Sidrunikeeks rosinatega Isadepäevaks / Lemon Sponge Cake with Raisins

Selleaastane isadepäeva kook tuli inspireerituna Facebookis sõprade jagatud postitustest, ühel sidrunikook ja teisel rosinakeeks. Keeks sai meil valmis eile õhtul ja täna pole sellest enam raasugi järel, lihtsalt nii maitsev sai. Head isadepäeva kõikidele isadele!

Šokolaadised kookosemuffinid / Rich Coco-Choco Cupcakes

Tahan teiega jagada ühte oma viimase aja leiutist. Sattusin poes kookosejahu peale ning vaikselt küpses minu peas mõte katsetada just muffinite küpsetamist selle kookosjahuga. Netiavarustes ringi kolades hakkasid silma vaid kuidagi vähekerkinud ja mitte nii isuäratavad muffinid, võtsin oma vana hea ja järgiproovitud retsepti ning mugandasin selle tunde järgi parajaks. Tainas oli suhteliselt paks kuid kerkis superhästi ja maitse hea mahlane ja kookoseselt rammus. Panen selle siia kiirelt kirja, ennem kui kõik ununeb...

Eggs Benedict beekoniga

Tere kõigile üle pika aja! Igatsesin juba niiväga blogimist, olin vist juba pisut võõrdunud ja uut postitust isegi kuidagi kartsin ette võtta ning lükkasin seda aina edasi. Loodan selle tegevusega taas sõbraks saada, sest see blogi on mulle ikkagi oluline, ning see on üks asi, mille loomist ma naudin.

Oleme jõudnud oma seiklemistega Stockholmi ning peale kolme korda kolimist siin linnas, leidsime endale armsa pesa, kus taas isu kulinaarsete katsetuste ja väljakutsetega tegelda. Eile "õnnistasin sisse" KitchenAid lauamiksri, mille abil valmis Kräsupeakook isadepäevaks, sellest kunagi hiljem... Kuid tänase tähtsa päeva puhul valmistasin meie pere Issi meelerõõmuks Eggs Benedicti. Seoses sellega soovin ma kõikidele isadele maailma parimat isadepäeva!

Pelgasin pisut sinna juurde kuuluva Hollandi kastme valmistamist, ning samal ajal munade pošeerimist, et kõik korraga valmiks ja soojalt serveeritud saaks. Kenake väljakutse sellisel tähtsal hommikul, kuid kõik õnnestus suurepäraselt! Eriti uhke olen kastme üle!

Kaerakliipätsikesed / Oat Bran Cookies

Kes meid tunneb või tähelepanelikult blogi jälgib, teab, et meie peres on selle aasta algusest käsil projekt: Suveks saledaks. Kuigi päriselt sellist nime me pole kasutanud aga niimoodi kukkus välja küll - saabunud suveks (Istanbulis) oli kadunud üle 15 kg. 

Maisiküpsised / Corn Cookies

Valmistaasin neid päris ammu ja päris täpselt ei mäletagi enam, kas kasutasin täpselt antud retsepti aga ilmselt küll kuigi see ei ole väga minu moodi. Meeles on aint niipalju, et uuesti tehes paneksin veidi vähem võid ja veidi vähem suhkrut. Viimane on muidugi puhtalt maitse küsimus... Iseenesest mulle meeldis väga nende küpsiste krõbedad servad, nätske sisu ja maisimagusalt võine maitse, aga nagu juba ütlesin, siis järgmine kord paneks VEIDI vähem võid, sest näpud olid lausa rasvased peale küpsisesöömist ja see tundub juba liigse priiskamisena. :)

Apelsini Šiffoonkook - Orange Chiffon Cake

Jenny, meie kallis abiline, teab mu huvi küpsetamise vastu ja uuris, kas ma olen kunagi Orange Chiffon Cake'i teinud. See kook on tema lapsepõlvemälestustest ja tuletab talle kodu meelde (Filipiini saared). Pidin tunnistama, et ei ole seda varem küpsetanud ja pole sellest isegi suurt miskit kuulnud. Koolist ma ei mäleta, et meile seda oleks õpetatud... Natuke internetiavarustest uurides, selgus, et see kook on algupäraselt Californias 1920. aastatel leiutatud, retsept hiljem maha müüdud ning tänapäeval üldse enam mitte nii populaarne.. ilmselt need on need põhjused, miks pole mulle see kook enne kõrvu jäänud. Nüüd siis proovitud ja ma ütleks, et kui algul kartsin, et tulemus on kuiv ja maitsetu, siis tegelikult olenemata sellest, et nii suur kook ei sisalda ühtegi kreemi ei peale ega vahele määrituna, on ta maitsev ja mahlane ka täiesti iseseisvana. Rikkalik maitse pärineb apelsinidest ning pehmus ja mahlasus osalt apelsinimahlast, osalt kasutatud õlist rasvainena.

