Aprikoosi-kaneelimüsli

Viimasel ajal saab meil müsli ja leib jube kiiresti otsa?! Muud head ja paremat polegi olnud aega kodus valmistada praktika kõrvalt. Hommikusöök vist ongi olnud meil nüüd põhiline söömaaeg kodus. ...kui ma praktikalt vastu ööd koju jõuan, siis ju ei tahagi enam süüa, kui ainult värskeid puuvilju vms, ja hopsti tuttu.

Müsli oli meil juba ammu otsas, ning ka leiva viimased raasud said eelmine hommik söödud, võtsin siis eile hommikul kiirelt müsli valmistamise ette, et mul oleks endal midagi hommikuks süüa ja Härra sai ka ahjusooja müsli tööle kaasa. Sõi seda vist nii isuga, et ei pannud tähelegi, et müsli sees rosinaid nii vähe oli ning selle asemel hoopis aprikoositükid. :) Vähemalt õhtul pärides, et kuidas maitses, tegi ta suured silmad, et mis aprikoosid??? Parandas end kohe kiirelt, et hommikune müsli oli olnud maitserevolutsioon! :))
...tavaliselt saan ma kommentaariks, et rosinaid oli niiii vähe!! ...seekord ei tulnudki siis sellist kommentaari. Braavo!

Müsliks:
2 dl mooruspuu vilju (kuivatatud)
5 dl kaerahelbeid
1 dl rosinaid
7 või rohkem kuivatatud aprikoosi
2 tl kaneeli
2 spl mett
2 spl oliivõli
2 spl kuuma vett

Tõstsin ühte kaussi kokku mooruspuu viljad, rosinad ja väiksemaks tükeldatud aprikoosid. Teise kaussi panin kaerahelbed. Segasin ühes väikses kausis kokku mee, oliivõli, kaneeli ja kuuma vee ning valasin kaerahelvestele, segasin läbi, lisasin juurde puuviljasegu ning panin küpsetusplaadiga 190 kraadisesse ahju röstima. 5+5+5 min, vahepeal käisin müslit segamas, et kõik ühtlaselt läbi röstida. Müslipurki panin oma uue portsu kaneeliselt lõhnavat müslit alles siis kui see oli täiesti maha jahtunud.

...täna sellest blogides, vaatan oma müslipurki, pool on juba otsas!? :)

Pehme kaerahelbeküpsis

Tahtsin täna praktikal omalt poolt ka miskit panustada restorani laupäevase lõunasöögi ettevalmistusele, küpsised maiustuste lauale tundus hea mõte. Siin Türgis on üsna populaarne, et restoranid korraldavad sellist nn rootsilaua moodi lõunasööki, peaks isegi huvi pärast mõnikord sinna laupäeva brantšile minema, menüüd lugedes tundub huvitav, kuigi sellistel puhkudel on oht ülesöömisele... :)

Eelmine nädal tegin praktikal testimiseks koolist saadud retsepti järgi kaerahelbeküpsiseid, mõtlesin midagi Eestile omast neile pakkuda. Kuid need, mis ma täna tegin, no need on ikka palju luksuslikumad, juba tekstuur on nii pehme, et sulab suus ning maitse on külluslik. Võtsin aluseks oma blogist rukkihelveste küpsiste retsepti.

Vaja läheb:
150 g võid (toasooja)
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
2 spl seesami pastat
2 spl nutella šokolaadikreemi
2,5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,25 tl soola
2 dl kaerahelbeid
0,5 dl rosinaid

Ühte kaussi segasin kokku jahu, küpsetuspulbri ja soola, jätsin selle kõrvale oma järge ootama.

Teise kaussi tõstsin või ja sinna peale suhkru ja vanillisuhkru, vahustasin või heledaks vahuks. Lisasin sinna juurde muna ning jätkasin vahustamist. Kui muna oli täielikult või sisse segunenud lisasin seesami pasta ning nutella kreemi. Miksri aeglasel käigul segasin juurde ka jahusegu ja vaid seni kuni kõik oli kenasti segunenud. Lusika abil segasin hulka kearahelbed ja pestud rosinad. Tõstsin kahe teelusika abil parajate vahedega pisikesed kuhjakesed küpsetusplaadile, üritasin neid ka veits lusikatega vormida ning küpsetasin 170 kraadises ahjus 12-18 minutit kuldpruuniks (umbes poole aja peal pidin ma plaati ahjus ringi keerama, et saavutada ühtlasem tulemus).

Pokaalitiramisu

Minu esimene Tiramisu katsetus praktikal... Pokaalitiramisu - vol.1

Kreeme valmistades olin veidi õhinal ning vahepeale jäänud öö möödus rahutult ja ootusärevalt, ma vist isegi nägin Tiramisust und :) ... kuid minu esimene Tiramisu ei kukkunud päris ootuspäraselt välja - just viimistluse osas. Olin plaaninud seda Tiramisut serveerida kui lahtilõigatud koogitükki, kohvikreemiga kaunistatud dessertalusel, aga minu Tiramisu ei püsinud nii hästi koos, et seda oleks sobinud restoranis sel viisil pakkuda. Seepärast otsustasin koogi jagada kokteiliklaasidesse ja seda pidulikum lõpptulemus sai - pokaalitiramisu.

See oli esimene "toode", mida otsustasin praktikal valmistada, enne kui olin kodus eelnevalt testinud... et tundsin pisut pinget ning ärevust lõpptulemuse osas. Pean ütlema, et kreemide tegemine võttis oma jagu aega ning esialgu tundus ettevõtmine üsna keeruline, isegi mõttetu, kuid saadud maitseelamus on seda väärt!!! Kreemivahuselt kerge kohvidessert üllatava sidruni ja õrna rummi mekiga.

Tiramisu kreemi retsept on pärit The Washington Post'st.

