Ahju-tallepada

Ühel toredal reede õhtul, Tallinnas, oli viimane võimalus valmistada üks korralik tallepraad enne ärakolimist. Postitan sellegi nüüd siia blogisse, et meenutada meie taaskord meeletult toredat küpsetusõhtut koos sõbrantsiga, mille tulemusena sündis ka oivaline šokolaadikook.

400 g talleliha (tagatükk)
1 suur porgand
1 suur sibul
1 karp šampinjone (vist oli 500 g võin ka eksida)
1 jalapeno kaun (värske)
300 g vahukoort
õli praadimiseks
maitsestamiseks soola, pipart

Tükeldasin liha parajateks tükkideks ning praadisin kuumal pannil õliga, et saavutada liha krõbe koorik ja säilitada mahlasus.
Tükeldasin köögiviljad, viilutasin seened ning asetasin kõik segamini klaasist ahjuvormi põhja, mille peale tõstsin talleliha tükid. Kogu kupatuse valasin üle maitsestatud vahukoorega ning tõstsin 200 kraadisesse ahju küpsema. Kuna liha oli eelnevalt kergelt pruunistatud ning mulle ei meeldi väga pehmeks keedetud porgand, siis lasin pajal ahjus vaid 30 minutit podiseda.
Tõstsin taldrikule tüki liha, kuhja seentega köögivilju ning lusikaga rammusat kastet peale, mis tasandas pisut ka jalapeno tulisust - suurepärane kooslus külma talveilma - kuum, vürtsikas, toitev ahjuroog.

Mesimagusad rukkihelbe küpsised

Istanbulis on ikka veel pisut lund maas, kuigi täna on terve päev vihma sadanud. Aknast välja vaadates tulevad külmavärinad, et kuhugi õue uudistama ja koperdama küll minna ei tahaks, et pigem siis toas kuivas püsida ja miskit tegevust leida... Esialgu oli küll plaanis teha kaerahelbeküpsiseid, kuid nii paljudes poodides - suuremates ja väiksemates, milles ma käinud olen, ei ole ma kaerahelbeid leidnud. Ühest poest õnnestus mul saada rukkihelbeid, et siis seepärast teen rukkihelvestega.

Tõstsin lauale:
150 g võid (toasooja)
0,5 dl mett
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 dl rukkihelbeid
tahvel valget šokolaadi (80 g) hakituna
0,5 dl rosinaid

Veel kipitav vill peopesas eelmist võivahustamist meenutamas, võtsin rahuloleva naeratusega kõigepealt mikseri kapist välja ja tõstsin selle keset lauda! :) 

Aga siis.. ühte keskmise suurusega kaussi segasin kokku jahu, küpsetuspulbri ja soola, jätsin selle hetkel kõrvale oma järge ootama.

Teise kaussi tõstsin või ja sinna peale valasin ka mee ning lusikaga vanillisuhkrut, vahustasin või heledaks vahuks. Lisasin sinna juurde muna ning jätkasin vahustamist. Mikseri aeglasel käigul segasin juurde ka jahu ja vaid seni kuni kõik oli kenasti segunenud. Lusika abil segasin hulka rukkihelbed, hakitud šokolaadi ja pestud rosinad. 

Kuna ilmselt tänu kasutatud meele sai mu tainas üsna kleepuv, tõstsin kahe teelusika abil parajate vahedega kuhjakesed küpsetusplaadile, üritasin neid ka veits lusikatega vormida ning küpsetasin 170 kraadises ahjus 20-22 minutit (umbes poole aja peal pidin ma plaati ahjus ringi keerama, et saavutada ühtlasem tulemus).

Sellest taina kogusest tuli 26 peopesa suurust küpsist.

Särtsakad kanarullid

Kuna ma ei ole veel julenud üksi siia nn kodupoodi minna, siis valmistasin lõunaks midagi kodus leiduvatest asjadest. Ehk siis valikud olid piiratud, kuid tulemus sai ikkagi suurepärane.

