Chai Latte jäätis

Alates Istanbuli kolimisest olen iga kord linnapeal Starbucks kohvikusse sattudes tellinud endale kosutavalt piimavahuse kuuma Chai Latte Grande - mulle lihtsalt nii meeletult maitseb see jook. Starbucksi piimatee pisik puges minusse juba eelmise aasta kevadel, kui sai New York's käidud.
See pisik ei ole ainult mind nakatanud, see on nüüd ka mu õel ning tema tütrel, viisid nad veel pisikukandja Eestissegi, varsti on epideemia lahti! :) Nimelt tahtsime tüdrukutega õhtul peale pikka Istanbuliga tutvumise päeva kosutavat sooja-piima-teed kodulaua taga nautida. Meie õnneks isegi leidsime poeriiulilt sellise tee, kus olid sees just need õiged koostisosad, et rõõmsalt sai see pakike koju toodud ning järele proovitud. Maitses tõesti sama hästi kui Starbucks's. No ja kuna nüüd mu kallid sugulased olid selle pisikuga nakatatud, ostsid nad viimasel päeval koju kaasaviimisekski poest viimased kaks pakki ära. Õde oli veel õnnelik, et neid seal ainult 2 oli, muidu ta oleks ostmisega äkki hoogu sattunud. :)
Sellest vaimustusest ka minu suurepärane jäätise idee - "i"-le täpp tänasel päikeselisel päeval maiustamiseks.

1 liiter piima
100 g suhkrut
200 g mett
u 3 cm jupp ingverit
kaneelikang
7 g vanillsuhkrut
3 kotikest head musta teed
u 7 musta pipratera
200 ml keefiri
300 g kohupiimapastat

Keetsin kõigepealt valmis piimatee, selleks valasin piimapaki keedupotti tühjaks, lisasin sinna suhkru, mee, tükeldatud ingveri, kaneelikangi, vanillsuhkru ning pipraterad. Tõstsin tulele ning segasin hoolikalt, et suhkrud kõik piima sees ära sulaks. Kui piim keema tõusis panin piima sisse ka teepakikesed likku ning kuumutasin edasi tasasemal tulel umbes tunni jagu. Lõpuks hakkas segu veidi paksenema ning muutus karamelliselt pruuniks. Nokkisin piimasegust välja pipraterad, ingveritükid ja ka teepakid ning vispeldasin segu hoolega läbi. Nüüd polnud muud, kui lasin tal täiesti maha jahtuda. Tõstsin ta ööseks veel külmkappi, et jäätiseteoks koostisosad külmemad oleksid.

Järgmine päev võtsin käsile teise etapi. Mikserdasin kokku karamellise piimatee, keefiri ja kohupiima. Panin sügavkülma ning käisin teda iga poole tunni tagant mikserdamas. Päeva lõpuks peale ma ei tea mitme korra mikserdamist oligi minu jäätis valmis, et võisin ta rahuliku südamega külmkapis külmuma jätta. Hommikul olin nii elevil oma jäätise pärast, et pea esimese asjana läksin külmiku juurde piiluma ning lusikaga mekkima, kas maitseb ikka hea ning tekstuur oli ka täitsa jäätisele omaselt pehme.