Tuesday, November 9, 2010

Dolma hakklihatäidisega ja värvikas Iisrael


Kuna Iisrael oli nii huvitav maa, mida külastada, siis panen siia ka paar rida selle reisi kohta...

Maandusime Tel-Aviv lennujaama reede hommikul. Meid oli kokku 10 ja üks meist võeti kohe turvakontrollis pikema küsitluse jaoks kõrvale, ootasime teda oma pool tundi, et saaksime reisi jätkata ja kõik koos hotelli poole liikuma hakata. Aa ja kui rääkida veel Iisraeli sisenemise turvakontrollist, siis juba Istanbuli lennujaamas oli enne check-in laudasid turvakontroll, kes tahtis enne järjekorda võtmist näha meie passe, küsis meie reisieesmärkide kohta, võttis meilt visiitkaardi ja alles peale seda võisime end ka sappa järjekorda võtta. Ja seda tehti kõikide uute tulijatega. Nii... ja kui lennuki pealt maha tulime, siis seal seisis kitsas koridoris juba punt korrakaitsjaid ees, kes siis näo järgi valis mõned välja, kellelt küsis passi vaadata ja ka mõned küsimused jälle Iisraeli tuleku kohta, miks, kuhu, kellega jne.... edasine oli üsna tavapärane...

Dan Panorama hotell oli ilus, meeldiv ja sõbralik. Natuke võin nuriseda ikka ka... Otsustasin osa võtta järgmisel päeval toimuvast bussireisist Surnumere äärde, buss pidi mind hotelli juurest 7.20 varahommikul peale võtma ning palusin siis registratuuril endale hommikuks 6.30 äratuskõne teha - seda aga ei tulnud! Hea, et ma sellistel puhkudel olen hommikutundidel rahutuma unega ning vaatan kella iga natukese aja tagant... Kirjutan ka kohe teise väikse nurina, nimelt palusime hambapastat, lubati meile kenasti, et jah ikka saab, toovad tuppa... aga jällegi, seda hambapastat oleksimegi võinud jääda ootama... :)

Kohvrid hotelli visatud, mõnus pärastlõunane jalutuskäik Jaffa vanalinna, mis on umbes 4000 aastat vana - madalad kivimajad, kitsad tänavad, majade fassaadid tagasihoidlikud, mitmed kirikud nii lähestikku üksteisele ja no muidugi meeletult ilus rannajoon ja -promenaad, mis ühendab Jaffat Tel-Aviviga. Muide, Jaffa on tuntud ka nende Jaffa apelsinide poolest...


Õhtul megahea söögielamus ühes hotelli lähedal asuvas restoranis Dallal. Seal pakuti kohalikku Iisraeli toitu väikese Euroopaliku kiiksuga, nimelt Prantsuse... Kõik oli nii superhea, eriti just eelroad, aga ruumi jätkus nii pearoale kui ka magustoidule :) Lihtsalt SUPER! (Ostsin tagasitulles lennujaamast sellele õhtusöögile mõeldes endale kokaraamatu "Fresh Flavors from Israel".)

Järgmine hommik hakkas mul õige vara, bussireis Surnumere äärde ja selle lähedal asuvasse kosmeetikatoodete tehasesse. Natukene pettusin selles reisis sest nn tehasekülastus tähendas ainult võimalust tehasepoes nende tooteid osta. Tänu sellele tegin poes vaid kiire tiiru, arvasin, et mul pole siit midagi tarvis ning läksin istusin hoopis kohvikus koos kohviga maha. Aga, kui kohv joodud, arvasin siiski, et kui ma juba siin olen, siis peaks ikka ostma neid kuulsaid surnumere-mineraalide tooteid. Läksin siis poodi tagasi ja väljusin sealt ühe naturaalse mudapaki ja mudamaskiga näole. Vahepeal aga tuli bussijuht mind otsima, et kas ma hakkan juba lõpetama kaa... natuke piinlik oli, terve buss ootas minu järgi :D ...Sõit jätkus ja peagi visati meid, kes me Massada'sse minna ei tahtnud, Surnumere ääres maha, näidati suund kätte ja ei mingit giidi koos meiega. Hm, pisut imelik mu arust... Kuna ma olin sinna tripile läinud täitsa üksi, siis otsustasin kahe tütarlapsega sõbruneda :) Tuli välja, et nad on soomlased aga töötavad mõlemad Brüsselis. Nendega koos oli juba täitsa julge ja kindel olla, läksime kõik koos vette hõljuma. See oli tõeliselt imelik tunne. Kõhuli ei saanud vees üldse olla, mingist ujumisest rääkimata, vesi tõukab sind veest välja nagu mingi võõrkeha ning kõhuli olles on oht nägu vette kasta. Seda aga toonitati meile mitu korda, et me vett suhu ei laseks ning kindlasti kohe mitte silmadesse. Vesi on lihtsalt niiiiii soolane! Veest välja tunnes oli selline pisut nagu õlitatud tunne, nahk oli peale pesemist ja päikse käes kuivamist juba ainuüksi surnumeres suplemisest pisut pehmem ja siledam... Aga, seal on ju veel ka see imeline muda... giid juhendas meid bussis, et peame end mudaga kokku määrima, 9 minutit ootama ja siis selle maha pesema, ning oleme 20 aastat nooremad... oleks see vaid nii... See muda osa mulle eriti ei meeldinud, ei tundunud üldse ahvatlev lihtsalt ühest nn looduslikust mudakohast maast vedelevast muda-liiva-soolasegust muda võtta ja seda endale peale määrida... õnneks see muda oli vähemalt lõhnatu. Ma imestasin, et kuidas inimesed julgesid seda endale näkku panna??? Mäkerdasin endal üsna ettevaatlikult ainult käed ja jalad sellega kokku... ja no siis tegime ka muidugi pilte ja ilmselt möödus rohkemgi kui 9 minutit, aga pärast muda mahaloputamist oli nahk tõesti sile ja pehme nagu beebipepu :) Aga, sellegi poolest, uuesti ma seda ei kordaks, sellisel viisil vähemalt... Õnneks on mul oma mudapakike nüüd kodus olemas ja saan endale koduspaad korraldada... Etteruttavalt lennujaama turvakontrollist, pagasisse minevast kohvrist võeti mu mudapakike välja ning pakiti ühe veinipudeliga eraldi pappkasti, mis läks erisaadetisena lennukile. :)