Viis rulli:
5 linnu kintsuliha tükki, kondita (mul oli ilmselt kana)
5 juustukangikest (Hellim)
pool sibulat
pool värsket tsillipipart
maitsestamiseks soola, pipart, ürte (mul oli jälle Itaalia maitseaine segu)
oliivõli

Salat kahele:
10 kirsstomatit
pool sibulat
tükike mozarella juustu
maitsestamiseks soola, pipart, basiilikut

Sättisin kõigepealt praeahju 200 kraadile soojenema.
Ladusin lauale fileeribad üksteise kõrvale laiali, maitsestasin mõlemalt poolt ning asetasin iga tüki keskele juustukangi, tsillikauna riba, pooliku sibularatta ning keerasin liha rulli ja panin küpsetusvormi nii, et "õmbluskoht" jäi rulli alla. Kuna mul tuli neljakandilise klaasvormi ühest servast teiseni rulle täis, võisin kindel olla, et rullid küpsemisel laiali ei rullu. Siristasin törtsu oliivõli ka rullidele peale, et linnuliha ahjus küpsedes liiga kuivaks ei muutuks.

Kasutasin Hellimi juustu sest see juust on praaditav ja ei sula liharullist küpsetamisel välja. Olen seda Eestis ka müügil näinud.

Seni kui rullid ahjus pruunistusid, hakkisin salati - kirsstomatid, teine pool sibulast, ning mozarella juustu. Maitsestasin ning jagasin taldrikutele, et kuumast ahjust neile rullid peagi seltsi tõsta.

Peadpööritavalt head kakao-vanillispiraalid

Esimene küpsetamise katsetus meie uues Istanbuli kodus. Kui aus olla siis pidi mul ikka väga suur küpsetamise isu olema sest sellist vaeva ei oleks ma tavaliselt küll ette võtnud. Alustuseks otsisin kõik võimalikud ja võimatumad kohad läbi, et leida mikser, kahjuks tulutult. Samuti ei olnud mul mõõtetopsikut, mõõtsin hoopis 100g jogurtitopsiga. Hiljem kui soetan endale mõõtetopsiku võrdlen huvi pärast kogused üle ja vajadusel ka parandan neid siin :)

Niisiis peale pooletunnist kappides tuhlamist võis küpsisetegu alata.

Vaja läheb:

5 dl nisujahu (5 jogurti topsi) 

1 tl küpsetuspulbrit

0,25 tl soola

175 g võid (82%)

2,5 dl suhkrut (2,5 jogurti topsi)

1 spl mett

1 muna (M)

1,5 tl vanillisuhkrut (5g)

9 tl magustamata kakaod (25 g)

Leidsin kapist suure kausi ja puulusika, see ju nigu ennemuistsel aal või vahustamine. Mõõtsin hoolikalt suhkru, mee ja või kaussi. Vahustamine oli algul väga raske, et pidin energia saamiseks õuna kõrvale hammustama :) ..aga kui suhkur sulama hakkas ja ka või minu vahustamisse pandud energia abil pehmenes, läks asi juba libedamalt. Kui kena vaht oli moodustunud lisasin muna, mille segasin korralikult võivahu sisse. Käsitsi võttis see protsess aega oma poolt tundi kindlasti. 

Kaalusin teise kaussi nisujahu, küpsetuspulbri ja soola, segasin need enne veel omavahel läbi kui võimassile lisasin. Kuna mõõdetud kogused olid üsna huupi mõõdetud, siis lisasin jahu osade kaupa, aga kõik läks kenasti taina sisse. 

Jagasin segu pooleks, ühele poolele andsin šokolaadipruuni värvi kakaod lisades ning teist osa maitsestasin vanillisuhkruga.

Rullisin (rulliks oli mul oliiviõli pudel) mõlemad tainad eraldi küpsetuspaberi vahel umbes 35x30 cm laiuselt laiali (tuli õhem kui 0,5 cm). Asetasin lahtirullitud tainad külma tahenema, et neid oleks kergem ühendada, et saavutada lahe vurri muster. Umbes 10 minutit möödumides ühendasin tainad omavahel, eemaldasin paberid kõigepealt mõlema taina ühelt küljelt, asetasin nn nägupidi kokku ja võtsin ära ka pealmise paberi. Rullisin alumist paberit pidevalt eemaldades taina rulli. Lõikasin umbes 0,5 cm rattad, paigutasin küpsetusplaadile ning küpsetasin 170 kraadises ahjus 12-15 minutit kuni küpsiste valge osa oli kenasti kuldpruun. 

Tulemuseks ligikaudu 20 hüpnotiseerivat küpsist. Raske on neist eemale hoida!