16 pokaalitiramisu't

Munavahu jaoks:
2 muna kollast
3 spl suhkrut
50 ml espresso kohvi
0,5 sidruni riivitud koor

Mikserdasin kokku kõik kreemi koostisosad kuni tekkis hele vaht. Tõstsin kausi vesivannile ning mikserdasin edasi umbes 10 minutit kuni vaht paksenes. Lasin jahtuda toatemperatuurile, katsin kilega ning jahutasin külmikus vähemalt 4 tundi kuni segu oli täiesti külmkapitemperatuurile mahajahtunud.

Vanilli keedukreemi jaoks:
3 spl suhkrut
1 spl nisujahu
0,5 sidruni riivitud koor
0,5 tl vanilli
1 muna kollane
75 ml piima

Segasin paksupõhjalises potis omavahel suhkru, jahu, vanilli ning riivitud sidrunikoore. Lisasin muna kollase ning pool piimast, mikserdasin need vahtu. Kuumutasin segu kogu aeg segades, lisasin vähehaaval ülejäänud piima ning vispeldasin kreemi keskmisel kuumusel umbes 12 minutit. Võtsin kreemi tulelt, lasin toatemperatuurile jahtuda, katsin kilega ning asetasin külma, vähemalt 4 tunniks kuni kreem oli külmkapitemperatuurile mahajahtunud.

Vahukoore kreem:
235 ml külma vahukoort
3 spl suhkrut
0,5 tl vanilli

Vahustasin kreemi koostisosad omavahel kuni vahukoorele jäid vispli jäljendid. (Vahukoore kreemi oleks hea vahustada alles siis kui teised kreemid on oma aja külmikus ära seisnud.)

Tiramisu kokkupanekuks:

1. Espresso niisutusvedelik:

     500 ml espresso kohvi
     1 tl rummi
     6 spl suhkrut

Segasin kõik niisutusvedeliku koostisosad kokku laiemapõhjalises anumas ning jätsin pisut jahtuma.

2. Tiramisu kreem:

     75 g toorjuustu

     munavaht

     vanilli keedukreem

     vahukoore kreem

Vispeldasin toorjuustu pisut kreemjamaks suuremas kausis, hakkasin lisama ükshaaval ettevalmistatud kreeme õrnalt segades - munavaht, vanilli keedukreem ja kõige lõpus vahukoore kreem. Panin kausi kõrvale.

3. Koogi kokkupanekuks:

     umbes 30 poest ostetud keelekese küpsist

     espresso niisutusvedelik

     tiramisu kreem

Kastsin kiirelt ükshaaval 22 küpsist mõlemalt poolt niisutusvedelikku ning ladusin koogivormi põhja kahes reas. Leotasin küpsist umbes 1 sekund mitte kauem. Katsin küpsised kahe kolmandiku kreemiga, silusin pealt siledaks. Lõikasin keelekesed pooleks ning niisutasin ka neid magusas kohvis ning ladusin väikeste vahedega koogile (tekitades mõtteliselt portsjontükid) ning katsin ülejäänud tiramisu kreemiga, et kõik küpsised oleks kreemiga kaetud. Katsin vormi kilega ning asetasin külma vähemalt 12 tunniks.

4. Serveerimiseks:
     2 spl magustamata kakaopulbrit
     pokaalid tiramisu serveerimiseks
Järgmine päev kiirustasin praktikale, võtsin ootusärevalt oma esimese Tiramisu külmikust, et ise maitsta ning teistelegi testimiseks pakkuda, kuid nagu alguses mainisin, ei olnud minu tiramisu kindlavormiliselt püsiv, et seda oleks saanud lõiketükkidena serveerida. Võtsin 16 pokaali ning jagasin need mõttelised portsjonid klaasidesse, et see poolikukslõigatud keeleke jäi kõige peale keskele. Sõelusin kakaopulbrit peale ning kaunistasin eelnevalt valmistatud šokolaadiviguriga, mis oleks küll palju kenam olnud lõiketüki peal. :) 

Super!

Brokkoliomlett

Huvitav, kas selline kergemat sorti menüü meie kodus on märk sellest, et suvi on tulekul ning keha ei vaja enam toekamaid toite? ...Muidugi on põhjus ka selles, et enamasti olen viimasel ajal süüa valmistanud ainult hommikusöögiks, sest õhtustanud oleme kuskil suurepärases restoranis.

Omlett kahele:
keskmise suurusega brokkoli õisik
4 muna
soola, pipart
2 spl toorjuustu
2 tšillipipra kauna
1 tl võid ja pisut oliivõli praadimiseks
riivitud parmesani juustu

Keetsin brokkoli kõigepealt pisut pehmemaks (u 2-3 min). Puhastasin ja hakkisin tšillipiprad. Vispeldasin munad soola ja pipraga pisut vahule, lisasin toorjuustu, vispeldasin edasi ning segasin munasegusse väiksemaks tükeldatud brokkoli ning tšillipipra. Sulatasin pannil tükikese võid koos oliivõliga ning valasin munasegu pannile, lasin tal seal väikesel kuumusel kaane all rahulikult valmida, umbes 10 minutit, kuni muna oli ka pealt valmis küpsend. Lisasin parmesani ning lasin sel omleti peal sulada. Serveerisin värske salatiga.

Puuviljasalat kookose-toorjuustukastmega

See magustoit on jälle midagi sellist, mis mulle vahvat Tai reisi meenutab... tahan sinna kindlasti uuesti minna - seal on lihtsalt nii hea toit, suur puuviljade valik, sõbralikud inimesed - peaaegu nagu paradiis :)
Türgi kaubandust jälgides võib hakata kaa rõõmustama saabuva suve üle, sest puuviljalettidel pakutav on juba läinud üsna mitmekesiseks ning puuviljad ilusamaks (näiteks mango ei ole enam selline roheline ja kõva, nagu Eestis tavaliselt mangot müüakse vaid hakkab meenutama juba Tais nähtut).

