Kodune Adana kebab

Reedel otsustasin oma külalistele türgipärase grillõhtu teha. Kebab, lavash, sibul, jogurt ja raki... mmm.... küll see kõik oli alles hea! Selleks puhuks küpsetasin lavashi kah ise, see küpses krõbedaks, kuigi oleksin tahtnud pehmet varianti, oleksin pidanud vist lihtsalt veidi vähem küpsetama, et sai nätskeks jääks... Mis seal siis ikka, peamine - kõik ise tehtud.

Kebab neljale (8 varrast):
500 g hakkliha (loomaliha, lambaliha segu)
1 muna
2 tšillipipra kauna
2 suuremat küüslaugu küünt
0,5 tl soola

Hakkisin tšilli ja küüslaugu peeneks. Segasin kõik komponendid kokku ning "ajasin" liha vardasse. Kuna mul lapikuid grillimisvardaid ei olnud, võtsin ühe kebabi jaoks 2 puust grillimistikku ning vormisin lihasegu nende peale, et jäid lapikud kebabi vardad, et grillimisel ja liha pööramisel kebab varda peal keerlema ei hakkaks. Grillisin neid mõlemalt poolt pruuniks ja pisut krõbedaks. Serveerisin koos lavashi, sibula, värske salati ja jogurtiga. Tõeliselt türgipärane roog - uskumatult lihtne valmistada ja väga maitsev.

Grillitud sinikala

Teisipäeval, peale türgi keele tundi, läksime randa - Musta mere äärde. Kell oli umbes 2 kui rannaliivale jõudsime, päike paistis lagipähe ja liiv oli nii kuum, et kõrvetas jalataldu kui päevituskohta otsisime. Proovisin algul teki peale pikali visata, et end pruuniks praadida aga üsna varsti hakkas nii palav, et süda läks pahaks - nii siis saigi minu esimene ujumine siin Mustas meres tehtud (Hurraa!) - maa tuul oli ja vesi oli tegelikult veel üsna külm. Pikali ma enam ei julgenudki visata, korjasin terve koti täie ilusaid merekarpe ja olin jalgupidi vees. Rand oli praktiliselt inimtühi, mõned suvitajad olid veel peale meie ning mõned töömehed, kes randa puhastasid ja korrastasid. Huvitav, millal siin siis nö rannahooaeg hakkab?

Esimene ujumine ja esimene kohaliku kala grillimine. Restoranis on meile meeldinud grillitud sinikala (en Bluefish; tr Çinekop), selle järgi sai siis otsustatud kala valik. Kauplesime Bosphoruse ääres kalamüüjalt hinna veidi odavamaks (37 TL -> 33 TL) ning koju sai toodud seda terve kilo (10 tk). Huvitav, et see kala on mitu korda kallim kui teised kalad. Ja seda Çinekop'i võiks nimetada beebikalaks, sest ta on vaid heeringa suurune, muidu kasvab sinikala isegi 350 kiloseks (meie ostetud kalad olid vaid 100 grammised) ...See eest oli kala ka väga pehme ja hõrk.

Kala grillimiseks:

1 kg puhastatud sinikala

1 dl oliivõli

pisut soola ja pipart

Panin kalad suuremasse kaussi, valasin peale oliivõli ning pisut soola ja pipart ja "näppisin" kõik kalad eraldi soola, pipra ja õliga pealt ning kõhuõõnest kokku ja lasin seista u 10 minutit. Soolaga ei tohiks liialdada sest väikesed sinikalad on väga õhukese nahaga ning neid on kerge üle soolata.

Grillisin kalasid mõlemalt poolt umbes 5 minutit ning serveerisin nagu restoraniski: lihtsalt sirduni sektori, maitserohelise ja sibulaga. Nii vähe ongi vaja, et nautida gurmee-toitu oma kodus.

Kreemine rabarberi plaadikook

Meile jõudis eile suvi tagasi, nii tore. Õues on Türgile kohaselt üle 20 kraadi sooja ning päike rõõmustab meie kalleid külalisi Eestist.

Käisime eile Printside saartel, täpsemalt Büyükada'l, mis on nendest saartest kõige suurem, kuid ikkagi väga pisike, et seal peamisteks liikumisvahenditeks on jalgrattad ning hobustega kaarikud. Erinevatest reisikirjeldustest olime lugenud, et seal saartel on kurjad koerad, ma ei näinud päeva esimene pool mitte ainumastki ja needki, keda õhtul nägime, olid väga uimased ning meist ei huvitunud üldse. Ning teine asi, mis ei vastanud päris tõele, et seal autosid ei ole - oli küll, päris mitmed autod kihutasid seal kitsastel teedel kas ehitustöömeeste ja -materjalidega või niisama mingisugused suuremad tööautod, veidi rikkus see minu ettekujutust printside saartest, aga muidu üldiselt jäime oma eilsete seiklustega väga rahule. Üks huvitav asi veel - peale pikka jalutuskäiku mäest üles ja alla, ja siis veel niimoodi paar korda, otsustasime saare teisest otsast hobukaarikul tagasi sadama poole sõita - tee peal oli politsei reid ning kontrolliti kõigi mööduvate hobusõidukite dokumente ja ma ei tea mis dokumente veel. Päris uskumatu, ma poleks arvanud, et selline kontroll võiks hobustele üldse toimuda. Meil läks kõik kenasti, dokumendid olid korras ja sõit jätkus, paar kaarikut aga seisid ja ootasid, ilmselt ei olnud paberitega kõik korras, võibolla oli hobustele ülevaatus tegemata või jäetud nad söötmata... ei me tea :)

Kuna mul on nüüd kodus jälle hulga rabarbereid, siis võib minu rabarberikoogi seeria jätkuda...