Worcestershire-kana salat

Esimene nädal Istanbulis. Täna poodi minnes olin koostanud pika nimekirja erinevatest toiduainetest, mida ma osta soovisin, googeldasin ka türgikeelsed tõlked, sest enamasti ühelgi tootel ei ole sõnagi muus keeles toote etiketil kui ainult kohalikus keeles. Varemalt olen poes üsna hädas olnud, ning ostnud asju huupi, et proovimismeetodiga aimata toote nimetust.

Olen siiani valmistanud lihtsaid igapäeva roogasid õhtu- või lõunasöögiks, täna proovisin teha midagi sellist, mida ei ole varem proovinud. Mitte midagi keerulist kuid hetkel saadaolevad ained on mõnes mõttes limiteeritud kuna ei ole veel kõike saanud koju varuda - ehk siis õhtusöök käepärastest ainetest.

õhtusöök kahele:

3 kanafileed

maitsestamiseks soola ja Worcestershire kastet

õli praadimiseks

salati padi:

1 kurk (pool Eesti pikka kurki)

10 kirsstomatit

brokoli

lillkapsas

porgand

maitsestamiseks itaaliapärast maitseainesegu (soolaga)

kaunistuseks granaatõuna

Maitsestasin kanafilee soolaga ning sättisin kuumale õliga pannile särisema, tilgutasin juurde ka Worcestershire kastet. Pruunistasin kenasti mõlemalt poolt ning jätsin tasasele tulele kaane alla hauduma. Seniks valmistasin ette värske salati - hakkisin kurgi, kirsstomatid ning jagasin taldrikutele ka eelmisest õhtust järele jäänud keedetud brokoli, lillkapsa ja porgandi. Maitsestasin salati Itaalia maitseseguga. Tõstsin küpsed kanafileetükid kuumalt salatipadjale ning puistasin peale granaatõuna, mis andis salatile mõnusalt magus-hapu aktsendi.

Toorjuustu aprikoosi trühvel

Reedel koolis valmistasin toorjuustuga trühvleid. Neid oli veel lihtsam teha kui eelmisel korral ning maitse poolest meeldisid need mulle väga.

100 g tumedat šokolaadi

Täidis:
100 g maitsestamata toasooja toorjuustu
150 g šokolaadi
10 g brändit
50 g kuivatatud hakitud aprikoose

Kaunistuseks:
kookoshelbeid, nonparelle, kuivatatud aprikoose

Eelmine tund valmistasin ette tänaste trühvlite torbikud, et seekord asjad kiiremini sujuks - lõikasin küpsetuspaberist kõigepealt 5x5 cm ruudud, mis lõikasin omakorda diagonaalselt pooleks, et tekkiks kaks kolmnurka, mille voltisin torbikuks ja kinnitasin kleeplindiga.

Vesivannil sulatatud tumeda šokolaadiga pintseldasin peene pintsliga torbiku siseküljed kokku - teist korda veel  kõik algusest peale, et tekiks kindel šokolaadiümbris. Eemaldasin ettevaatlikult paberi ja kaunistasin servad kookoshelvestega või värviliste nonparellidega. Kõvastunud torbiku kastsin servapidi sulanud šokolaadi ning siis kas kookoshelveste või nonparellide kuhja.

Täidise jaoks sulatasin samuti vesivannil tumeda šokolaadi. Segasin kokku toorjuustuga ning kui kõik oli ühtlane lisasin ka sortsu brändit. Pritskoti abil täitsin seguga pool torbikust, vahele panin hakitud aprikoosi, veel veits täidist ning kaunistuseks veel aprikoosi tükke.

Kuna mul jäi täidis veidi üle, siis valasin vesivannil sulatatud šokolaadi paberist kommivormi ning sinna otsa pritsisin täidist. Kui nad olid veidi kõvastunud, siis sai kerge vaevaga paberi eemaldada ja kommide tipud veel kaunistasin meelepärase lisandiga.

Šokolaadikook

Esialgne plaan oli täna veidi näputööd teha kuid kuna pidupluusi trakside lühendamise keerukuse aste osutus meile liiga töömahukaks, siis otsustasime täna õmblemisele energiat mitte kulutada ja teha hoopis üks korralik šokolaadikook. Sattusime sõbrantsiga ühe inglise keelse kokkamisblogi kodulehele ja sealt me selle retsepti enda jaoks sobivaks kohandasimegi.