Peale Jerusalema hakkas kõrb

0 meretase


Surnumere rand, meretase -400 m


Ei ühtki pingutust, et pinnal püsida, võiks ajalehte või raamatut isegi lugeda...

Järgmine päev hakkas meil pihta jälle hommikul vara, sest siis sõitsime kõik koos Jeruusalemma. Nimelt sisaldas meie ekskursioon vanalinnaga tutvumist, mis on vaid 3% sellest suurest linnast, nähtud said vaid kõige olulisemad ajaloolised/usulised punktid, vaatamisväärsused. See on lihtsalt hämmastav kui palju erinevaid religioone ühes nii väikeses linnajaos oli ühendatud. Vanalinn oli jagatud neljaks kvartaliks: kristlik-, moslemi-, juudi- ja armeeniakvartaliks. Võimas "kompott" igatahes! Seda tasub vähemalt korra elus näha ja kogeda. Igatahes, peale lühikest kahe ja poolepäevast reisi Iisraeli ja näpuotsaga ajalugu, tekitas meile tunde, et sinna võiks isegi kunagi omal käel tagasi minna, sest väga palju jäi veel nägemata, tegemata, kogemata...

Viimase lõigu pühendan Iisraelist väljumisele, nimelt ei osanud ma ealeski ette kujutada sellist põhjalikku turvakontrolli. Ja et läbida kõik need kontrollpunktid, kulus meil aega umbes 3 tundi. Me algul imestasime, et miks meie giid tahab meid lennujaama nii vara kohale viia ning selle arvelt meie Jeruusalemma päeva nii lühikeseks teha... nüüd ma enam ei imestaks. (Pealegi kuulsin pärast, et minu uued sõbrannad Surnumere äärest jäid oma lennust maha just selle turvakontrolli pikkuse pärast ning veetsid öö lennujaamas.) Lisaks mulle juba tuntud tavapärastele turvakontrolli meetmetele lahutati meie grupist 2 inimest, nad viidi eraldi kõrvale, tehti põhjalik küsitlus meie reisi eesmärkide ja tegevuste kohta, isegi küsimustega, et mis oli meie bussijuhi nimi, mis giidi nimi, mis värvi oli buss jne, jne... Pärast siis võrreldi saadud küsimuste vastuseid, kõik pidi kokku langema, päris huvitav eks!? Noh, ühe küsimusega meie grupp "põrus", oli väike arusaamatus rahvustega... (meil oli seltskonnas 2 eestlast, 1 rootslane, kes töötab Maltal ja ülejäänud siis türklased) ja meie passe paluti ikka uuesti ja uuesti ülevaatamiseks erinevate isikute poolt ning jälle need küsimused... miks, kuidas, kellega... Selles mõttes, et lõpp hea, kõik hea! Jõudsime ikka oma lennule ja oleme rõõmsalt tagasi Istanbulis...

Kuna dolmad on ka Iisraeli köögile omased Ottomani impeeriumi ajast, siis siia reisijutu lõppu need just sobivadki suurepäraselt.
...Pean veel mainima, et need olid mu härra sooviks. Ning, ta ka aitas mul neid teha algusest alates ja lõpuks dolmasid kokku veeretada kaa... Täitsa imestasin kohe! :) Rõõmus! Õnnelik!