Tainas:
200 g maitsestamata võid
2 muna
3 sl mett
1 tl vanillisuhkrut
3 spl vahukoort
6 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpu otsaga soola

Rabarberi kiht:
500 g rabarbereid
2 spl suhkrut
2 spl tärklist
2 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut

Kreemikate:
200 g vahukoort
3 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
200 g maitsestamata toorjuustu

Kõigepealt valmistasin taina, segasin miksriga kokku toasooja või, munad, suhkrud ning vahukoore seni kui kõik oli ilusti segunenud. Segasin kokku jahu, küpsetuspulbri ning soola ja valasin ühe kuhjana lauale. Kuhja keskele tegin tühimiku, nii, et laud sealt paistis ning valasin tühimikku või-munasegu. Hakkisin suure kööginoa abil jahu, võisegu ühtlaseks tainaks ning panin küpsetuspaberiga plaadile. Mässisin taina küpsetuspaberi sisse ning tõstis veidi külma tahenema.

Seniks puhastasin ja hakkisin 2 pikka vart rabarberit peenikesteks kuubikuteks, segasin suuremas kausis suhkru, tärklise, kaneeli ja vanillsuhkruga läbi ning panin kausi kõrvale.

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning võtsin külmikust taina ja rullisin küpsetuspaberi peale plaadi suuruselt lahti. Küpsetasin põhja 10 minutit.

Katte jaoks vahustasin munad suhkrutega kohevaks, lisasin sinna hulka toorjuustu ning vahustasin veel kergelt läbi. Eraldi kausis vahustasin vahukoore. Ühendasin ettevaatlikult kaks vahtu omavahel.

Eelküpsetatud põhjale laotasin rabarberikihi ning sinna peale valasin kreemise katte. Ajasin selle ühtlaselt koogile laiali ning tõstsin küpsetusplaadi tagasi ahju. Küpsetasin kooki umbes 40 minutit, kuni kook pealt ilusaks kuldpruuniks küpses. Keerasin ahju välja ning jätsin koogi pisut avatud uksega ahju jahtuma.

Lihtne tomati-hakklihasupp

Istanbuli on saabunud külmalaine, meil on "Londoni suvitajad" külas, kaasas vaid õhukesed suvised riided. :) Laename neile nüüd vihma ja tuule kaitseks oma kampsuneid ja jopesid. Aga muidu on vahva. Jälle olen pisut rohkem Istanbuli tundma õppinud ning ikka on veel kohti, kuhu tahan minna ja mida veel kindlasti näha.

Tegin umbes nädal tagasi kodus tomatisuppi ning sain kommentaari, et seda võiks meil tihemini teha... Sai siis eilegi veel seda suppi tehtud ka kallite külaliste kosutuseks. Supp on hea soe ja kiiresti valmiv ja ei ole väga kaloririkas ka hilisõhtuseks söögiks kui õhtu pikale peaks venima.

Supp neljale:
400 g veise hakkliha
3 suuremat küüslaugu küünt
1 roheline paprika
2 tšillipipra kauna
1 liiter tomatimahla

Praadisin wok-pannil hakkliha igast küljes mõnusalt pruuniks ning küpseks. Lisasin praadimise lõpus hakitud küüslaugu. Viimaks lisasin hakitud paprika, tšillipipra ja tohmatimahla ning lasin keema tõusta, keetsin umbes 5 minutit kuni supp pisut paksenes. Maitsestasin veel pisut soola ja musta pipraga. Ja valmis ta oligi.
Serveerides võib veel supile maitserohelist või hakitud  sibulat lisada, parmesani juust sobib supi juurde ideaalselt.

Kohupiima-halvaakaste

Meil on poes juba nii hea valik erinevaid puuvilju, et igasugused puuviljad igal kujul ning viisil on meie menüüs üsna tihedaks osaliseks saanud. Tais olles sõime puuvilja salati juurde väga head kondentspiima-kookospiima kastet, sellest inspireerituna nüüd hoopis Türgipärane puuviljakaste - Süzme Jogurt'i, mis on küll pigem nagu kohupiima pasta moodi ning kakao-seesamihalvaaga kaste. Küpse mango, maasikate, apelsini ning meloni juurde sobis see maitse just nagu loodult.

Puuvilja salat meelepärastest puuviljadest

Kastme jaoks:
200 g kohupiimapastat
50 g halvaad
100 g apelsinimahla*
vajadusel maitse järgi suhkrut või mett

Segasin kokku kohupiima, halvaa ning apelsinimahla ning lisasin juurde veel ka õige pisut suhkrut, et kastmele magusust saada. Valasin puuviljasalatile ning suurepärane kerge ja suvine magustoit oligi valmis.
* Apelsini mahla lisada nii palju, et tekiks keefiri paksune kaste, mitte vedelam.