100g piimasokolaadi

160g tumedat šokolaadi (72%)

4 muna

+105g suhkrut vahustamiseks

4 munavalget

+160g suhkrut vahustamiseks

135 ml piima

2 spl jogurtit

135 ml vahukoort

1 dl kakaod (magustamata)

Alustuseks mina sulatasin mikrolaine ahjus šokolaadid ning sõbrants vahustas munavalged ettenähtud suhkruga. Seejärel vahustas teises kausis ka kogumuna massi suhruga ning lõpuks kolmandas kausis ka vahukoore. Jube palju kausse ja vahustamist! :D Mina aga kuumutasin kastrulis piima, lisasin sinna hulka ka jogurti, aga kuna jogurt on happeline, siis see tõmbas kuumas piimas kokku. Valasin esimese kuuma piima kraanikausist alla :). Kuumutasin uue piima ilma jogurtita, lisasin jogurti alles siis kui piim oli juba tulelt võetud, aga see tõmbus ikka tükki :) ....olgu, võibolla ameeriklastel ei ole kohupiima ja nad valmistavad seda "kodusel meetodil". Lisasin "kohupiimale" kakao ja see tundus juba selline mõnusalt kreemjas, et asi ei tundunudki enam nii kahtlane (kohupiimaline). Sulatatud šokolaadile lisasime "kohupiimakreemi", vahustatud munasegu, vahukoore ja kõige lõpuks munavalge vahu. Saadud taina valasime küpsetuspaberiga ettevalmistatud vormi ning küpsetasime 150 C ahjus poolteist tundi.

Kook kerkis uskumatult hästi, retseptis ei olnud ju ei kergitusainet ega jahu. Ahjust välja võttes ja jahtudes vajus küpsetis veidi tagasi. Koogi peale tekkis krõbe koorik, sisu jäi aga pehme ja mahlane.

Maitse oli super, lausa suurepärane šokolaadikook, kuhu kõrvale peab lihtsalt jooma ka külma piima.

Tabascone lihapirukas

Türgist koju tulles ootas mind postkastis tore üllatus - kiri minu õelt, mille ma nüüd oma blogisse lisan. Nimelt tellisin temalt eelmiseks nädalaks veise hakkliha ja talle liha, aga jõudsin enne ära sõita kui tellimuse kätte sain, et siis tegi see nädal minu eest "töö" ära minu kallis õde. Aitäh sulle!

Kiri minu õelt..

Kapis oli üks hakkliha pakk rohkem ;) ...tuli mõte improviseerida ja tegin ära :)

Põhi: 

150 g Saaremaa võid

3 suuremat lõunasöögist üle jäänud soolvees keedetud kartulit

ca 2,5 dl jahu (tüüp 812)

1 spl külma vett

Sõtkusin taignaks ja panin külmkappi.

Kate: 

ca 0,5 dl Santa Maria päikesekuivatatud tomatite õli

1 sibul

500 g mahedat veise hakkliha

Oscari veise fondi nii palju, et segu sai parajalt soolane

päris parajalt tilgutasin tabasco tulist kastet

ca 1 dl Salvesti ketsupit

1 ämma kasvatatud küüslaugu küüs

riivitud juust

Õlis kuumutatud sibulale lisasin hakkliha ja muu. Lõpus pressisin sisse ühe küüslaugu küüne. Panin segu sõelale nõrguma.

Vooderdasin paberist muffinivormid servadeni paari mm paksuse taignaga. Sain neid külg-külje vastas terve plaaditäie. Unustasin lugeda, mitu tükki ja kui valmis olid, haihtusid nad liiga kiiresti. Küpsetasin põhjasid 220 kraadises ahjus pizza rezhiimil 10 min. Paar minutit sai palju.

Jaotasin peale ka hakkliha ja riputasin üle riivjuustu. Küpsetasin veel, aga ka siis sai vist liiga kaua, nagu juuresolevalt pildilt näha. Maitse õnneks ei kannatanud ja hakkliha tume värvus tuleb ilmselt ka Oscari veise fondist.

Kartuli kasutamine oli jube hea mõte. Sobis hästi mahedaks kontrastiks kattele ja ka lastele maitses väga. Hakkliha nõrutamine oli tark tegu, sest sealt nõrgus peaasjalikult väga palju õli välja. Õnneks jäi aga siiski päikesekuivatatud tomatite maitset pisut tunda. Targem oleks muidugi selle maitse saavutamiseks lisada päikesekuivatatud tomateid endid, aga need olid meil otsas. Kuidas need otsa said, on ka tore lugu. Tabasco kaste üllatas mind. See oli muidu kappi seisma jäänud. Salvesti ketsupi saaks võib-olla asendada millegi tervislikumaga. Näiteks tomatipastaga. Aga seda ka polnud.

