, ma minuteid ei lugenud, sest vormisin samal ajal hakklihatäidisega pelmeene.

Seni kuni ma hakklihatäidisega pelmeenide rullimise ja täitmiseni jõudsin, tuli kööki veel üks tubli abiline, kes õpetas mind, et tema ema oli neid hoopis teisiti rullinud ja täitnud, et siis need tegin teisiti. Voolisin käte ja laua vahel taina pikaks peenikeseks vorstiks (umbes 2 cm läbimõõduga) lõikasin 2 cm paksused seibid ja rullisin iga ringikese eraldi jahusel laual lahti. Mina rullisin ja tubli abimees täitis hakklihatäidisega. Päris kiiresti sai kahekesi tehtud.

Kui kõik oli vormitud, keetsin hakklihatäidisega pelmeenid soolaga maitsestatud vees kuni pelmeenid tõusid pinnale ja lasin veel paar minutit keeda.

Serveerisin mõlemaid paksu ja külma jogurtiga (nn hapukoorega).

Suvine peedi-suitsukalasalat või -supp

Ilmad on püsinud üsna talumatult kuumad nii siin Istanbulis kui ka Eestis, ammu pole tahtnud üldse midagi köögis toimetada. Külmkapist kerged snäkid, puuviljad, marjad ja jahutav vein, siider või õlu kõrvale... mmmm, rohkemat polegi suvel vaja ju. Viimati sai päev otsa Rootsis Göteburi lähistel sõprade suvemajas kokatud, valmis maitsev peedi-kartulisalat oliivõli-balsamico kastmega, ahjuliha ja SUUR aia- ja metsamarjadega sünnipäeva tortki... aga no Rootis oli siis soojakraade ka harjumatult vähe, 18 kui sedagi, siis võib ju köögis pliita ääres toimetada küll, et sõrmed ära ei külmuks. ;)

Tegelt sai Peipsi veeres ka pliita ääres oldud (päris puuküttega palava ahju ääres), aga no kuidas sa jätad kala praadimata, kui oled seda terve päev järve peal põnevusega jahtinud! Pealegi ise püütud värske kala otse pannilt - see maitseb ju veel kõige paremini! Pisut oliivõli, killuke võid kuumale pannile, kalale soola ja pipart peale, praadida mõlemalt poolt kergelt pruuniks ja lõpus sorts tumedat Puls õlut, et kala kaane all lõplikult pehmeks hauduks. Jammii!

...minu tänane peedi-suitsukalasalat on jälle midagi sellist, mis valmis kodus kapis leiduvatest asjadest. Viimane tükike Eestist kaasa toodud kuumsuitsu-tuurakala, Peipsi veerest küll koju toodud kuid mitte sealt püütud, Eestimaise päritoluga ikkagi. Hea kui on kalakasvatuses käpp sees. ;)
Ja paksu jogurti asemel oleksin tahtnud hoopis keefiri kasutada, oleks mõnusa külma supi saanud. Valmis siis seekord rohke jogurtiga paks supp ehk salat. :)

Kahele:
paras tükk suitsukala, umbes 100 g
1 keskmise suurusega kurk
1 keedupeet
1 väike sibul
1 keedetud muna
500 g jogurtit (või keefiri kui teha suppi)
vajadusel soola ja pipart

Tükeldasin kõik kuubikuteks, panin kaussi, valasin peale jogurti, segasin ja maitsestasin soola ja pipraga. Valmis! Viil musta leiba ja kõht saab head-paremat täis. Suurepärane kerge suveroog.