2 pitsat juuretisega leival

Nädalavahetus on olnud nii toimekas, et siia polegi aega saanud midagi kirja panna. Proovin kõik ilusti tagantjärele postitada sest huvitavaid tegemisi oli meil nädalavahetusel köögiski. Eile tegin veel ühte rabarberikooki, aga see kahjuks ei õnnestunud nii nagu ma tahtsin, maitse oli küll superhea aga kaubanduslikku välimust polnud (selle kohta postitust ei tule) :) ...Üks rabarberi vars on mul veel alles ehk viimane kook õnnestub jälle. Homme on oodata kalleid külalisi Eestist, ehk toovad nemadki külakostiks miskit Eestimaa mullast, sai tellitud veel rabarbereid ning pisut hapuoblikaid, et suppi teha.

...Eelmise postituse kommentaariks, et naabrid olid rabarberite olemasolust täiesti teadlikud - naabrimees meenutas oma ema suurepäraseid küpsetisi kodus USAs. Nad imestasid ja olid rõõmsad, et me raatsisime miskit nii erilist nendega jagada.

Järgnev pitsade retsept pole midagi keerulist ega uudset pitsade mõistes. Pigem mulle meeldib mõte, et saan juuretisega leivale nii palju erinevaid katteid valmistada - igale maitsele midagi.

Salaami pitsa jaoks:
0,5 koorikleiba
paprikat
tomatit
juustu
oliive
lahkelt Salaami vorsti

Juustu-tomatipitsa jaoks:
0,5 koorikleiba
juustu
paprikat
tomatit
oliive

Koorikleiva küpsetasin nii nagu ma seda ikka varemgi olen küpsetanud, poolitasin selle horisontaalselt kaheks leivarattaks ning asetasin ettevalmistatud küpsetusplaadile kooriku pool allapoole.

Edasi pole midagi keerulist, suhtusin loominguliselt ning kasutasin neid asju, mis mul laupäevahommikul köögis leidus. Ühe tegin vastavalt enda maitsele ilma vorstita ning teise leiva katsin Härra rõõmuks lahkelt Salaami viiludega. Ladusin kõik ilusti leivarataste peale ning küpsetasin 200 kraadises ahjus umbes 15 minutit kuni juust sulas ning Salaami vorst sai ilusad pruunikad servad.

Maasikakook rabarberi üllatusega

Täna (st tegelikult eile) on lõpuks plaanis minna üle tänava naabritele külla. Juba enne päriselt siia kolimist lubasime neile külla minna, sest naabrinaine on lapsega päeval kodus ja meil oleks ju tore vahest koos aega veeta. Ta lubas mulle kohalikku elu tutvustada, aga näe pole aega saanud veel korralikult omavahelgi tutvuda - eks esimene samm olegi kõige raskem. Naaberinaine on vist Malaisiast ja naabrimees Ameerikast pärit. Tänaval paar korda oleme trehvanud ja põgusalt vestelnud ning lubanud mõni õhtu läbi astuda - täna saab see siis lõpuks teoks ja ei möödunud aastatki!? hihihiii... 5 kuud vaid.

Niisiis, et mul on käsil rabarberikoogid, nendele, ma loodan, pole rabarber võõras asi. Eks paistab. :)

100 g võid
200 g suhkrut
50 g keefiri
3 muna
210 g nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
u 300 g rabarberi kuubikuid
1,5 tl kaneeli
3 spl suhkrut
u 200 g värskeid maasikaid
puudersuhkrut veidi jahtunud koogile

Kõigepealt puhastasin ja hakkisin rabarberid ning segasin kausis kokku kaneeliga. Teise kaussi pesin ja puhastasin maasikad.

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning valmistasin ette lahtikäiva ümmarguse koogivormi, servad määrisin võiga kokku ning põhjale panin küpsetuspaberi.

Vahustasin ühes kausis või, suhkru ning keefiri heledaks ja kohevaks. Lisasin vahustamist jätkates ükshaaval munad. Lõpuks miksri aeglasel käigul segasin juurde ka jahu, mille sisse oli küpsetuspulber ning vanillsuhkur segatud. Valasin pool tainast võiga määritud koogivormi. Silusin pealt siledaks. Jagasin rabarberid ühtlase kihina tainale ning raputasin umbes 3 spl suhkrut peale. Valasin uue tainakihi ning silusin pealt jälle siledaks. Poolitasin maasikad ning sättisin koogile nii, et terve koogi pind oli maasikatega kaetud. (Maasikaid koogi sisse ei surunud.) Tõstsin vormi ahju küpsema 70-75 minutiks. Seni kuni maasikate vahelt paistev tainas oli ilus kuldpruun. Lasin koogil lahtise uksega ahjus jahtuda umbes 10 minutit.
Võtsin koogi vormist välja, puistasin tuhksuhkrut peale ning sõime kooki soojalt. (Kuid külmalt on ka väga hea!)

Rabarberi-maasika koogikesed

Lõpuks sain kätte kaua oodatud rabarberid! Suured tänud kallitele kodustele! Ja mul läks ikka jube hästi, tellisin paar vart rabarbereid, sain veel suitsukala kaa, milline luksus! :)

Viisin siis ühe varre praktikalegi kaasa, seal keegi polnud varem sellist asja näinud. Päris imelik mõelda eks :) Pakkusin neile seda toorelt proovida ning tegin siis neile ühte rabarberikooki ka. Hilisemat serveerimist silmas pidades tegin individuaalsed portsjonid - jagasin kõik koostisosad 7 serveerimiskausi vahel ning veel 5 pisikest topsigi sai täidetud, et köögipersonal ka kooki proovida saaks. Kodus oleks ma selle lihtsalt plaadikoogina teinud.