Salat:
1 mango
1 apelsin
1 õun
6-8 maasikat
0,5 papaiat

Kaste:
200 g toorjuustu
200 g kookospiima
3 spl mett (või vastavalt maitsele)

Puhastasin ja tükeldasin salati komponendid ning segasin suuremas kausis kokku. Segasin omavahel kaste koostisosad teises kausis. Ongi valmis serveerimiseks, nautige!

Minu tehtud kogusest jätkub magustoiduks 6-le, kuid kui süüa seda eraldi söögina, nagu meil oli see täna hommikusöögiks, siis jätkub ainult kolmele. Kasutatud puuviljad küll pole päris samad, mis Tais, ning ka kaste on pisut muudetud, kuid üldmulje on ikka selline, et sööd ära esimese kausitäie, tõstad sama palju juurde, sööd ära, ja ikka tahaks nagu veel, aga ei jaksa, kõht on juba punnis... :) Õnneks on see nii kerge magustoit, et selle söömisega võibki pisut liiale minna, ilma et pärast oleks raske enesetunne.

Juustuleib

Sain eile kallitelt kodustelt kirja, kus tunti muret, et viimati kui süüa tegin, oli 18. aprill?? Nii see päris ei ole, vahepeal oleme ikka ka lihtsamaid sööke valmistatud, isegi leiba tegin üleeile. Niiet näljas me ei ole :)

Praktikal on veidi keeruline - seal on üsna puudulik kondiitritööks vajalik kraam. Ahi on õnneks hea, et midagi selle tõttu untsu ei ole läinud. Tegelikult ei ole mul seal otseselt midagi untsu läinud, pigem ma ei ole saanud neid asju valmistada, mida olen tahtnud, kuna pole vajalikke vahendeid, alustades küpsetuspaberist ja korralikust koogivormist :) Aga küll me parandame end selles osas... pealegi mul lubati seal töötada kõik need 3 aastat, mil Türgis viibin.

Koorikleib pitsavormis:
1/3 leivatainast
2 dl kaerahelbeid tainale lisaks
küpsetada veidi madalamal kuumusel

Juustuleib:
koorikleib
meelepärast riivjuustu (u 25 g)
mozarella juustu (u 30 g)
sinihallitusjuustu (u 15 g)
2 tšillipipra kauna peenemaks hakituna
u 0,5 dl oliivõli

Tegin eelmine kord nagu ikka 2 leiba, ühe päikesekuivatatud tomatitega, teise pähklitega ning ühe mõtlesin teha nn koorikleiva, 30 cm läbimõõduga pirukavormis. Küpsetasin selle koos teiste leibadega, kuid ahju panin alles siis kui olin juba korra 10 kraadi võrra temperatuuri allapoole keeranud, ning küpsetasin seni kuni leib oli ilus pruun, nagu leib ikka olema peab.

Täna hommikul lõikasin koorikleiva pooleks ning pintseldasin lõikepinnad oliivõliga kokku. Ühe lõikepinna panin vastu küpsetusplaati, sinna peale ladusin mozzarella- ja tavalise juustu, ühele mõttelisele poolele puistasin sinihallitus juustu, teisele poolele tšillipipra tükikesed - kaks maitset ühes leivas. Kõige peale asetasin leivaratta, nii, et õliga määritud lõikepind jäi ülespoole. Tõstsin 200 kraadisesse ahju 10 minutiks. Suurepärane hommikusöök oligi valmis.

Hea oli see, et mulle meeldis see tšilliga pool, Hr Paremale Poolele meeldis just see sinihallitusjuustuga leib, väga hea, ei pidanudki toidu pärast kaklema ;)

Spinati-kilu-juusturull

Täna on mul vaja viimane koolitöö valmis kirjutada, et homseks esitada. Jätsin selle hinnakalkulatsiooni ja kaloriarvestuse töö nimelt viimaseks, nagu preemia kommiks. Alustan nagu ikka jälle viimasel minutil, algul tundus, et aega on ju küll ja nüüdki veel leian endale muid tegevusi, et mitte koolitööd kirjutada. :)

Homme lähen oma esimesele praktikapäevale ühte kohalikku kebabi ja rahvusvahelise köögi restorani Bosphoruse ääres. Ootan juba põnevusega, sest suureks üllatuseks on minu peale suhteliselt suured ootused pandud (käisime eile restoraniga tutvumas ning omanikuga praktika osas asju arutamas) - restoranil ei olegi päriselt kondiitrialast spetsialisti, valmistatakse vaid lihtsamaid Türgi traditsioonilisi magustoite. Mulle on antud vabad käed, et menüüsse uusi asju välja pakkuda, pean vaid vajaminevad koostisosad paar paeva varem ette tellima. Loodan, et sellest tuleb kasu meile mõlemale, mina õpin tundma Türgi kööki, nemad saavad minupoolse panuse tootearendusel.

Viimane kord sai Eestist kilu kaasa toodud, otsustasin midagi põnevat sellega ette võtta - tulemus on üsna pidulik.

150 g värsket spinatit
1 muna
125 g riivitud mozarella juustu
80 g riivitud parmesani juustu
100 g Tallinna kilu fileed
200 g maitsestamata toorjuustu
suurem kimp värsket tilli

Pesin spinatilehed puhtaks, hakkisin pisut väiksemaks ning segasin lahtiklopitud munaga läbi. Jaotasin nad küpsetusplaadile -paberi peale laiali ja panin umbes 3 minutiks 200 kraadisesse ahju, et muna jõuaks selle lühikese kuumutamise ajaga läbi küpseda, sest kui jaotasin juustud ka spinatikihile ühtlaselt laiali, lasin veel vaid 3-5 minutit ahjukuumusel juustu sulatada. Jätsin spinati-juustukihi jahtuma.
Hakkisin suure kuhja tilli peenikeseks ning segasin maitsestamata toorjuustuga kokku. Jaotasin spinati-juustu kihile kilud ning määrisin toorjuustu kihi ühtlaselt peale. Keerasin küpsetuspaberit eemaldades nüüd selle kõik rulli, mähkisin toidukilesse ning jätsin külmkappi seisma.
Järgmine päev viilutasin kilurulli leiva katteks ning osa rändas ka ilma leivata kõhtu. :)

Kookose-riisipuding

Tahaks nagu kirjutada midagi eile õhtul toimunu kohta, aga ei oska/taha. Tänasel laupäeva hommikul on kuidagi ärev meeleolu, mis mõjutatud eile naabreid "külastanud" vargapoistest ja Islandi vulkaani tuhast põhjustatud lennuliikluse seisakust, sest ka minu Hr Paremal Poolel on tarvis esmaspäeval Saksamaale lennata kuid juba praegu on tema lend ülebroneeritud ning kes teab, kas selleks ajaks lennuliiklus üldse taastubki...