Järgmine kord katsetan vähemrammusat varianti. Kahtlen, kas tuleb nii maitsev.

... Igatahes tundub, et pirukad said maitsvad, kahju, et endal ei õnnestunud proovida.

Maasika-jogurtijäätis

Kindlasti on paljudel külmikusse praegusteks külmadeks ja vitamiinivaesteks talvekuudeks hulgaliselt marju ja hoidiseid varutud. Täna arvasin, et on paras aeg maasikavaru hakata vähendama. Meil on külmikus päris mitu topsikut maasika toormoosi, võtsin ühe neist ja valmistasin vitamiinidest pakatava värskendava jäise maiuse.

300 ml maasika toormoosi (külmutatud)
150 ml maitsestamata jogurtit
3 spl mett
3 tl suhkrut
poole sidruni mahl

Kuhjasin kõik blenderkannu ja lasin kõigel kenasti seguneda. Valasin jäise massi madalapõhjalisse säilituskarpi ja lasin sügavkülmas seista vähemalt 3 tundi.

Värske salati omletirull

Laupäev, üksi kodus... venitasin hommikusöögiga kuni sellest sai isegi võiks öelda lõunasöök. Igatsesin midagi sooja ja kindlasti munast valmistatut. Piilusin külmikusse ning need asjad ma siis sealt leidsingi...

2 muna

2 spl hapukoort

soola

pool paprikat

jupike värsket kurki

tükike meelepärast juustu

Lõin munad kaussi lahti ning kloppisin kahvliga munakollased ja valged omavahel segamini. Pigistasin sortsu hapukoort otsa ja maitsestasin soolaga ja segasin kõik ühtlaseks. Valasin muna kuumale pannile ja jätsin kaane alla küpsema. Hakkisin kiiresti kurgijupi ja veidi paprikat. Tükeldasin juustu ja just siis oligi paras hetk omlett ümber pöörata. Raputasin peale hakitud köögiviljad ja juustu, keerasin omleti rulli, peale veel asetasin juustuviilakad ja jätsin veel kaane alla seisma, et juust saaks mõnusalt sulada.

Kohvimaitselised kama-kreekapähkli Cookies

Mind valdas täna rahutus, umbes nagu Taavit Hannukurus, kui ta otsustas minna ümbrusest sauna otsima ...ma loodan, et minu rahutusest sünnib täna midagi sama head kui see suurepärane saunaõhtu Lapimaal. Üldiselt mulle meeldib oma õhtuid sisustada erinevates kokkamisblogides kolades. See annab mulle palju inspiratsiooni ja indu alati midagi sellist proovida, mida ma senini ei ole katsetanud.
Praktikal olen korduvalt teinud Šokolaadi Cookies'd, seda aga spetsiaalsest küpsisesegust. Kodus ma tahan ikka alati võimalikult naturaalseid asju kasutada, siit siis minu variant Cookie'st lisades tavapärastele retseptidele veits "kiiksu".

2 dl mett
125 g võid
2 muna
2,5 dl nisujahu
100 g tumedat šokolaadi
100 g hakitud kreeka pähkleid
2 spl kakaod
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl kamajahu
7 g jahvatatud kohvi

Vahustasin toasooja või meega kohevaks vahuks, lisasin sinna ükshaaval munad. Teise kaussi sõelusin jahu, kuhu sisse segasin küpsetuspulbri, kakao, hakitud šokolaadi ja pähklid. Vahetasin miksril vahustusotsikud tainasegajate vastu ning segasin võile juurde jahusegu. Tekkinud tainast tõstsin supilusikaga ahjuplaadile suurte vahedega kuhjakesed ning küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 18 minutit. Suured vahed sest ahjusoojus vormib ilusad suured ümmargused küpsised, mis ei jää kuhjadena nagu kaerahelbe küpsised näiteks.

Tulemus on teralise tekstuuriga küpsised - ühelt poolt tänu kamajahule, teisalt jahvatatud kohvile. Kes nii teralist tekstuuri ei armasta võib jahvatatud naturaalse kohvi asemel kasutada lahustuvat kohvipulbrit.