Põhi:
125 g võid
80 g suhkrut
1 muna
150 g jahu
Rabarberi-maasika kiht:
250 g rabarberitükke
2 tl kaneeli
1 tl muskaati
300 g maasikaid
Kate:
30 g vahukoort
50 g valget šokolaadi
250 g maitsestamata jogurtit
1 muna
5 g vanillisuhkrut
80 g suhkrut

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning võitasin kuumuskindlad magustoidukausid. (Kooki võib teha ka plaadikoogina kõrgemate servadega küpsetusplaadil.)

Vahustasin või suhkruga, lisasin vahustamist jätkates muna. Kohevale vahule segasin käsitsi juurde sõelutud jahu ning vooderdasin saadud tainaga koogivormi põhjad.

Puhastasin rabarberi ning lõikasin väikesteks tükkideks, segasin kokku kaneeli ning muskaadiga. Eraldi kaussi tükeldasin aedmaasikad. Jaotasin rabarberid ühtlaselt tainale ning sama moodi toimisin ka maasikatega.

Katte jaoks kuumutasin vahukoore keemiseni, lisasin juurde valge šokolaadi tükid ning segasin kuni šokolaad sulas. Segasin miksri abil kokku jogurti ning muna, lisasin juurde suhkrud ning lõpuks ka sulatatud šokolaadi. Valasin katte koogile ning ajasin ühtlaselt laiali. Küpsetasin oma koogikesi 30-35 minutit. (Plaadikoogile oleks ma ilmselt 10 minutit küpsetusaega juurde lisanud.)

Serveerisin ahjusoojalt külma vanillijäätisega - neile meeldis! Ja mulle kaa! :)

Porgandi-pähkli Ciabatta

Kääritatud leiba olen ma nüüdseks juba päris kaua ise teinud ning vahelduse mõttes on saia isu peale tulnud. Minu esimene saia katsetus - seekord siis Ciabatta. ...ja no ma kohe ei saa teha lihtsat saia, et ma sinna mingeid asju sisse ei topiks :) ...minu lemmikud: porgand ja pähkel seekord saiale kaaslasteks.

3 Ciabatta jaoks:

150 g peenelt riivitud porgandit

100 g hakitud sarapuupähkleid

2 spl võid

1 spl granaatõuna kastet

500 g jahu

450 g käesooja vett

1,5 tl kuivpärmi

2 tl soola

1 tl suhkrut

+ oliivõli saiade vormimiseks

Praadisin riivitud porgandit koos võiga oma 5 minutit, lisasin sinna ka pähklid ning kuumutasin veel teinegi 5 minutit, lõpus segasin juurde granaatõuna kastme. Jätsin panni kõrvale jahtuma.

Puhtas, kuivas kausis segasin kokku jahu, soola, suhkru ja pärmi ning hakkasin sinna sõtkudes vett lisama. Võibolla ei lähegi kõike vett tarvis, olenevalt jahust, kuid tainas peab tulema selline vedelapoolsem kuid vormitav mitte nagu tavaline pärmitainas. Tainast sõtkusin nii, et venitasin taina kõrgemale ja lasin siis tagasi kaussi kukkuda, et võimalikult palju õhku tainapalli tekitada. Kui tainas oli piisavalt elastseks sõtkutud lisasin juurde porgandi-pähklisegu ning sõtkusin veel seni kuni kõik oli ilusti taina sisse ühtlaselt segunenud. Pesin käed puhtaks ning määrisin küpsetusplaadi lahkelt õliga kokku, samamoodi ka käed ning jagasin taina kolmeks. Venitasin taina õliste kätega pikemaks neljakandiliseks ribaks, voltisin kolmeks kokku, venitasin veel veits ning murdsin kaheks ja jätsin õlisele plaadile kerkima (nii toimisin ka teise ja kolmanda tainatükiga). Määrisin veel veidi oliivõliga tainapallid pealt kokku ning katsin kilega. Tõstsin ahju peale (sooja kohta) kerkima. Kui pool tundi oli möödunud, voltisin kerkinud taina uuesti samamoodi õliste kätega esialgu kolmeks ja siis kaheks ning veeretasin pikaks saiaks. Katsin uuesti kilega ning lasin veel pool tundi kerkida. Kerkinud saiad küpsetasin 200 kraadises ahjus 30 minutit ilusaks krõbedaks kuldpruuniks. Lõpus veel testisin puust tikuga saia valmidust. 

Valmis saiad on pealt krõbeda kooriku ja seest pehme porgandi-pähklimaitselise sisuga - just nagu mulle meeldib!

Maasikane Pavlova

Emale

Sa täitsid mu päevad vikerkaarevärvide ja

muinasjuttudega ning ööd magusate unenägudega.

Su suudlused pühkisid mu põskedelt pisarad,

ja su ahjusoojad saiad kustutasid mu kartused.

Sa tõid mind ilmale ja kinkisid mulle elu,

et täita see armastusega ja lasta mul minna.

Ma tänan sind sinu hella hoolitsuse,

soojade kallistuste ja alati toetavate sõnade eest.

...ja loodan kui nüüd sealt ülalt mind vaatad,

siis tükike ennast,

sa minuski näed...