...Natuke rõõmsamatest asjadest on mul ka kirjutada - meie kallis koer õppis eile lõppuks käsu "Lama!" ära ja seda apelsiniga maiustades.

Neljale:

2 dl riisi
1 dl piima
4 dl kookospiima
0,25 tl meresoola

1 tl vanillsuhkrut
1 spl mett (+ serveerimisel ja võimalusel värskeid maasikaid)

Pesin riisi kuuma veega puhtaks ning panin piimaga keema, õige varsti lisasin ka purgi kookospiima sest piim kadus väga kiiresti riisi sisse ära. Lisasin vanillsuhkru ja pisut meresoola ning keetsin madalal kuumusel riisi pehmeks. Kui olin poti tulelt tõstnud lisasin lõpuks ka mee, et puding lõplikult maitsestada (jahvatasin veskist veel pisut meresoola ka lisaks, sest muidu tundus puding maitsetu, meega ei tohiks liialdada, siis ei pääse kookosemaitse esile). Tõstsin kuuma magustoidu pokaalidesse ning lasin maha jahtuda. Pudingut võiks serveerida külmkapitemperatuuril, kuid ma ei jaksanud täna enam oma hommikusöögiga oodata, maiustasin veel veidi leige pudinguga, ning see maitses ka superhästi. Homme hommikul on mind puding juba külmkapis ootamas. 

Serveerimisel on teelusikas mett pudingu peale lausa kohustuslik, sest see sidus nii kenasti kookosepudingu ja värske maasika maitse.

Kikerherne-mocca trühvlid

Viimasest tõsisest nokitsemisest on nii palju aega möödas, et täna ma ei suutnud enam oma näppe vaos hoida. Keetsin kikerherned poolpehmeks, kurnasin ning jätsin jahtuma ja läksin seni koeraga jalutama... No küll on ikka tore, et meil on nüüd koer siin Istanbulis vapraks seltsiliseks, kes kunagi "Ei" ei ütle kui on võimalus õue minna ja kodu ümbrust uudistada. Mulle ka meeldib see, et vähemalt korra päevas võtame koos pikema jalutuskäigu ette, alati näeme või juhtub miskit huvitavat ja kus ma siin üksi ikka niiväga jalutaks. :) Täna läksime kodulähedast metsa uudistama ja "Ohooo!" kohtusime seal kilpkonnaga! ...kes lihtsalt jalutas seal tee servas, nautis vist ka ilusat ilma!? Me siis tegime kaa lähemalt tutvust, mina pildistasin ja Sulli nuusutas. :) ...Iga päev ikka juhtub siin miskit uut ja põnevat.

Trühvleid 30 tk:
3 dl kikerherneid (keeta 20 min, poolpehmeks)
2 dl suhkrut
0,5 dl vett
50 g maitsestamata võid
1 spl lahustuvat kohvipulbrit
1 spl konjakit
kakaod veeretamiseks

Keetsin kikerherned poolpehmeks (20 min, et trühvli tekstuur ei jääks pudrune vaid hakitud pähkli sarnane), valasin vee ära, lasin jahtuda.
Keetsin paksupõhjalises potis suhkru ja veega siirupi. Keetsin seda umbes 5 minutit, kuni tekkis paksemat sorti siirup, võtsin tulelt ja lisasin toasooja või ja kohvi ning segasin hoolikalt läbi kuni või kõik siirupi sisse segunes. Valasin siirupi kikerhernestele ning saumikserdasin läbi, viimaks lisasin ka konjaki. Nn kreem sai nii maitsev, et algul olin plaaninud sinna ka sarapupähkleid panna aga arvasin, et polegi tarvis. Seekord siis pähklivabad trühvlid, kuigi maitse petab küll täitsa ära. Tõstsin kausi sügavkülma, et saaksin umbes tunni möödudes lusikate abil pallid vormida ning kakaos veeretada. Puust tikuga surusin veel soone ka sisse, et kohvioa välimust saavutada. Enne maiustamiks peaks laskma trühvlitel veel mõned tunnid külmkapis taheneda, veel parem kui üleöö.
Neid trühvleid peaks külmkapis suletud karbis säilitama.

Kohupiima-vahukoore kreem maasikatega

Käisin täna koeraga jalutamas, nagu ma seda ikka iga päev teen. Ja tänase pika ringi alguses jalutasime mööda ühest kastiautost, kus müüdi maasikaid 2 TL/kg (see teeb umbes 16 krooni). Jube odav eks! :) Ilmselt on siin maasikahooaeg alanud. Otsustasin, et kui me ringilt oleme tagasi tulnud ja see auto seal veel ikka neid maasikaid müüb, siis ostan meile koju kaa. Meil vedaski, see auto oligi seal peale meie pooleteisttunnist jalutust. Lähenedes olin veel pisut umbusklik, et kas tõesti nii odav või on see 100g hind, nagu meil Eestis tehakse, et odavaid hindu marjalettides näidata... no ja küsisin siis kilo maasikaid, ja maksiski ainult 2 TL! Super! Hea, et ma sealt keksides ära ei läinud, maasikakott näpus :) Koju oli vaevalt 100 m veel jalutada ja juba sai mul plaan selgeks, et tahan maasikakreemi, kujutasin juba elavalt ette kuidas ma seda söön ja mõmisen rahulolevalt. :)

Kreem kahele:
1 dl vahukoort
2 spl mett
3 dl maitsestamata kohupiimapastat
5 maasikat kreemi sisse
maasikaid kreemi peale ja kõrvale nii palju kui kõhtu mahub :)

Vahustasin vahukoore meega, lisasin kohupiima ning vahustasin veel veidi, panin kreemi sisse ka väiksemaks hakitud maasikaid ning lasin korra veel miksriga läbi, et kreem õrnalt roosaks saaks.