Sultan's Delight - Hünkar Beğendi

Nimetus tuleneb sellest, et see oli ühe sultani lemmikroog, mis koosneb grillitud baklažaani püreest, kuhu on lisatud juustu ja bechamel kastet, ja püree peal lambakuubikud tomatises kastmes. Koolitusel valmistasime roa täpselt nii nagu see klassikaliselt olema peaks meie meisterkoka juhendusel - tulemus oli tõesti väga maitsev!

Pähklivõi ja šokolaadikreemi küpsised

Enne kui ma postitan kursusel õpitud liharoa, tahan kiirelt kirja panna ühe maailmalihtsa küpsiseretsepti... See mõlkus mul juba ammu meelel aga tegudeni siis alles nüüd. Mu kallis teine pool on hetkel kindla menüü peal, siis ei saa ma küpsetada ja kokata täpselt seda, mida sooviks, aga tavaliselt just siis tulevad need soovid kõige rohkem esile kui parasjagu justkui nagu ei tohiks. Niisiis kokkasingi küpsiseid suurest kokkamisisust ja jagasin need põhiliselt mööda küla laiali, et koju ahvatlusi vähem jääks. Võtsin eile BubQuiz'le ka neid kaasa, et ajutegevust soodustada... ma ei tea, kas asi oli meis endis, küsimustes, nende esitajas või küpsistes, aga mõju jäi tulemata ja olime viimaste seas seekord. Võib-olla polnud küpsised piisavalt magusad nagu Türgis kombeks :))

Täidetud artišokid oliivõlis - Zeytinyağlı Enginar

Käisin keeltekooli poolt korraldatud kokkamise kursusel. Kogu tegevus (noh peaaegu) toimus türgi keeles ja loomulikult tegime me kõige Türgipärasemaid roogasid. Siit esimene: Zeytinyağlı Enginar [zeitinjaalõ enginar], mis nimetuse poolest tähendab artišokk oliivõlis aga nii lihtne see loomulikult pole. Neil on see oliivõlis toitude nimi sellise tähendusega, et need on valmistatud oliivõliga ja üldjuhul võib neid serveerida külmalt. Minule isiklikult meeldib kui see roog on pisut leige. Siiamaani, kuni me seda seal koolitusel ise valmistasime, ei pidanud ma artišokist lugu võibolla just selle pärast, et seda serveeritakse restoranides külma eelroana ja no lisaks enda kätega valmistatuna kukkus kuidagi õige maitsev välja, et võtsin selle söögi tegemise uuesti ette ka kodustes tingimustes.

Pehme Piparkook

Ilusat advendiaega ja jõuluootust!

Meie kodus valmis eile esimese advendi puhul selline jõulune pehme piparkook aga kuidagi imekombel eile, selle maitsmiseni me ei jõudnudki. Täna kaunistasin täiesti jahtunud koogi tuhksuhkruga, endal kõrvus kajamas aisakellade viis ja mõtted ilusal Eesti lumisel ilmal... Võtsin tassi kuuma kohvi kõrvale ja juba esimesest ampsust pidin meelivalt üllatuma, et kook on täpselt selline nagu ma ette kujutasin. Välimuselt paistab küll pisut kuiva võitu, aga tegelikult pole seda üldse ning koogis olev pohlamoos annab lisaks piparkoogi maitsele just sellist mõnusat hapukat maitset nagu oleks piparkoogid hapuka glasuuriga kaunistatud. Minu poolest võiks see kook olla jõulukeeksi ja piparkookide kõrval kohustuslik advendiaja küpsetis.