Pavlova:

120 g munavalgeid (umbes neli suurt munavalget)

näpuotsaga soola

200 g suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

1 tl viinamarja äädikat

1 tl maisitärklist

Vahukoore-kohupiimakreem:

200 g vahukoort

200 g kohupiima pastat

1-2 spl suhkrut

Maasikamoos:

150 g maasikaid

1 spl suhkrut

0,5 spl palsamiäädikat

1 sidrun

+ vähemalt 14 maasikat kaunistuseks ja pisut mündi lehti

Keerasin ahju 130 kraadile soojenema ning katsin küpsetusplaadi -paberiga kuhu peale joonistasin klaasi abil ilusad 7 ringi parajate vahedega.

Vahustasin munavalge vähese soolaga heledaks vahuks kuni pinnale tekkisid esimesed visplijäljendid, lisasin kolmandiku suhkrukogusest ning vispeldasin kuni suhkur oli sulanud, samamoodi toimisin veel tesegi ja kolmanda kolmandiku suhkru lisamisega kuni lõpuks oli muna nii tugevasti vahul, et lusikaga munavahtu võttes jäi selge lusikalõike pind ning muna ei vooland lusika pealt maha. Lisasin munavahule miksri aeglasel käigul juurde vanilli, viinamarjaäädika ning tärklise. Jagasin lusikaga munavahu nende seitsme ringi vahel ning tekitasin iga Pavlova keskele väikese lohukese, kuhu saaks hiljem kreemi ja marju peale kuhjata. Küpsetasin tund aega ning lasin veel teinegi tund ahjus jahtuda. Pavlova peaks jääma valgeks, pealt katsudes kuivaks ning kerkides säilitama oma kuju, olema ilma pragudeta. Kui küpsedes besee tahab pruuniks minna, keera ahju 10-25 kraadi võrra madalamale. Lasin koogikestel täiesti maha jahtuda, et neid siis toa temperatuuril õhukindlalt suletavas karbis säilitada. 

Seni valmistasin maasikamoosi, et serveerimiseks jõuaks ka see maha jahtuda. Puhastasin ja püreestasin maasikad, lisasin neile suhkru, palsamiäädika ning ühest sidrunist pressitud mahla. Keetsin kuni umbes 3-5 minutit ning lasin jahtuda.

Vahetult enne serveerimist vahustasin vahukoore vähese suhkruga, lisasin hulka kohupiima ning vahustasin veel kergelt läbi. Maasikamoos ning vahukoore-kohupiimakreem ei tohiks olla väga magusad kuna besee on juba ise piisavalt magus - kreem, moos ning marjad peaksid andma magustoidule kergust ja värskust.

Pavlova peale tõstsin lusikaga paraja kuhja vahukoore-kohupiimakreemi, valasin peale maasikamoosi ning kõige tippu sättisin ühe neljaks lõigatud maasika, mündi leht veel kõige keskele ning šikk magustoit on valmis nautimiseks. Krõbe koorik, magus vahukommine sisu, pehme kreemi ja värskete marjadega.

Munavalge-mandliküpsised

Nüüd siis minu esimene munavalge postitus - homme oleks kohe veel teinegi tulnud aga täna praktikal Pavlova koogikeste tegemine läks pisut untsu - vahustasin munavalged suhkruga ja vormisin ilusad koogikesed, panin ahju küpsema 130 kraadile, keerasin veel 10 kraadi mõne aja möödudes temperatuuri madalamale, sest teravamad nurgad hakkasin kreemjat tooni võtma, seda aga ma ei tahtnud juu... Kõik oli väga ilus ja kena, koogikesed küpsesid ja kerkisid, olid sellised ilusad pontsakad... läksin siis veidi ahju juurest eemale (ega ma siis seal tund aega ju saa kõrval passida, muud toimetused tahavad ka tegemist) ... ja siis tagasitulles, avastasin, et minu Pavlovad on helepruuniks küpsenud!!! Olin hämmingus, sai ju kraade veel mahagi timmitud, kontrollisin, kraade oli hoopis juurde tekkinud?! 160 kraadi hoopistükis! Üks hoolas kokk oli arvanud, et mu koogikesed on liialt kaua ahjus olnud aga pruunimaks ei taha kuidagi minna, keeras siis soojust juurde :) ...Ma siis muidugi keerasin kraadid madalamale tagasi, tulemuseks olid aga allavajunud Pavlovad, mis tegelikult maitsesid superhästi maasikate ja vahukoorega, terve personal sai maiustada, klientidele ma sellist asja ju pakkuda ei saanud... Homme proovin uuesti, nüüd on see kokk juba ka pisut targem, et ei tasu nuppe näppida - pisukestki usaldust noorele kondiitriõpilasele! (st minule) :)

Minu eile küpsetatud küpsised tulid aga väga ilusti välja, kenad helepruunid ja pehmed.

Munavalge-mandliküpsised:
100 g munavalgeid
80 g suhkrut
40 g päevalille õli
30 g nisujahu
60 g mandlilaaste

Suuremas kausis vahustasin munavalged kuni tekkisid visplijäljendid, lisasin vähehaaval suhkru vahepeal vahustades kuni suhkur sulas, peale viimase suhkru lisamist vahustasin veel seni kuni lusikaga võttes jäi munavalgevahule sile lusika lõikepinna jälg ning vaht ei voolanud lusikalt maha. Ma olen kehv minutite kokkulugeja, aga selleks kulus mul päris hulk minuteid, võibolla isegi kokku pool tundi, sest praktikal tegin ma 5x retsepti.

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning katsin küpsetusplaadid -paberiga.