Tänane postitus ei ole midagi originaalset ega uut, see on lihtsalt nii klassikaliselt hea!

Mooruspuu viljadega müsli

Sain täna jälle ühe asja võrra targemaks - nimelt ostsin Spice Marketilt ükskord ühtesid pähklimoodi asju, mille nime ja päritolu ma veel senini ei teadnud. Olin neid kohalikus poes saadaolevas müslis varem näinud. Otsustasin siis minagi neid oma müsli sisse panna. Ilma röstimata olid need viljad sellise pehmema (kuivatautd puuvilja) tekstuuriga, nagu rosinad, pealegi magusad minu üllatuseks. Röstides muutusid aga väga mõnusalt krõbedaks.

Uurisin veidi internetist mooruspuu kohta... Vilju tarvitatakse nii värskelt kui kuivatatult mitmesugustes toitudes. Mooruspuu viljad on suhteliselt vitamiinirikkad ja sisaldavad mitmeid vajalikke mineraalaineid, sealhulgas kaaliumi, fosforit, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda. Viljadest tehakse moosi ja marmelaadi, veini ja äädikat ning pressitakse mahla. Pressimisjääkidest valmistatakse isegi kohvi-asendajat. Kesk-Aasias on mooruspuu vilju kasutatud suhkru asemel nagu viinamarju ja aprikoosegi.

Rahvameditsiinis on musta mooruspuu marjadega ravitud köha ja kurguvalu ning isegi palavikku. Toorete marjade mahlaga on loputatud suud. Samuti on mooruspuu vilju tarvitatud vere parandamiseks ja suhkruhaiguse korral. Rahvameditsiin pakub midagi ka hallide juuste enneaegse tekkimise vältimiseks ja selleks otstarbeks olevat mooruspuu viljad just väärt kraam. Hiina rahvameditsiinis kasutatakse lisaks valge mooruspuu viljadele ka lehti ning okste ja juurte koort. 

Uskumatu kui palju häid omadusi, hakkan seda kindlasti oma toitudes rohkem kasutama. :)
...ja tuleb välja, et isegi Eesti looduses kasvab neid puid, huvitav, et ma Eestis kunagi neid vilju pole näinud ning söönud.

Müsliks:
3 dl mooruspuu vilju (kuivatatud)
5 dl kaerahelbeid
2 dl rosinaid
2 tl kaneeli
2 spl mett
2 spl oliivõli

Tõstsin ühte kaussi kokku mooruspuu viljad, kaerahelbed ja rosinad. Segasin väikses kausis kokku mee, oliivõli ja kaneeli ning valasin müslisegule, segasin läbi ning panin küpsetusplaadiga 190 kraadisesse ahju röstima. 5+5+5 min, vahepeal käisin müslit segamas, et kõik ühtlaselt läbi röstida. Müslipurki panin oma uue portsu kaneeliselt lõhnavat müslit alles siis kui see oli täiesti maha jahtunud.

Olen juba mitu hommikut selle müsliga maiustanud, tops jogurtit ja värskeid maasikaid lisaks. MMmmm!

Aedvilja-piimasupi nostalgia

Ma ei ole teab kui ammu teinud piimasuppi, kohe isu oli millegi sellise järele. Täiendasin nn traditsioonilist retsepti vaid parmesani juustuga, mis andis supile sügavama maitse. Siinkohal on ilmselt kahesuguseid mõtlejaid - need, kellele meeldib ja need, kes ei söö iialgi piimasuppi, eriti juurvilja oma. Mina kuulun sinna esimesse gruppi, mis mul saakski olla sellise tervisliku õhtusöögi vastu, ah?! :)

Ja hea oli, et mul sai kõht sooja suppi täis... peagi kui olin söömise lõpetanud, lasi naaber ukse taga kella ning kutsus mind ühele kohalike erapeole kaasa. Algul veidi kahtlesin, kas julgen minna, üksi ikkagi, aga mis seal ikka, ela kordki meeletult! :) Sissepääsu pidi uksel küll lunastama aga see eest said pidulised tasuta veini ja snäkke ning elavat muusikat nautida. Ehe Türgi melu - rahvas oli väga lõbusas meeleolus, lobiseti, lauldi kaasa, tantsiti, muusika oli selline kaasakiskuv, mullegi tuttavad inglise ja itaaliakeelsed lood põimituna kohaliku repertuaariga. Väga vahva keskealiste süldibänd. :) Kuskil kella 9 paiku saabusid veel 2 pitsapoissi, mõlemal tohutu pitsakarpide virn kanda (ma arvan, et neid oli seal oma 50 tükki küll kokku) ...noo ja see oli kõik ju pidulistele mõeldud, suutsin end õnneks sellisel hilisel tunnil pitsadest eemale hoida, sest kõht oli veel mugavalt supist täis.

Kahele:
1 suurem porgand
õli praadimiseks
2 dl herneid
4 dl piima
soola, jahvatatud musta pipart
värsket hakitud tilli ja riivitud parmesani juustu

Puhastasin ja tükeldasin porgandi ning praadisin selle poti põhjas kergelt vähese õliga läbi (3-5 min). Lisasin hulka herned, valasin piimaga üle ning keetsin tasasel tulel oma 10-15 minutit, seni kui porganditükid olid pehmed, maitsestasin parajaks. Tõstsin suppi taldrikusse ning sättisin kena kuhja riivjuustu ja tilli peale.
Väga lihtne, samas maitsev!