Täidetud viinamarjalehed hakklihaga:
~500 g viinamarjalehti (soolatud)
500 g hakkliha (toores)
5 sibulat
~1,5 dl oliivõli (+ natuke keeduveele)
soola, pipart maitse järgi
valikuliselt:
  seedrimänni seemneid 
   linnurosinaid
   dolma maitseainesegu (all-spice)    
kebabi maitseainesegu
peeneks hakitud küüslauk (3 küünt)  
   peeneks hakitud paprikat

Meie tegime 3 erinevat täidist: hakkliha-paprika, hakkliha-dolma, hakkliha-küüslaugu-kebabi (jagasin maitsetatud hakkliha kolmeks ja lisasin erinevaid lisandeid ning järjestatud on nad meie maitse järgi madalamast paremaks.)

Viinamarjalehed tuleb keeta rohke veega umbes 5 minutit, et sool välja saada ning lehed rullimiseks pisut pehmemaks läheks. Nõrutada ning jätta jahtuma.

Hakkliha maitsestada soola ja pipraga ja lisada maitse järgi erinevaid lisandeid.

Viinamarjalehtedelt eemaldada varred ning panna varred suure paksupõhjalise keedupoti põhjale, et dolmad hiljem keetes põhja kinni ei jääks.

Rullimiseks on hea võtta üks lehesuurune taldrik. Leht asetada taldrikule sooneline (st lehe alumine pool) ülespoole ning sile pool vastu taldrikut. Tõsta 1-2 tl jagu lihasegu lehe serva, voltida kõigepealt alumised leheservad riisi peale, siis voltida küljed, ning siis keerata riis lehe sisse rulli. Kõi rullid laduda keerupotti varte peale, kui esimene kiht saab täis, laduda teine peale ristipidi.

Kui kõik saab rullitud, katta rullid üleni lahtiste viinamarjalehtedega ning valada peale kuuma keeduvett niipalju, et kõik rullid oleks kaetud. Nüüd valada kõige peale veel sorts oliivõli. Kata pott kaanega, lase keema tõusta, siis alanda kumust miinimumini ning lase vaikselt kaane all haududa senikaua 30-45 minutit. Enne kui otsustad kuumutamise lõpetada oleks tark ühte dolmat proovida, et veenduda liha valmiduses ja viinamarja lehe pehmuses. Serveerida soojalt.

Vaata ka riisitäidist.



Dolmas - The Daring Cooks October, 2010 Challenge
Grape Leaves Stuffed with Ground Meat:
~ 500 g of grape leaves, stems trimmed, drained, rinsed and patted dry
500 g minced meat (uncooked)
5 onions, finely chopped
~ 1.5 dl olive oil (+ some for cooking)
salt and pepper to taste
My variations:
pine nuts
currants (like little raisins)
Dolma seasoning mix (allspice) or kebab spice
finely chopped garlic
finely chopped paprika

If using grape leaves preserved in brine, to remove salt put them in a bowl and pour boiling water over them. Make sure that the water penetrates well between the layers, and leave them soaking for about twenty minutes, then change the water a time or two using fresh cold water.

If using fresh leaves, plunge a few at a time in boiling water for a few seconds only, until they become limp, and lift them out.

Season minced meat and add additional addings by taste.

Place a grape leaf on a flat surface (platter), vein side up. You can trim the little stem if you would like. Place about two teaspoons (10 ml) of the filling in the center of the leaf, near the stem edge.

Roll the leaf end to end, starting from the stem edge. As you roll, fold the sides of the leaf in toward the center. The leaf should resemble a small cigar, about 2 to 2 1/2 inches (50 mm to 65mm) long.

Repeat with the remaining leaves and filling. (You can freeze the stuffed grape leaves at this point. Just line a baking sheet with wax paper. When firmly frozen, transfer to an airtight plastic bag place back in the freezer.)

When the pot is full, place the grape leaves on top to cover the rolls. Add water enough to cover rolls nearly and drizzle the olive oil on top. Cover and cook on medium heat until water boils. Reduce the heat once the water boils and start cooking on low for 30-45 minutes. Make sure the water does not dry out before cooking. I always take one sarma and taste it before I decide if the meat inside has cooked or not. Serve warm.

3 comments:

  1. Tundub, et väga vahva reis oli. Meil jäi samasugune tunne, et järgmine kord tahaks seal omapäi ringi hulkuda. Seedrimänni seemnetega oli mul just seal oivaline tutvumine. Eestis ma ei ole kahjuks häid leidnud.

    Kalli!

    ReplyDelete
  2. Tere Ülle! Oli tõesti vahva reis ja väga hariv kaa, hästi palju ajalugu! Mis oivaline tutvumine sul nende pähklitega seoses siis oli? :) Võibolla ma peaks sulle neid siis Türgist tooma proovimiseks?

    ReplyDelete
  3. Puistasime salatile jm neid seemneid. Head olid, Eestist olen leidnud ainult kibedaid:-(. Aga ju peab olema julgust uuesti otsida ja osta.

    ReplyDelete