Feta muffinid

Need olid meie Väikese Härra lemmikud, või siis vähemasti hädaldas ta nii innukalt kui ma talle ahjusoojast muffinist murtud tükikesi piisavalt kiiresti ei suutnud pealepuhudes jahutada, et ta muutus nõudlikuks uute suutäite laekumise kiiruse osas. Minul endal oli muidugi ülimalt hea meel ja rõõm näha, et suutsin talle miskit meelepärast küpsetada! Esimene katse ja kohe täkkesse! (Magusaid küpsetisi ma ei ole talle veel pakkuda tahtnud.) Loodan, et olen tema lojaalsuse ja hea usu oma küpsetiste vastu välja teeninud nendega. :)

Kasutasin feta asemel tegelikult meie kohalikku Beyaz Peynir'i, tõlkes valge juust aga maitselt on ta kõige lähedasem Eestis saadavale Feta juustule. Meil on seda valget juustu siin mustmiljon varianti ja ma tegelikult poest väga ei julge seda pakendatult ostagi kui ennem maitsta pole saanud, seepärast ostan turult hoopis. Sel korral mul ei olnud turgu plaanis aga muffinid küll ja valisime sõbrantsiga poest light variandi välja, sest see pidi vähem soolane olema (osad juustud on siin mu jaoks tulisoolased). Ma üldiselt ei armasta light tooteid osta aga siinkohal oli ost õigustatud, tõesti see ei olnud nii soolane, et väikesele lapsele julgen seda anda küll. Aga, kuna ta oli lahja toode, siis oli seal ka rasva vähe ja seetõttu ka tugeva konsistentsiga, et tainast tehes lõigatud kuubikud eriti väiksemaks ei lagunend ning ka ahjus nad väga ei sulanud. Päris fetaga saab tulemus ilmselt palju parem, et siis oleks meist keegi vist end lõhki söönud...

Tosin muffinit:
200 g feta juustu
60 g maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna (M)
1 dl piima
2 tomatit, kooritud ja kuubikuteks lõigatud
1 tl basiiliku pestot
oleksin olemasolul sama palju ka musta oliivi pestot kasutanud

Juustu lõikasin kuubikuteks ja lasin liigsel veel paberrätile valguda. Keerasin ahju 180 C soojenema.

Vispeldasin kausis kokku maisijahu ja küpsetuspulbri, lisasin ükshaaval munad ja siis ka piima vispeldamist jätkates. Lisasin kõik ülejäänud komponendid ning jaotasin saadud taina muffinivormidesse umbes 2/3 vormi kõrgusest. Tõstsin plaadi ahju ja küpsetasin umbes 40 minutit kuni muffinid olid pealt kenad kuldpruunid.

Minu tainas tuli väga vedel, kui kasutada rasvast (normaalset) fetat, laguneb osa juustu tainasse ja siis on ka küpsetusaeg lühem, võibolla isegi 10 minutit. Minu muffinid ka ei kerkinud vähese rasvasuse tüttu, oleksin pidanud panema piima asemel vahukoort või lisaks võid/õli, järgmine kord olen targem. :)

Kookose Burfi'd

Paar nädalat tagasi oli mul võimalus käia Pakistani/India-pärasel kokkamise koolitusel. Meie silme all valmisid eelroog, neli põhirooga ja magustoit, seda kõike vaid kahe tunni jooksul. Uskumatu, kuidas need naised olid köögis nii enesekindlad ja osavad, just nagu annaks nad seda tundi iga päev, kuigi tean, et meie tund oli esimene sellesarnane. Super!

...koolitusel...

Ma tean, olen oma blogist juba võõrdunud ja kuidagi uuesti alustamine tundub nii-nii raske. Olen tegelikult igasuguseid uusi asju katsetand ja ka palju isuäratavaid pilte klõpsutand, aga siia kirjapanemiseni kuidagi ei ole jõudnud ning osade retseptide nüansid juba ununenudki...  Nüüd, kui ka Istanbulis on juba mõnda aega sügisilmad valitsend, võiksin ju hakata rohkem tubaseks ning leida aega arvuti taha tulla, et siin paar rida kirja panna, nii koduste rõõmuks kui enda jaoks, sest vahest õnnestub mingi asi superhästi ja no järgmine kord ei ole enam meeles, kuidas ma need asjad täpselt kokku segasin ja mis sinna sisse õieti paningi. Mul on ju see tobe komme, et võtan kellegi retsepti, aga millegipärast ei tule see lõpptulemus kunagi nii välja nagu retseptis kirjas, alati kaldun teelt kõrvale ja mugandan enda maitse järgi.. :)

Seekord sama lugu, kuigi tegu õige väikeste muudatustega, nimelt šokolaadiglasuuri ei näinud algne retsept ette. AGA, kuna täna oli meil peres jälle üks tähtis päev ja ilus ümmargune number 15 kuud vajas tähistamist, siis ilma šokolaadita ei tundunud asi nii korrektne ja vajalikult pidulik.