Lõpetasin miksriga vahustamise ning segasin vispiliga õrnalt juurde õli, seejärel sõelutud nisujahu ning lõpuks mandlilaastud, proovides võimalikult vähe munavalgevahust õhku välja suruda. Tulemuseks oli ilus kohev tainas, ning teelusikaga küpsetusplaadile pannes jäid kenad kuhjakesed. Küpsetasin neid 12-15 minutit kuni küpsised olid helepruunid ning näpuga vajutades enam muljumisjälge ei jäänud vaid säilitas oma kuju.

Porgandipirukas juuretisega leival

Eile ja täna oli praktikal väga kiire ja toimekas aga ka väga huvitav minu jaoks - jälle ühe kogemuse võrra rikkam! Et siis... meil oli vaja toitlustada 85-liikmeline seltskond ja mitte lihtsalt nn pikk süldilaud vaid ikka 4 käiguline korralik söömaaeg. Väga huvitav oli kõrvalt näha ning kaasa lüüa massitoitlustuses (ma nimetaks seda nii), sain päris häid nippe, kuidas toitu on võimalik eelnevalt ette valmistada, et siis vajamineval momendil oleks kohe 85 portsu käepärast võtta - küpsetada ja viimistleda, et seda tervele rahvale korraga peenelt serveerida. Ettekandjate armee kandis toidu lauale ning varsti kohe tassisid mustad nõud tagasi, et siis uuesti uue käiguga sama korrata. :)

Seoses selle üritusega olid meil siis eilegi käed tegemist täis, menüüs olid: külm eelroog - värske salat lõhega; soe eelroog - spinati-seenetäidisega pannkoogid; pearoaks grillitud ahven grillitud juurviljade, juustu-ahjukartulite ja värske salatiga ning magustoiduks crème brûlée jäätise ning puuviljadega - tohutult palju sööki minu arust, aga türklastel ongi nii kombeks. Küpsetasin eile oma 50 ülepanni kooki (ülejäänu tegi koka-õpilane) ja valmistasime ette crème brûlée ...kujutate siis ette kui palju munavalgeid meil eile õhtust kasutamata jäi?? Ma ei lasnud neid ära ka visata, sest kokkuhoidlik nagu ma olen, ei salli ma toidu raiskamist ning äraviskamist, pealegi 60 munavalget!!! Osadest nendest tegin ma täna ühtesid küpsiseid, ning homme-ülehomme saan veel miskit muud neist valmistada, sest munavalgeid mul veel jagub! :) 


Munavalge postitustest millalgi hiljem, praegu aga mõni päev tagasi lubatud pirukas, et saaks ka teise leivaratta ära kasutatud.

Koorikleib pitsavormis:
umbes 1/4 - 1/3 leivatainast (et katta vormi põhi õhukese kihina)

Koorikleiva küpsetasin varem valmis 30 cm läbimõõduga pirukavormis koos teiste leibadega, kuid ahju panin alles siis kui olin juba korra 10 kraadi võrra leivaküpsetamise temperatuuri allapoole keeranud, ning küpsetasin koos teistega lõpuni. 

Porgandipirukas:
0,5 koorikleiba
2 suuremat porgandit
1 sibul
2 spl oliivõli 
2 spl viinamarja äädikat
soola ja pipart maitsestamiseks
1 spl mett
2 muna
150 g maitsestamata toorjuustu
40 g riivitud tugevamaitselist Gouda juustu
soola, pipart

Lõikasin koorikleiva horisontaalselt pooleks ning kasutasin täna selle piruka jaoks ainult ühe poole (teise poole kasutasin juba mõni päev tagasi, et teha kolme juustu-spinatipirukat). Asetasin leivaratta küpsetuspaberile kooriku pool vastu paberit.

Pesin ja koorisin porgandid ning lõikasin õhukesed viilud, segasin nad wok-pannis õli, äädika ning soola ja pipraga kokku ja tõstsin panni tulele. Hakkisin sibula peeneks ning lisasin porganditele. Pisut enne praadimise lõppu lisasin porganditele ka mee ning kuumutasin veel kergelt.

Segasin kausis kokku muna ja toorjuustu, lisasin juustu ning maitsestasin pisut soola ja pipraga. Kõigepealt jagasin koorikleivale praetud porgandid ning sibula, seejärel valasin peale juustu-munasegu. Küpsetasin 200 C kraadises ahjus umbes 25-30 minutit, kuni muna oli küpsend ning juust hakkas isuäratavalt pruuni jumet võtma.

...Võin oma postitust ka kohe kommenteerida... Tänane pirukas oli väga hea, sest mulle maitsevad porgandipirukad, kuid spinati-juustupirukas meeldis mulle palju rohkem!

Šokolaadikook kohvi ja mandlitega

See postitus on minu jaoks pisut eriline - 100 postitus siin blogis. Mõtlesin juba üsna ammu kui blogimist alustasin oma sajandale postitusele, et mis ma sellel puhul kõik valmistaks ja teeks... ja kuidagi ootamatult ruttu, isegi pea kogemata avastasin, et sajas postitus on käes õige pea.

Selline ilusa numbriga juubelipostitus tekitas juba paar päeva tagasi retseptide seas niinimetatud võistluse, et mis oleks minu silmis piisavalt elegantne, et sajandale postitusele vajalikku juubelisära anda - mõtlesin kindla peale minna. Valmistasin selle koogi eile ühe oma lapsepõlvest pärit retsepti alusel. Olen erinevatel asjaoludel seda retsepti aeg-ajalt muutnud kuid küpsetatud kook on kindlalt minu Kookide TOP 5 seas - olenemata tehtud muudatustest retseptis, koogi kujust või pähklipuiste valikust. Ja vaatamata sellele, et koogi koostistisosad on väga tavapärased ning valmistamine lihtne nagu lapsemäng, on kook kuidagi eriliselt maitsev ning õnnestub alati!