Pähkli trühvel

Täna tegin koolis trühvleid, panen juhised siia ka kirja enne kui retsept meelest läheb.

50 g tumedat šokolaadi
Täidis:
100 vahukoort
150 g tumedat šokolaadi
10 g brändit
50 g röstitud hakitud pähkleid

Kõigepealt tegin täidise. Selleks kuumutasin vahukoore keemiseni, tõstsin kausi tulelt, lisasin juurde šokolaadi tükid ning segasin hoolikalt kuni šokolaad kõik ära sulas. Jahutasin segu veits, lisasin brändi ja asetasin täidise külma, vahepeal seda piilumas ja segamas käies. (Koolis oli kasutusel šokolaadi laastud ja mittenaturaalne vahukoor, kuid usun, et tavalistest poest saadavatest materjalidest tuleb ka samamoodi hea tulemus.)

Seni kui täidis jahtus ja hangus oli aega ette valmistada šokolaadi korvikesed. Sulatasin vesivannil tumeda šokolaadi ning väikese pintsli abil määrisin paberist kommivormid šokolaadiga seest kokku. Tegin neid umbes 25 tk, kui kõik said määritud, katsin kõik uue õhukese šokolaadi kihiga. Niimoodi tegin veel ka kolmas kord. Asetasin korvikesed väheseks ajaks külma hanguma, et paberit oleks kergem eemaldada.

Kui olin saanud kõik korvikesed paberi seest välja arutud, panin täidise pritskotti ning pritsisin vormid kenasti täis. Täidise alla peitsin veel ka pisut hakitud pähkleid. Pähkleid raputasin veel ka kommide peale. Kaunis!

Nii lihtne see oligi. Head meisterdamist!

Jalapeno-maisi-juustumuffinid

Kuna olen täna kodus haige, siis otsustasingi ammuse plaani teoks teha - vürtsikad muffinid jalapenoga. Raviomadusi ilmselt neil pole, aga vürtsikus teeb vähemalt maiustajal seest soojaks ja kinnise nina vastu on ka veits abi.

Vaja läheb:
2,5 dl jahu
2,5 dl maisijahu
2 spl suhkrut
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
maitseks riivitud muskaatpähklit
2 dl hapukoort
3 spl õli
1 muna
1 värske jalapeno kaun

100 g Cheddar juustu

340 g maisikonserv

Algatuseks hakkisin jalapeno ja riivisin juustu. Siis keerasin ahju 200 kraadile soojenema.

Ühes kausis segasin kokku kõik taina kuivained, teises hapukoore, õli ja muna ning ühendasin segud omavahel. Lisasin eelnevalt peeneks hakitud jalapeno, riivitud juustu ja maisikonservi koos vedelikuga (Salvesti konservis on vähe vedelikku). Tõstsin lusika abil ettevalmistatud muffinivormidesse ning küpsetasin ahjus 15-18 minutit. Minul tuli 29 muffinit

Muffineid on nii lihtne valmistada, erinevaid võimalusi on nii palju ja mis kõige parem, nad on ka väga maitsvad.

Aastavahetus Lapimaal - Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi

Põhjus, miks ma tükk aega ei ole oma blogi uuendanud, on aastavahetuse raames toimunud ilmatuma vahva ja ootusi ületav suusamatk Lapimaa kaunis looduses. Kirjutan siia ka toimunust paar märksõna, et teisedki matkahuvilised saaksid julgust juurde, et selline tore retk ette võtta.

Esialgu läks kõik libedalt - laevaga üle lahe Soome ja mikrobussiga matka alguspunkti Hettas. Meil oli kaks tublit autojuhti, kes kordamööda läbi tuisu kihutasid. Kohale jõudsime peale 14 tundi väldanud järjepidevat sõitu, kuhu mahtusid loomulikult ka pisikesed pausid jalgade sirutamiseks. Peale pikka sõitu oli tunne üsna unine ja väsinud ning Lapimaa külm näpistas põski ja varbaid päris teravalt. Ohkasin juba pisut murelikult, et kuidas ma küll selle matka vastu pean - 4 päeva suuskadel, seljas suur seljakott koos kõige tarvilikuga nendeks päevadeks, kokku üle 60 kilomeetri ja eemal kõigist mugavustest (sh elekter).