Ma veidi googeldasin, "burfi" leidis justkui vastukaja, et see on indiapärane roog, otsustasin siis, et see ongi sealt pärit, sest koolituse käigus ei tutvustatud, millised täpselt on Pakistani ja millised India päritoluga road.

umbes 30 tk jaoks:
4,8 dl kookoshelbeid
2,5 dl piima
2,5 dl vahukoort
2 dl puudersuhkrut
2-3 kardemoni kaunast seemned, uhmerdatud

Segasin kõik komponendid keedunõus kokku ning tõstsin tulele. Lasin keema tõusta, alandasin kuumust ning segasin hoolikalt spaatliga, et miskit põhja ei kõrbeks. Lõpuks peaks tekkima selline mass, mis on juba ka nagu kuumast peast kuju hoidev ja lööb panni küljest lahti.

Valmis segu valasin võiga määritud vormi, silusin umbes 2 cm paksuselt laiali ja lasin jahtuda. Enne serveerimist lõika ruutudeks või vormi pallid.

Mina vormisin ruudukesed ja ka glasuurisin 100 g tumeda šokolaadiga, mis oli umbes 10 g võiga koos sulatatud.

Külluslikud kaerahelbeküpsised

Olen hetkel blogimisest suvevaheajal... peamine põhjus on Istanbulis valitsev kuumus, toas oleks nagu 24/7 türgi saun. Teine põhjus: kallis vennatütar, kellega koos me proovime võimalikult palju lõbusalt aega veeta... akvaarium, dinosauruste näitus, lõbustuspark, delfiinide show, turud, kaubanduskeskused jne jne ...kui me lõpuks koju jõuame olen juba suht läbi ja ei pretendeerigi enam arvutiõigusele...

Kui meil vahepeal läksid soojapügalad pisut alla kolmekümne, kasutasime juhust ja keerutasime kiirelt suure portsu küpsiseid valmis, et siis neid hea võtta oleks ja näksida kui isu tuleb. Mu küpsisepurk pole kunagi nii täis veel olnudki, mahutas 42 peopesasuurust küpsist, oleks isegi veel õige pisut mahtunud.

suure portsu küpsiste jaoks (42 tk sain mina):
230 g toasooja võid
2 dl fariinsuhkrut
1 dl suhkrut
2 toasooja muna (L)
5 dl nisujahu
2 tl vanillsuhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
4 dl röstitud kaerahelbeid
200 g valget šokolaadi
2 dl röstitud sarapuupähkleid

Keerasin ahju 200 C kraadile soojenema.

Katsetasin oma uut köögikombaini ja segasin taina sellega kokku. Vahustasin või suhkrutega heledaks vahuks. Lisasin munad ükshaaval mikserdamist jätkates. Hakkisin pähklid ja šokolaadi. Segasin sõelutud jahu vanilli ja küpsetuspulbriga ja lisasin need võivahule, segasin hästi läbi. Küpsise lisandid segasin hulka käsitsi.

Tõstsin kahe teelusika abil pätsikesed suurte vahedega küpsetuspaberiga ettevalmistatud plaadile ning küpsetasin 15 minutit igat plaaditäit.

Vaarikavaht

Palju õnne mulle ja ilusat vaarikavahuroosat elu! :)

Aitäh kõigile kallitele sõpradele, kes mulle täna palju-palju-palju õnne, rõõmu ja kõike muud paremat soovisid, see teeb minust ühe õnneliku ja rõõmsa inimese ikka küll!

Vaarikavahu retsept imeliselt lihtne:

100g vahukoort
2 spl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
100g kohupiima (maitsestamata)
paar peotäit vaarikaid ja mõned veel lisaks kaunistuseks

Vahukoor suhkruga vahule ja ülejäänud asjad ka hulka. Valmis!