Päikesekuivatatud tomatitega pitsa koos maasikatega

Imeilus päikeseküllane ja emotsiooniderohke päev seljataga - jalutuskäik oma uute kohalike sõpradega nn Istanbuli Prantsuse tänaval, lummav vaade Galata Tower'st ja ilmatuma suur Emirgan park, mis oli üheks peamiseks paigaks Istanbuli tulbifestivali raames, ühesõnaga palju erinevaid tulpe, tõeline värvide mäng - imeline!

Saades innustust eelmisest õnnestunud pitsateost valmis minu tänane õhtusöök selle vahva päeva lõpetuseks, seekord märksõnad punane värv, pikantsus, midagi erilist pitsa mõistes.

Pitsa põhi:
2,5 dl nisujahu
1 tl kuivpärmi
0.25 tl soola
0.5 tl tuhksuhkrut
1 dl toasooja mineraalvett

Kate:
1 küüslauk
60 g Mozzarella juustu
85 g sinihallitusjuustu
10 päiksekuivatatud tomatit (ilma õlita)

1 tšillipiprakaun

0,5 laimist pressitud mahl
oliivõli

4 maasikat

Kõigepealt segasin kokku kuivained, ning lisasin juurde vee ning sõtkusin korralikult läbi. Tainas tuli selline vedelapoolne, et näppude küljest lahti ei löönud. Jätsin taina umbes 15 minutiks puhkama ning kerkima. Aja möödudes vormisin jahuste kätega küpsetusplaadile -paberi peale paraja suurusega tainatükiks ning tõstsin 50 kraadisesse ahju rätiku alla kerkima. Vahepeal puhastasin ja hakkisin terve küüslaugu, tšilli, viilutasin kuivatatud tomati, lõikasin juustud kuubikuteks. Umbes 10 minuti möödudes võtsin ahjust kerkinud pitsapõhja (ahju keerasin 230 kraadile soojenema), puistasin üle küüslagu, tšilli, tomati, juustudega, pigistasin laimist mahla peale ning tõstsin ahju kui ahi juba piisavalt soe oli umbes 15 minutiks. Vahepeal hakkisin puhtaks pestud maasikad suupärasteks kuubikuteks ning ootasin kärsitult pitsa valmimist. 

Kui pitsaääred olid ilusa pruunika jume saavutanud, võtsin küpsetise ahjust välja ning tilgutasin kvaliteetset oliivõli peale ning serveerisin värskete maasikatega.

...Ma kommenteeriks, et spinatipitsa meeldis mulle palju rohkem, kuigi ka tänane oli väga huvitav ja maitseküllane toiduelamus. Järmine kord kuhjaks siia veel värsket basiilikut, mis täiendaks seda kooslust. Ootan juba, millal see mul rõdul niipalju suureks kasvaks, et saaksin seda toiduks hakata tarvitama. :)

Tuline penne

Käisin täna poodlemas, ostsin uue vormi leiva küpsetamiseks ja veel nipet-näpet kokkamise staffi. Käisin isegi kahes toidupoes aga koju jõudes avastasin, et süüa nagu ikka midagi tarka ei ostnud. Et siis pasta, hea variant peaaegu ei millestki suurepärane õhtusöök vormida. Väga lihtne, võtab aega ainult 15 minutit.

Kahele:

4-5 peotäit pennesid

soola ja oliivõli keetmisveele

6 päiksekuivatatud tomatit

2 tšillipipra kauna

2 spl pestot

2 spl vahukoort

3 spl piima

maitseks veel soola kui on tarvis

soovi korral riivitud parmesani juustu peale

Keetsin pasta vastavalt juhistele, keeduveele panin maitseks pisut soola ja oliivõli. Hakkisin seni päiksekuivatatud tomatid ja tšilli ning ootasin kuna pasta pehmeks keeks, et saaks ära kurnata, kõik ülejäänud koostisosad potti pastale hulka panna, pisut kuumutada ja taldrikusse tõsta. Kõht oli juba tõesti tühi. :)

Munapuder Gordon Ramsay moodi

Minu üks lemmikumaid hommikusööke on just see Gordon Ramsay YouTube'st saadud retsepti järgi valmistatud munapuder. Avastasin selle juba päris mitu aastat tagasi, ning varem tegin seda ikka vähemalt korra nädalas, naljakas kuidas osad head asjad lihtsalt lähevad meelest ära - täna, sellist tervislikku hommikusööki valmistades, tabasin end mõttelt, miks ma nii ammu ei ole seda hommikusöögiks teinud?? ...ja noh, üsna pea sain ka telefonikõne Härra Paremalt Poolelt, kes arvas, et ma olen kitsipunn, et ma sellist hommikusööki just siis teen kui tema kodust ära on sõitnud. Jah, see on meie mõlema lemmik, luban, et teen seda edaspidi jälle tihedamini.

Munapuder ühele:

2 muna

u 1,5 spl toorjuustu (maitsestamata või maitsestatud)

soola, pipart

värsket rohelist sibulat, tilli, peterselli

pisut oliivõli

Panin väikese kastruli koos oliivõliga tasasele tulele, lõin munad lahti ning hakkasin neid hoolikalt segama, et suuri tükke sisse ei tekiks, vahepeal kui muna liiga kiiresti küpseb, võtan poti tulelt. Segasin seni kui muna oli läbi küpsenud, lisasin sinna toorjuustu ning jätkasin väiksel kuumusel segamist, selline väga ilus ja kreemjas munapuder saab. Lõpuks maitsestasin soola ja pipraga ning hakkisin värsket maitserohelist hulka (täna oli mul ainult rohelist sibulat) ning segasin veel hoolikalt läbi. Serveerisin värske kurgi ja tomatiga. Superlihtne ja maitsev!