Šokolaadi kook:
150 g võid
2 muna
3 dl suhkrut
2 tl vanillsuhkrut
1 spl magustamata kakaopulbrit
4,5 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
1,5 dl piima

Glasuur:
75 g võid
5 spl espresso kohvi
1 spl magustamata kakaopulbrit
2 tl vanillsuhkrut
2 dl tuhksuhkrut
röstitud mandlilaaste

Sulatasin või ning jätsin jahtuma. Vahustasin omavahel muna ja suhkru heledaks ja kohevaks. Segasin kokku nisujahu, kakao, vanillsuhkru ning küpsetuspulbri. Lisasin ettevaatlikult lusikaga segades munavahule jahtunud sulavõi, piima ning lõpuks jahusegu. Valasin selle lahtikäivasse koogivormi ning küpsetasin 175 kraadises ahjus 30-40 minutit. Oluline on jälgida, et kook ka keskelt valmis küpseks, seda võib puust tiku abil kontrollida.

Seni kui kook ahjus küpses valmistasin glasuuri. Segasin kuumale espressole hulka või ning segasin kuni või oli kohvi sisse sulanud, lisasin kakao, vanillsuhkru ning tuhksuhkru. Glasuuri kandsin lusika abil koogile kohe peale ahjust väljavõtmist ning peale riputasin kaunistuseks veel röstitud mandlilaaste. Lasin koogil täiesti maha jahtuda enne kui selle vormist eemaldasin ning serveerisin.

Halvaa-seesamijäätis

Tegin ükspäev praktikal jäätist. Mõtlsin miskit väga Türgile omast valmistada, halvaa ja seesamid tundus õige valik. Restoraniomanik arvas, et see oli kõige parem jäätis üldse, mis ta saanud on! Loodan, et ta seda pisutki tõsiselt mõtles, mitte ei öelnud ainult viisakusest. :) Postitan siis selle siia kaa, eks saate ise järele proovida.

Retsept:
5 dl piima
100 g suhkrut
3 spl kvaliteetset seesamihalvaad + 1 spl jäätisesegule
5 g musti seesamiseemneid
5 dl vahukoort

Kuumutasin piima koos suhkruga paksupõhjalisel pannil, kogu aeg vispliga segades kuni segu muutus venivaks. Sellise koguse puhul võttis see mul aega umbes 15 minutit. Võtsin poti tulelt. Vispeldasin kuumale segule hulka peenemaks hakitud halvaa ning seesamiseemned. Lasin täiesti maha jahtuda. Parem oleks kui oleks aega veel lasta külmkapitemperatuurile jahtuda.
Vahustasin vahukoore kohevaks ning lisasin õrnalt segades juurde piima veniva massi. Segasin juurde ka peenemaks hakitud halvaa ning valasin vahuse massi külmutusnõusse, sulgesin selle õhukindlalt ning lasin sügavkülmas 4-5 tundi külmuda.
Enne serveerimist on hea jäätis tavalisse külmkappi tõsta 15 minutiks, et jäätiselusikaga oleks lihtsam palle veeretada.

3-juustu-spinatipirukas juuretisega leival

...Loen siin erinevaid eestikeelseid blogisid... pea kõik küpsetavad värsketest rabarberitest maitsvaid kooke. Nii isu ajab peale! Ma ei ole siin rabarberit kaubanduses kohanud ning kui uurisin oma praktika restoranist, et kas nad saaksid mulle seda sinna muretseda, et kooki küpsetada, siis mulle tundus, et neile oli see täiesti tundmatu aiasaadus (jaa, näitasin neile internetist pilti ja puha :S). Tellisin siis endale Eestist rabarbereid. Loodan, et järgmine nädal õnnestub minulgi rabarberikooki küpsetada ja koduseid maitseid nautida. :)

Küpsetasin eile leiba ning tegin seekord juba meelega pisut rohkem leivatainast kui ainult kahe leiva jagu, et saaksin leivapõhjale erinevaid pirukaid katsetusteks teha. Siin siis esimene pirukas minu poolest koorikleivast, lähipäevil kavas teha veel teinegi pirukas teisest poolest.

Koorikleib pitsavormis:
umbes 1/4 - 1/3 leivatainast (et katta vormi põhi õhukese kihina)

Koorikleiva küpsetasin eelmine päev 30 cm läbimõõduga pirukavormis koos teiste leibadega, kuid ahju panin alles siis kui olin juba korra 10 kraadi võrra leivaküpsetamise temperatuuri allapoole keeranud, ning küpsetasin koos teistega lõpuni. Leib kerkis ja küpses umbes 1,5-2 cm paksuseks.

Juustu-spinatipirukas:
0,5 koorikleiba
2 muna
180 g maitsestamata toorjuustu
40 g riivitud Parmesani juustu
40 g riivitud tugevamaitselist Gouda juustu
50 g hakitud värsket spinatit
2 hakitud küüslauguküünt
soola, pipart

Lõikasin koorikleiva horisontaalselt pooleks ning kasutasin täna selle piruka jaoks ainult ühe poole (teise poole jaoks on mul pisut teine plaan, sellest kunagi hiljem). Asetasin leivaratta võiga määritud pirukavormi.