Pehmed kõrvitsaküpsised

Jummel, jummel, terve kuu on viimasest postitusest möödunud, olen ma laisaks muutunud!? Või tegelikult ju pole ka, sest käin jälle türgi keele tundides ja alustasin joogatamisega. Nojasiis suvi on meil siin ka täitsa käes, et selle palavaga pole muud kui basseini ääres vedeleda ja vees end jahutada... ja alles on juuni kuu, mis siis veel augustis saama hakkab?

Ja ega ma muidu poleks neid küpsiseid teinud kui kõrvitsapüree poleks realiseerimist vajanud. Tainas sai kokku selline nagu parasjagu juhtus, sest kõrvitsapüree tahtsin kõik ära kasutada ja tükikese võid leidsin ka ja no jahu ja suhkrut meil majas ikka üldiselt leidub. Kaneeli oleksin tahtnud ka lisada aga vot seda polnud ja lisasin kardemoni siis selle asemel.

Mis siis veel ... maasikad on juba meil täitsa hooajas, et esimene ports moosi on juba valmis keedetud (varsti ka ära söödud). Murelid on turul ainult 2 TL/kg (1€), et neid oleme nii palju vintsutanud, et süda paha ja peale seda vorstisaia isu. Siis üks suurem uudis on ka, aga sellest on veel väga-väga vara rääkida, ehk järgmine postitus kui miskit juba kindlamat öelda saan. Ise olen igatahes põnevil, kas tõesti saab unistusest lõpuks reaalsus! :P

u 50 küpsise jaoks:
5 dl kõrvitsapüreed
115 g võid, toasooja
2 muna (L)
1 dl fariinsuhkrut
1 dl suhkrut
5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl ingveri pulbrit
1 tl kardemoni (kaneel oleks parem ma arvan)
1 tl vanillisuhkrut
1 tl riivitud muskaati
0,25 tl soola
2 dl rosinaid, soovi korral hakitult

Keerasin ahju 180 C kraadile soojenema.

Ühes kausis ühendasin miksri abil või, munad, püree ja suhkrud. Teise kaussi sõelusin jahu ja segasin ülejäänud kuivad komponendid sinna hulka. Ühendasin käsitsi kaks segu omavahel ning tõstsin teelusikasuurused kuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud plaadile ja küpsetasin 15-20 minutit.

Lasin restil täielikult jahtuda. Tulemuseks on pehmed küpsised, mis jahtudes ka kõvaks ei muutu. Säilitan neid õhukindlas karbis.

Rosinatäpilised porgandimuffinid

Esimene nädal Eestis. Väsinud aga õnnelik!

Kohe peale teist satsi kalleid külalisi tulime Eestisse ja olen siin ise külalise rollis põhiliselt olnud.. aga selles mõttes on see veel väsitavam, et "maja" seljas olen külast külasse liikunud. Nigu mustlane tead! Auto pagasiruum pungil täis (käru, reisivoodi, suur spordikott tarvilike asjadega) ja ega salong ka vähem värvikas pole (laps, koer ja veel paar kotti). Iga õhtu uus sihtkoht (Kunda, Peipsi (lõunapoolne külg), Palamuse, Liimala (jälle Lääne-Viru)). Laager lahti, et siis hommikul jälle kõik autosse tagasi laadida. Aitab! Selle nädala oleme kodus ja võtame siin külalisi vastu, kui keegi meid veel näha soovib! :D

Kirjutan veel lühidalt meie värvikast teisest satsist külalistest Istanbulis. Vend perega (2 täiskasvanut ja 2 peaaegu täiskasvanut last) ja ammu-ammune perekonnatuttav/venna lapsepõlvesõber oma peaaegu täiskasvanud lapsega - see teeb siis kokku 6 kallit külalist. Isegi türgi stiilis jäi meile selgelt ühest sõiduautost väheks ja me rentisime 10-kohalise bussi, et siis Istanbuli vahel ja lähiümbruses liigelda. Mis te arvate, kes oli bussijuht/giid? Mhm, arvate õigesti. Igatahes olime väga huvitav vaatepilt kohalike türklaste jaoks, kes näitasid minu kui bussijuhi pihta näpuga ja kihistasid naerda... naine bussiroolis pole siin just igapäevane vaatepilt. Ma pean ütlema, et oma kartustest hoolimata sain oma "tööga" suurepäraselt hakkama seal hullumaja liikluses. Ja suurtele liikumisvahenditele on siiski teatav respekt aga parkimisanduritest tundsin küll suurt puudust. :)