Eriti täiuslikuks teeks selle hommikusöögi veel värsked kuklid koos võiga.

Laimimarinaadi grillkrevetid

Käisingi pühapäeval krevetijahil, seekord olin juba targem, läksin autoga ja sularaha oli ka kohe kaasas :) ...aga neid suuremat sorti krevette enam polnud... ostsin siis poolteist kilo neid pisemaid, muidu puhastad ära ja järele ei jää nigu suurt midagi. Jalutasin kalakohast veel veidi edasi, tšilli ostmiseks, küsisin eaka müüjahärra käest neid, tema kenasti naeratab ja noogutab ning pakub mulle selle asemel hoopiski maasikakarpi :) Vahva onu! Tšillit oli tal muidugi kaa, üks lahke ostja pakkus mulle keele osas abi ning kõik vajalik oligi olemas.

Neid krevette sõin ma Tais ning juba ammu ootasin grillihooaja saabumist, et saaksin neid ka meie Türgi kodus grillida. Retsept sõbranna Juc'i toidublogist. Nüüd nad peaks juba oma teekonnalt ümber maailma tagasi olema... Tervitused ja õnnesoovid neile koju jõudmise puhul!

Vaja läheb:
1,5 kg koorimata krevette
1,5 dl laimist pigistatud mahla
0,5 dl oliiviõli
1-2 tšillikauna
0,5 tl musta purustatud pipart
5 küüslauguküünt (hakitud)
0,5 dl mett
soola niipalju, et soolasus, hapusus ning magusus tasakaalus oleksid

Koorisin krevetid, saba jätsin ainult külge ning panin nad suletavasse säilituskarpi. Segasin marinaadi kõik koostisosad kokku, proovisin, kas maitsed on tasakaalus, lisasin veel veidi soola. Valasin marinaadi krevettidele, segasin läbi, et kõik krevetid marinaadiga kokku saaksid ning panin tihedalt suletud karbi külmkappi vähemalt 6 tunniks.

Marineeritud krevetid grillisin kuumal grillil mõlemalt poolt vaid mõne hetke, kui nad liiga kauaks grillile jätta, saavad nad puised, laimimahl on pool küpsetamist juba ära teinud.

Dippisime neid magusasse tšillikastmesse ja otsa nad saidki!

Moositäpiküpsised

Pusisin täna terve päev ühe koolitöö kallal, et lõpuks pea hakkas tossama ning vajasin puhkust mõtlemisele... mis sobiks selleks paremini kui küpsiste valmistamine!? :)

Tegin küpsiste tainast ning mõtlesin, et teen ka kohe ühe lõputöö pidukoogi katsetuse, kasutades tordipõhjana sedasama tainast, eks paistab, mis sellest välja koorub - idee on mul juba peas peaaegu paika loksunud.

umbes 40 küpsist:
140 g võid
130 g oliivõli
2,4 dl suhkrut

0,5 tl soola
6 dl nisujahu
1,5 dl kaerahelbeid

Moositäpp:

20 kuivatatud aprikoosi
4 cl konjakit

poolest sidrunist pressitud mahl

Mul oli juba hommikul plaanis miskit vahvat katsetada ja panin aprikoosid konjaki sisse juba hommikul likku, käisin neid vahepeal segamas, et konjak igale poole pääseks. Pärast taina kokkusegamist püreestasin aprikoosid moosiks, selline paksemat sorti moos sai.

Taina jaoks vahustasin kõigepealt toasooja või ja oliivõli suhkruga kohevaks vahuks. Lisasin jahule soola ja kaerahelbed, segasin läbi ning hakkisin jahusegu ja võivahu suure kööginoa abil kokku ühtlaseks tainaks. (Muretainast ei tohi sõtkuda, sest siis tulevad küpsised kõvad mitte muredad!) Voolisin taina küpsetuspaberi vahel pikaks vorstiks ning panin külmkappi seisma umbes 2-3 tunniks. 

Lõikasin tainast umbes cm paksused kettad, keskele tegin väikse lohukese moosi jaoks ning ladusin küpsetusplaadile parajate vahedega. Täitsin lohukesed moosiga, nii lahkelt, et kahele küpsisele ei jagunud, neile panin täiteks Nutella šokolaadikreemi, sobis ka väga hästi.
Küpsetasin 180 kraadises ahjus umbes 10-15 minutit ilusaks kuldpruuniks.

Fooliumi-ahjukartul

Tõeliselt lihtsalt valmiv lisand, peab ainult veidi aega varuma...
Mulle meeldib seda kartulit süüa ka iseseisva söögina, lihtsalt maitsestatud hapukoort või tükk võid peale sulama, vajadusel soola ja pipart lisaks ning lusikaga kooreni tühjaks kaevata.

koorimata hoolikalt pestud kartul
soola
tükike fooliumit

Pesin kartulid hoolikalt svammiga puhtaks, jahvatasin veskist soola peale ning keerasin fooliumi sisse. Pistsin 200 kraadisesse ahju umbes tunniks küpsema. Valmis kartulile tegin pika sisselõike ning surusin kergelt otstest keskele poole kokku, et ava laieneks ja küpsenud kartulile saaks soovitud lisandit peale panna.

Seene-riisipallid

Mul on tunne, et olen täna terve päeva süüa teinud - hommik hakkas munade keetmisega (et koksimise saaks ära tehtud, mina kaotasin :)) järgnes nädalavahetuse traditsiooniline pannkookide küpsetamine, siis krevettide koorimine ja marinaadi tegemine, lõpuks veel seenekotletid ja fooliumikartul. Õhtul veel kunagi grillime kergeks snäkiks neid krevette kaa. Täiuslik pühapäev!? Minu jaoks küll :) 

Kõigepealt siis nendest kotlettidest.