Enne teele asumist tegime veel õues priimusel kuuma teed termoste täiteks ja hampsasime saiakest, et esimene pikk päev vastu pidada. Teekond algas Hettast kui olime suusaklambrid parajaks timminud ja omale sobilikud suusakepid välja valinud. Ilmaga meil üldiselt vedas kogu matka vältel, külmakraade oli 18-24, Eestis olla isegi külmem olnud samal ajal.

Esimese matkapäeva märksõnad on külm, pimedus, tuisk, mägi, mägi, mägi ja siis veel pisut mäge, lõpuks õnneks ka pikk laskumine esimesse metsamajja Sioskurus. Esimene päev oli kõige raskem, keha ei olnud veel harjunud külmaga, psühholoogiliselt karastav pikk ja väga raske tõus lumetuisus läbi pilka pimeduse. Vahepeal oli tõesti hetk kui enam ei jaksand, nutt tahtis peale tulla sest tagasiteed enam polnud ja mäkke tõus tundus lõputu. Jäime esimestest pikalt maha kuid lõpuks suutsin ikka vapralt lõpuni vastu pidada.

Teise päeva märksõna oli udu ja saun. Peale esimest järsku tõusu jõudsime mäekurusse, kus oli nii paks udu, et maal ja taeval ei olnud vahet, tunne oli nagu piima sees - iseenesest sama mis öösel kui kõik on pime, siin siis vastupidi, kõik on valge, ei ühtegi varju, vaevu oli näha vaid grupi esimeste sisse sõidetud suusajälgi. Raske on seda kirjeldada. Teises ööbimiskohas Hannukurus leidsime suure sauna järve kaldal - otsustasime sellist suurepärast võimalust kasutada - kütsime sauna kuumaks, tõime järve veeaugust kelguga vett ja mis kõige parem, leilide vahepeal karastasime end Lapimaa sügavas lumehanges.

Kolmas päev algas ekslemisega. Kuna õiget matkarada me ei suutnud esialgu leida, siis otsustasime minna gepsu abil, see aga juhatas meid rajale, kus tuli võtta mägi peaaegu püstloodis kaljuseinast üles. Üleval oli vaade aga hingemattev ja seda ekslemist väärt - paksu lume all lookas puud, põõsad mägede külgedel ja orgudes pehme päikesevalguse käes. Päikest ei näinud me kordagi, nägime ainult punakat tõusu- ja loojangukuma. Päevad olid üldse väga lühikesed, mööda oli saanud just polaaröö ning enamus aega matkasimegi pealampide valgusvihus. Kolmanda päeva õhtu oli eriline - vanaasta õhtusöök Nammalakurus - verivorstid peekoniga, pohlamoos, marineeritud silmud, tosca kook, piparkoogid ja tilgake maasikalikööri selle kõige krooniks. See viimane ei ole kunagi nii hästi maitsenud kui siis.

Viimane matkapäev oli kõige lihtsam, nimetasime seda lausa lebopäevaks. Tõus oli lühike, rada ei kaotanud me kordagi ning enamus matka oli tasasel maastikul. Raskemaks tegi see, et olime eelmistest päevadest juba väsinud ning ka külmakraade oli pisut rohkem. Matka lõppsihtkohas Pallase kohvikus võtsime soojendavad joogid, mõned ka igatsetud õlle ning meenutasime matka eredamaid hetki - kõige enam jäi meelde esimese päeva raske pikk tõus läbi lumetuisu ja saun, isegi mõtlesime, et miks mitte järgmine aasta jälle sama korrata. Võimas! Saimegi hakkama!

Kuna tegemist on ikkagi kokkamise blogiga, siis lühidalt ka matkamenüüst. Üllatavalt hea oli tatrahelbepuder lihakonserviga segatuna, teine üllataja oli pasta räimed tomatikastmes konserviga. Lõunapausiks oli meil tavaliselt müslibatoon, küpsis, halvaa või kommid. Üle pika aja sai söödud kukesuppi. Ja loomulikult palju kuuma teed, mis oli tehtud sulatatud lumest.

Peale sellist reisi on hea mõista ikka kui lihtne ja mugav igapäevane elu tegelikult on.

Siin väike kokkuvõte ka korraldajate poolt. Sealt leiab ka põnevaid seiklusi tulevikuks.

Suured tänud korraldajatele ja ka kogu grupile toreda aastavahetuse eest!