Kui eelmiste küladega sai käidud Musta mere ääres pigem moe pärast ja pilte tegemas, siis seekord käisin päriselt ka vees ära. Ja me olime endiselt rannas ainukesed suvitajad. Siin algab suvitushooaeg alles 1.juuni. Bassein sai meil ka avatud peale seda kui "hullud eestlased" enda tekid laiali laotasid ja ujumas käisid, oli järgmine päev basseini ääres sagimist palju - toodi välja päevitustoolid ja -varjud. Kahjuks meie juba see päev lendasime kõik koos Eestisse.

...Kuidagi on viimasel ajal niimoodi sattnud, et kui ma Eesti kohta miskit blogin, siis on see küpsetatud kolmikute juurde minekuks. Nii ka seekord. Muffinitest ma pilti ei saanudki, sest need kadusid kiirelt. Paar pilti sain klõpsitud kodus nendest nn muffinitest, mida küpsetasin kohvitassis kuna tainast jäi pisut üle.

15 muffini jaoks:
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 dl hapukoort
2,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 porgandit (keedetud ja siis riivitud)
3 dl rosinaid

Pinnale:
hapukoor ja suhkur meelepärases vahekorras

Vahustasin munad suhkruga. Lisasin hapukoore miksri aeglasel käigul. Segasin käsitsi juurde sõelutud jahu, mis olin küpsetuspulbriga kokku seganud. Sool. Riivitud porgand ja rosinad. Jaotasin taina muffinivormidesse ja küpsetasin 20 minutit. (Tassimuffineid küpsetasin paar minutit rohkem kuna need olid pisut suuremad.)

Vahepeal segasin katteks kokku hapukoore ja suhkru. Tõstsin lusikaga igale muffinile kena valge glasuurikihi ja lasin jahtuda.

Kaera-kookoseküpsised

Kiirelt üks sissekanne, enne kui maja jälle rahvast täis ja pole mahti arvuti taha tullagi...

Lühikokkuvõte: külalistega sai käidud Musta mere ääres, isegi päevitasime mõnikümmend minutit, et saaks linnukese kirja ja vajalikud pildid klõpsitud, ujuma me loomulikult ei tikkunud, olime ainsad rannanautlejad peale tuule :). Kuna hetkel on Istanbulis tulbifestival, siis sai külastatud mitmeid parke ja seda lilleilu nauditud. See on ikka tõesti ilus! Lisaks sai tehtud Bosphoruse väinal kahe silla vaheline laevatripp. Loomulikult ei puudunud meie päevakavast kuulus Sinine mošee, vürtsiturg ja suur turg. Kõige enam meeldisid mu külalistele shopinguks aga kohalikele mõeldud turud, kus lisaks kõigele värskele söögikraamile müüakse ka kõike muud, mida vaid oskad tahta ja seda õige odavalt. Türgi saunas (Hamam'is) käisime ka, see oli endiselt mõnus, minul juba kolmas kord seda nautida, külalistele meeldis ka väga. Ilmaga meil vedas; kuigi päris mitmeks päevaks lubas ilmateade vihmasadu, siis taevaluugid siiski valla ei pääsenud, päike paistis ja saime rõõmsalt kuiva nahaga oma tegemised kõik tehtud. Väga tore oli!

Viimasel hommikul ei olnud meil kodus enam miskit mõistliku söögikraami alles ja siis otsustasingi neid küpsiseid krõbistamiseks teha.

umbes 26 küpsise jaoks:
80 g võid, toasoe
60 ml suhkrut
60 ml demerara suhkrut
natuke meresoola
1 tl vanillisuhkrut
4 spl piima
100 ml jahu
180 ml kaerahelbeid (kergelt röstitud)
180 ml kookoshelbeid

Keerasin ahju 175-180 kraadile soojenema.