16 tükki:

1,5 dl riisi (keetmata)

400 g šampinjone

porru roheline osa

õli praadimiseks

soola, pipart

1 muna

pikantset juustu (u 50g)

jahu kotlettide veeretamiseks

Riisi keetsin juba eile valmis sest kotlette on parem veeretada kui tainas on jahe. Parem oleks ka seened varem valmis praadida.

Hakkisin seened ja porru üsna peeneks, ning praadisin vähese õliga kuni seened olid pehmed ja vedelik enamjaolt välja auranud. Lisasin sinna külma keedetud riisi ning maitsestasin enne muna lisamist parajaks, et mitte toorest segu maitsta. Lõikasin veidi juustu ka väikesteks kuubikuteks hulka ning segasin kõik omavahel läbi. Vormisin peopesasuurused kotletid, veeretasin neid kergelt jahus ning panin küpsetusplaadile. Kõik kotletid veeretatud, küpsetasin neid 200 kraadises ahjus umbes 20 minutit. 

Mulle meeldib neid süüa maitsestatud hapukoorega.

Selge lõhesupp

Jalutasime täna Bosphoruse ääres pea neli tundi, algne plaan oli nautida kohvikus Türgi kohvi ning jalutada pikk maa mööda kallast kesklinna poole, et osta krevette kalameeste käest aga millegipärast jätsime ikkagi ostmata... aa, meil ei olnud kohe sularaha :) ..ja pärast sama teed tagasi jalutades arvasime, et poest saab ju vast kaa, ei viitsinud neid pikka maad endaga kaasas tassida, pealegi kodutee on mäest ülespoole... Tuhkagi, käisime kahes poes aga värskeid krevette nad meile ei pakkunud. Eks pean minema homme hommikul uuesti krevetijahile, et panna nad laimimarinaadi, siis õhtusnäkiks oleksid nad kenasti grillivalmis.

Bosphoruse ääres on lugematul arvul kalarestorane, täna siis meil ka kodus kevadiselt värvikas kalasupp.

Kahele:
1 suurem porgand
oliivõli praadimiseks
u 200 g ahjulõhe
u 20 cm porrujupp
1 kollane paprika
soola, pipart, sidrunit maitseks

Panin kõigepealt porgandiribad potipõhja koos oliivõliga praadima, seda umbes 5 minutiks, vahepeal segasin ka neid. Kallasin veidi vett peale ning tükeldasin juurde ahjulõhe, lisasin supile ka hakitud porru ning paprikakuubikud ja lisasin veel vett juurde just nii palju, et supp ikka mõnusalt paks jääks. Lasin supil keema tõusta, maitsestasin soola, pipra ja sidruniga ning serveerisin.

Tomati-spinati mitmeviljalaevukesed

Saades inspiratsiooni oma spinatisest pitsast, valmisid tänahommikused soojad ahjusaiad. Täiendasin neid tomatiga, et kompenseerida õige juustu (parmesani) puudumist.

4 mitmevilja saiaviilu

1 küüslauk

tavalist võileiva juustu

pikantsemat Gouda juustu

spinatilehed

1 tomat

soola, pipart, basiilikut

Keerasin ahju kõigepealt 250 kraadile soojenema.

Asetasin küpsetusplaadile hiigelsuured kohalikust pagariärist pärit mitmevilja-saiaviilud. Puhastasin ja hakkisin ühe terve küüslaugu ning jaotasin saiaviiludele, selle peale läksid vaheldumisi mõlema juustu ribad. Pesin paraja kuhja spinatilehti, eemaldasin neilt varred ning peitsin saiaviilud spinatilehtede alla. Edasi rändasid saiad küpsetusplaadil ahju 5 minutiks, seni hakkisin tomati kuubikuteks, maitsestasin soola, pipra ja kuivatatud basiilikuga (oleksin eelistanud värsket kuid mu kevadel külvatud basiilik on veel väga beebi rõdukastis, annan talle veel aega) ning jagasin ka tomati soojadele saiaviiludele ning panin plaadi tagasi ahju 10 minutiks. Kuumadele ahjusaiadele tilgutasin veidi kvaliteetset oliivõli peale ning valmis söömiseks nad olidki.

Nutella-sidrunikeeks

Eile küpsetasingi seda kooki, mille tegemisest ma ükspäev suutsin eemale hoida, et koolitööle keskenduda. Alustasin veel uuegi koolitööga, 2 ainult ongi veel esitada, et olen selle koogi juba kenasti välja teeninud küll.

4 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillsuhkrut
4 muna
1,5 dl mett
2,5 dl hapupiima
0,5 dl oliivõli
200 g Nutella šokolaadikreemi
1 sidruni riivitud koor

Siirup:
1 sidruni mahl
u 1,5 dl tuhksukrut

Segasin ühes kausis kokku kuivained. Teises kausis vahustasin munad koos meega heledaks vahuks, umbes 3-5 minutit, lisasin vahustamist jätkates õli ning hapupiima. Ühendasin omavahel munavahu ja jahusegu. Valasin pool tainast teise kaussi ning ühele poolele lisasin Nutella šokolaadikreemi, teisele riivitud sidrunikoore. Valasin ettevalmistatud koogivormi vaheldumisi heledat ja tumedat tainast, et hiljem koogile vallatud triibud jääksid ning tõstsin 175-180 kraadisesse ahju küpsema umbes 55 minutiks. Kui aeg hakkas täis tiksuma valmistasin ette siirupi, sest tahtsin selle kuumale koogile valada, et see koogi sisse imenduks. Pigistasin sidrunist mahla välja ning segasin tuhksuhkruga kokku, siirup peaks jääma üsna vedel, et seda saaks teelusikaga koogile tilgutada.
Kohe peale koogi ahjust väljavõtmist kummutasin koogi vormist välja ning immutasin siirupiga pealispinna üle ning jätsin jahtuma. Koogile tekib suhkrukrõbe sidrunimaitseline koorik ning seest jääb kook mõnusalt mahlane.