Segasin kausis kokku muna ja toorjuustu, lisasin küüslaugu, juustud ning spinati, maitsestasin pisut soola ja pipraga. Juustu-munasegu valasin koorikleivale ning ajasin ühtlaselt laiali. Küpsetasin 200 C kraadises ahjus umbes 10-15 minutit, kuni juust hakkas isuäratavalt pruuni jumet võtma.

...Ei tea, kas minu kõht oli tänast lõunasööki oodates nii tühi või oli see pitsamoodi asi lihtsalt vastupandamatu, et ma ei saanud enne pidama kui pool oli söödud.

Kaneeli-rosinarullipirukas

Sõitsime täna sõpradega Istanbulist veidi eemale, nn Poola külla piknikule. (selliseid pikniku pidamise kohti on siin linnast välja sõites üsna tihedasti.) Päris huvitav koht oli iseenesest, suur roheline ala, kus olid katusealused pikniku pidamiseks - lauad, toolid, taldrikud, söögiriistad - kõik olemas, isegi laudlina oli laual. Sealt sai grillimiseks osta erinevaid lihasid, vorstikesi ja kotlette, eelroogasid ning jooke. Grillida sai omal soovil ise, laua kõrvale toodud grillil, mis oli kenasti juba kuumaks köetud, niiet vardad peale ja tuld!

Ilm oli meie tänast pikniku ettevõtmist soosivalt soe ja päikseline, saime ninad ja käsivarred punaseks.

Tegin väljasõidule omalt poolt kaasa kaneelirulle ja pärast tuli välja, et oma toiduga seal piknikut ei tohigi pidada. Hea, et me siis muud miskit kaasa ei võtnud.

Tainas:
2 dl keefiri (toasooja)
0,5 dl sooja vett
1 muna + 1 munavalge
2 spl võid (toasooja)
1 dl suhkrut
1 tl soola
7 g kuivpärmi
u 5 dl nisujahu + veidi vormimiseks

Täidis:
4 spl seesami pastat (võib asendada ka nutella kreemi või lihtsalt võiga)
2 tl kaneeli
4 spl suhkrut
3 peotäit rosinaid

1 munakollane + sorts vett ja näpuotsaga soola kaneelirullide pintseldamiseks

Segasin ühes kausis kokku keefiri, sooja vee, munad, või ja suhkru. Teise kaussi sõelusin jahu, lisasin sinna soola ning kuivpärmi. Valasin jahu jaokaupa vedelale segule, ning sõtkusin seni kuni tainas oli peaaegu nii sitke, et käte küljest lahti tuli, aga mitte päris. Pidin vahepeal veidi jahu juurde sõeluma. Tahtsin, et tainas jääks veidi vedelapoolsem, et saiakesed tuleksid mõnusalt õhulised ja pehmed. Panin taina rätiku alla seisma umbes pooleks tunniks.

Keerasin ahju 180 kraadile soojenema ning määrisin 4 kandilise klaasist ahjuvormi võiga kokku.

Kuna mul tainarulli pole, venitasin taina jahusel laual 4-kandiliselt lahti. Määrisin seesami pastat peale, puistasin üle kanneli, suhkru ja rosinatega ning keerasin rulli. Lõikasin u 3 cm pikkused tükid, ning ladusin ahjuvormi üksteise kõrvale (siiruviiruline osa üles poole). Määrisin munaga ning lasin umbes 5 minutit rätiku all veel seista. Küpsetasin 25-30 minutit, kuni tainas oli pealt ilusti kuldpruuniks küpsend.

Toreda pikniku lõpetuseks kuum tee ja veel ahjusoojad saiakesed - MÕNUS!

Ahjumunad vürtsikas tomatikastmes

Käisime eile Bosphoruse peal ühes ujuvas restoranis, väga muhe koht oli ja megahea söök! Tahan sinna suvel kindlasti tagasi minna, sest siis on seal avatud restoran õues, kus on ka bassein - päris huvitav oleks lõunasööki nautida ja end vahepeal basseinis jahutada. ...saaks küsida, et kus on mu vihmavarjukesega jahutav koketeil? :)

Hommikusöök neljale:
1 sibul
oliivõli praadimiseks
200 g maitsestamata tomatikastet
4 kirsstomatit
2 paprikat
2 tšillipipart
4 muna
soola, pipart
maitserohelist

Panin ahju 200 kraadile soojenema ning määrisin klaasist neljakandilise ahjuvormi õliga kokku.

Tükeldasin sibula ning praadisin pannil klaasjaks, valasin tomatikastmega üle ning kuumutasin veel veidi. Lisasin tükeldatud paprika, tšillipipra ning tomatid. Kuumutasin segades veel umbes 5 minutit. Maitsestasin soola ja pipraga ning valasin selle siis ahjuvormi. Tomatikastme peale lõin ettevaatlikult lahti 4 muna, jahvatasin veskitest veidi soola ja pipart peale ning tõstsin vormi ahju umbes 15 minutiks, kuni munavalge oli hüübinud ning kollane keskelt veel veidi vedel. Võtsin vormi ahjust välja ning puistasin maitserohelisega üle. Tõstsin taldrikule veidi tomatikastet ning sättisin praemuna selle peale. Kõrvale võiks serveerida krõbedat röstsaia või ahjusooja kuklit.