Vahustasin või ja suhkrud omavahel. Lisasin piima, soola ja vanilli vahustamise lõpus. Käsitsi segasin juurde kõigepealt jahu ja siis kaerahelbed ja kookose. Tõstsin kuhjaga teelusika suurused kuhjad kahe lusika abil küpsetuspaberiga ettevalmistatud ahjuplaadile (mahutasin 13 tk ühele plaadile) ning küpsetasin neid umbes 15 minutit, kuni servast hakkasid kergelt pruuniks minema, näpuga puutudes tundusid küpsised veel pehmed aga jahtudes läksid kenasti krõbedaks.

Kommentaar minu härralt: "Need olid head küpsised, neid võid veel teha." ...Mhm, kõigest üheks päevaks neid ju jaguski...

Täidetud baklažaan (Karnıyarık)

...Kalleid külalisi oodates...

Pole vist mõtet Eesti külalistele eestipärast toitu valmistada, või mis?! Võtsin seekord käsile väga türgipärase roa - Karnıyarık [karnõjarõk]. Aga nagu minuga ikka juhtub, et miskit koostisosadest mul pole parasjagu käepärast, ja siis tuleb ikkagi miskit niinimetatud minupärast lõpuks välja. :) Seekord puudus mul roheline pipar, mis peaks roale vürtsi andma. Ja see käib nii sinna hakklihasegu sisse kui ka kaunistuseks kirsstomati kõrvale. Proovin järgmine kord end paremini selles osas ette valmistada. Ma usun, et sõbrad annavad mulle selle andeks. ;)

... külalistega seoses tuleb ilmselt mu blogimisele jälle pikem paus sisse. Homme võtan lennujaamast esimese satsi kalleid külalisi vastu. Peale seda tuleb kohe teine sats ja siis lendame ise jälle Eestimaale... niiet arvata võib, et isegi parema tahtmise puhul jääb aega napiks, et end rahulikult arvuti taha sättida ja mõtteid koondada.

Terve küpsetusplaadi jagu:
6 baklažaani
4 spl oliivõli
1 sibul, hakitud
2 küüslaugu küünt, hakitud
400 g hakkliha (looma)
3 tomatit, hakitud
soola ja pipart
(2 vürtsikat pipart, hakitud)
kimp peterselli, hakitud
kaunistuseks kirsstomateid, rohelisi piprakaunu ja veel hakitud peterselli lisaks

Keerasin ahju 200C kraadile soojenema.

Pesin baklažaanid, lõikasin pooleks pikkupidi, lusika abil süvendasin neid, ja siis lõikasin ristipidi pooleks. Määrisin oliivõliga kokku ja ladusin küpsetusplaadile. Tõstsin ahju kui hakkasin hakklihatäidist vaaritama. Täidise jaoks kuumutasin pannil õli, lisasin sinna sibula, kuumutasin. Lisasin küüslagu, kuumutasin ja segasin veel. Edasi läks pannile hakkliha ja tomatid, maitsestasin soola ja musta pipraga ning lasin sel vaiksemal kuumusel küpseda. Kunagi vahepeal lisasin hakitud peterselli (ja nüüd peaks ka hakitud pipra lisama). Lasin hakklihasegul nii kaua pliidil podiseda kuni tekkinud vedelik enamvähem ära auras.

Täitsin eelküpsetatud baklažaanid hakklihaseguga, riputasin üle hakitud peterselliga ja sättisin igaühele tomati (ja piprakauna) ning tõstsin tagasi ahju ja küpsetasin veel umbes 15 minutit.

Nätsuküpsised

...ma lihtsalt ei oska paremat nime leida ja tabavamalt seda küpsise olemust eesti keeles edasi anda... Otsustasin, et kui nätsukomm on selline, mis on näritav ja lõpuks sulab suus ära, siis nende küpsistega on sama lugu, ja sellepärast saidki nad nime "Nätsuküpsised".

Niisiis, kes on mu tegemistega kursis... viimaks, peale pikki otsinguid, leidsin poest jälle pähklijahusid (mandli ja sarapuupähkli). Ostsin kohe mõlemat kaks pakki ja pidasin aru, et äkki peaks veel sama palju ostma, noh igaks juhuks. Võtsin siiski selle riski ja jätsin ostmata... :)

Küpsiseisu rahuldamiseks valisin selle retsepti. Päris üks-ühele ma retsepti ei järginud, mugandasin pisut kuna tainana ainult suhkur, kakao ja muna tundus imelik. Võibolla proovin millalgi seda originaalretsepti ka aga olen enda nätsuküpsise tulemusega ka väga rahul. Ainuke asi, et mulle meeldiks originaalretsepti küpsise kuju, sellised kõrged pätsikesed, minu omad vajusid küpsedes laiali. Võibolla vahustasin liiga vähe aega aga pikemalt ka ei saanud, väike härra kardab miksri müra.

u 27 suure küpsise jaoks:

4,5 dl puudersuhkrut

1 dl kakaod

0,5 tl meresoola

3 munavalget (L)

100 g mandlijahu

100 g röstitud mandlilaastusid

Panin ahju 175-180 kraadile soojenema. (mul on raske kraade kindlalt määratleda, sest ahi pole digitaalne)

Segasin tuhksuhkru, kakao ja soola ühes kannumoodi mõõtetopsikus kokku, lisasin sinna munad, ükshaaval, mikserdamist alustades. Pean ütlema, et üsna lendlev oli see segu kui lõpuks sellest tainas kokku tuli. :) Selline üsna paks ja kleepuv mass tuli. Lisasin sinna spaatli abil mandlilaastud ja -jahu. Tõstsin teelusikakuhjad küpsetuspaberiga ettevalmistatud küpsetusplaadile (mahutasin 9 tk ühele plaadile). Ahjus olid nad 16 minutit. Lasin täiesti maha jahtuda enne küpsetuspaberilt eemaldamist, sest siis tulid nad sealt paremini lahti.

Head närimist!

Mandli Brownie

Mmmm... ma ei saa kohe mõmisemata jätta ja pean ütlema, et see on minu lemmik kook hetkel! Superlihtne valmistada ja imehea!

Leidsin selle retsepti tänu oma sõbranna Kertule ja kuna mul polnudki veel ideed väikese härra seitsmenda elukuu täitumise puhuks, siis valmiski see Silja blogist pärit maailmaparim brownie. (Kertu, ma tõesti loodan, et seda homseks ka veel jagub, et sa tükikese maitsta saaksid... :))

..Ma olen viimasel ajal mandlijahu lainel, seda aga kahjuks olude sunnil. Täna oli nimelt poes "metsapähkli jahu jaht". Üks vahva blogija Ankarast kommenteeris Türgi kaubandust: Kui sa midagi leiad põnevat ja kuigi sul ei pruugi seda kohe vaja minna, siis tuleb see ikkagi kohe endale soetada. Oleksin pidanud tema nõuannet järgima... Ükspäev, mitte väga ammu, nägin meie kodupoes sarapuupähkli jahu ja loomulikult ma ei ostnud seda otsekohe, sest polnud ju kohe tarvis... täna ma seda aga enam ei leidnud. Otsisime poes kõik nurgatagused läbi ja ka poe personal oli otsingusse kaasatud, mida enam polnud oli pähklijahu. Vot siis, olgu see mulle õpetuseks!

Järgisin peaaegu Silja retsepti, minupoolne versioon siis järgmine:
200 g tumedat šokolaadi
100 g võid
100 g suhkrut
4 muna (L)
100 g tükeldatud valget šokolaadi
180 g mandlijahu

Tükedasin tumeda šokolaadi kaussi ning lisasin sinna ka või. Soojendasin mikrolaineahjus, vahepeal segasin kuni kogu šokolaad oli sulanud. (Viimased järelejäänud šokolaaditükid sulavad soojenenud massis, üle kuumutada ei tasu, siis läheb šokolaad tükki.) Soojale massile lisasin kõigepealt suhkru, alustasin mikserdamist ning lisasin ükshaaval munad. (Silja retsept nägi ette, et munavalged peaks eraldi vahustama, ma ei tea, mis sellisel juhul lõpptulemus oleks või kas see erineks minu omast, aga minu kook sai küll superõhuline.) Lõpuks lisasin spaatliga õrnalt segades valge šokolaadi ja mandlijahu. Küpsetasin koogi 26 cm läbimõõduga madalas tarti vormis, mis oli kortsutatud küpetuspaberiga vooderdatud (nii võtab küpsetuspaber paremini vormi kuju). Ahi oli 180 C kraadile eelsoojendatud ning kook küpses 20-24 minutit.

Palju õnne mu tubli väike mees!